1 Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Galilea mere ääres. See juhtus nõnda. 2 Koos olid Siimon Peetrus, Toomas, hüüdnimega Kaksik, Naatanael Kaanast Galileast, Sebedeuse pojad ja veel kaks Jeesuse jüngrit. 3 Siimon Peetrus ütles: „Ma lähen kala püüdma.“ Teised vastasid: „Me tuleme sinuga kaasa.“ Nad läksid paadiga välja, kuid ei saanud sel ööl midagi.

4 Kui koidik oli juba käes, seisis Jeesus kaldal, aga jüngrid ei saanud aru, et see oli Jeesus.

5 „Sõbrad, on teil mõni kala?“ hüüdis Jeesus.

„Ei ole,“ vastasid nad.

6 Jeesus ütles: „Heitke võrk paremale poole paati ja te leiate mõne!“ Nad heitsidki võrgu paremale poole ega suutnud seda enam välja tõmmata: seal oli nii palju kalu!

7 Siis ütles Peetrusele see jünger, keda Jeesus armastas: „See on Issand!“ Kui Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga – sest ta oli selle ära võtnud – ja hüppas vette. 8 Teised jüngrid tulid paadiga võrku järel vedades – nad olid kaldast umbes kahesaja küünra*See on 90 meetrit. kaugusel. 9 Kui nad kaldale jõudsid, nägid nad lõkkeaset hõõguvate sütega, sellel küpsevat kala ja leiba.

10 „Tooge neid kalu ka, mis te praegu püüdsite!“ ütles Jeesus. 11 Siimon Peetrus läks tagasi paati ja tõmbas võrgu maale, seal oli kokku sada viiskümmend kolm suurt kala. Ja kuigi kalu oli nõnda palju, ei rebenenud võrk katki. 12 „Tulge hommikust sööma!“ kutsus Jeesus neid. Keegi jüngritest ei söandanud küsida temalt: „Kes sa oled?“ sest nad teadsid, et ta on Issand. 13 Jeesus tuli, võttis leiba ja ulatas neile, samuti kala. 14 See oli juba kolmas kord, kui ta ilmus jüngritele pärast surnuist ülestõusmist.

15 Kui nad olid söönud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui nemad?“

„Jah, Issand, sina tead, et ma armastan sind,“ vastas Peetrus.

„Toida mu tallekesi!“ ütles Jeesus talle.

16 Siis küsis Jeesus temalt teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“

„Jah, Issand, sina tead, et ma armastan sind,“ vastas Peetrus.

„Hoia mu lambaid!“ ütles Jeesus talle.

17 Siis küsis Jeesus temalt kolmandat korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“

Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus temalt kolmandat korda küsis: „Kas sa armastad mind?“ „Issand, sina tead kõike,“ vastas ta. „Sina tead, et ma armastan sind.“

„Toida mu lambaid!“ ütles Jeesus talle. 18 „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa veel noorem olid, sidusid sa ise oma vöö vööle ja läksid, kuhu tahtsid. Aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad käed välja, ning keegi teine riietab su ja viib sinna, kuhu sa ei taha minna.“ 19 Nende sõnadega andis Jeesus mõista, millise surmaga Peetrus pidi Jumalale au tooma. Seejärel ütles ta Peetrusele: „Järgne mulle!“

20 Selja taha vaadates nägi Peetrus enda järel jüngrit, keda Jeesus armastas, sedasama, kes oli toetunud õhtusöögi ajal Jeesuse rinnale ja küsinud: „Issand, kes on sinu äraandja?“ 21 Nähes teda, küsis Peetrus Jeesuselt: „Issand, aga tema?“

22 Jeesus vastas: „Kui ma tahan, et ta jääb minu tagasitulekuni, mis sinul sellest? Sina järgne mulle!“ 23 Nii levis vendade seas jutt, nagu ei sureks see jünger kunagi. Aga Jeesus ei öelnud talle, et ta ei sure, vaid: „Kui ma tahan, et ta jääb minu tagasitulekuni, mis sinul sellest?“

24 See on see jünger, kes tunnistab neist asjadest ja on need kirja pannud. Me teame, et tema tunnistus on tõsi.

25 Jeesus tegi veel palju muid asju. Ma arvan, et terves maailmas poleks ruumi kõigi raamatute jaoks, kui see kõik üles kirjutataks.