1 Kord, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres, kogunes rahvas tema ümber ja kuulas Jumala sõna. 2 Ta nägi kaht paati kaldaserval, mille olid sinna jätnud kalamehed, kes ise võrke pesid. 3 Ta astus paati, mis kuulus Siimonile, ja palus teda kaldast pisut eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvast paadist.

4 Kui ta lõpetas kõnelemise, sõnas ta Siimonile: „Sõua sügavasse vette, lase oma võrgud sisse ja vaata, kas näkkab!“

5 Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö rüganud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale ma lasen võrgud vette.“

6 Kui nad olid seda teinud, said nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. 7 Nad viipasid oma kaasosanikele teises paadis, et nad tuleksid neile appi. Nad tulid ja täitsid mõlemad paadid, nii et need hakkasid vajuma.

8 Kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta Jeesuse jalge ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!“ 9 Sest tema ja kõik ta kaaslased olid hämmastunud kalasaagist, mis nad olid püüdnud, 10 ja samamoodi olid Sebedeuse pojad Johannes ja Jaakobus, kes olid Siimoni kaasosanikud.

Jeesus ütles Siimonile: „Ära karda! Nüüdsest peale hakkad sa püüdma inimesi!“ 11 Ja nii nad tõmbasid paadid kaldale, jätsid kõik maha ja järgnesid talle.

12 Kui Jeesus viibis ühes linnas, tuli nende lähedale pidalitõbine mees. Jeesust nähes langes ta silmili maha ja anus teda: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!“

13 Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!“ Kohe lahkus pidalitõbi mehest.

14 Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja ütles: „Mine, näita ennast preestrile ja ohverda puhtakssaamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!“

15 Ent sõnum Jeesusest levis seda enam ning suur rahvahulk tuli kokku teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. 16 Kuid Jeesus tõmbus tihti üksildastesse paikadesse palvetama.

17 Ühel päeval oli Jeesus õpetamas ja seal istusid ka variserid ja kirjatundjad. Nad olid tulnud igast Galilea ja Juudamaa külast ning Jeruusalemmast. Ja Issanda vägi oli Jeesuse peal haigete tervendamiseks. 18 Mõned mehed kandsid magamisasemel halvatut ja püüdsid teda viia majja, et Jeesuse ette asetada. 19 Ja kui nad rahvahulga pärast ei leidnud selleks võimalust, läksid nad üles katusele, võtsid ära osa katusekive ning lasksid ta asemel alla rahva keskele otse Jeesuse ette.

20 Nende usku nähes ütles Jeesus: „Sõber, sinu patud on sulle andeks antud!“

21 Seepeale mõtlesid kirjatundjad ja variserid: „Kes see selline küll on, kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui vaid Jumal üksi?“

22 Jeesus teadis, mida nad mõtlesid, ja küsis: „Miks te mõtlete selliseid asju oma südames? 23 Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on sulle andeks antud“ või „Tõuse üles ja kõnni“? 24 Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal.“ Ta sõnas halvatule: „Sulle ma ütlen: tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!“ 25 Kohe tõusis mees üles nende nähes, võttis oma magamisaseme ja läks koju Jumalat ülistades. 26 Kõiki valdas hämmastus ja nad ülistasid Jumalat. Aukartlikult ütlesid nad: „Me oleme täna imelisi asju näinud!“

27 Pärast seda läks Jeesus välja ja nägi maksukogujat, nimega Leevi, istumas maksukoguja pingil. Jeesus ütles talle: „Järgne mulle!“ 28 Ja Leevi tõusis, jättis kõik maha ja järgnes talle.

29 Leevi tegi Jeesusele oma kodus suure pidusöögi. Lauas oli nendega koos palju maksukogujaid ja hulk teisigi. 30 Variserid ja kirjatundjad, kes nende hulka kuulusid, pahandasid Jeesuse jüngritega: „Miks te sööte ja joote koos maksukogujate ja patustega?“

31 Jeesus vastas neile: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. 32 Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.“

33 Nemad aga ütlesid Jeesusele: „Johannese jüngrid paastuvad sageli ja palvetavad, samuti ka variseride jüngrid, kuid sinu omad söövad ja joovad!“

34 Jeesus vastas neile: „Kas te saate peigmehe sõpru panna paastuma ajal, kui peigmees on nendega? 35 Tuleb aeg, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad.“

36 Ta rääkis neile ka selle tähendamissõna: „Keegi ei rebi tükki uue rõiva küljest, et paigata vana, muidu see käristab ka uue katki ning paik uue küljest ei sobi vanale rõivale. 37 Ja keegi ei vala värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu värske vein rebestab lähkrid lõhki ja voolab maha ning lähkrid muutuvad kõlbmatuks. 38 Värske vein tuleb valada ikka uutesse lähkritesse. 39 Ja keegi, kes on joonud vana veini, ei soovi uut, vaid ütleb: „Vana on parem!“ “