1 Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks läbi viljapõldude, katkusid ta jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid. 2 Ent mõned variserid küsisid: „Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?“

3 Jeesus vastas neile: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg? 4 Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei ole lubatud süüa kellelgi peale preestrite?“ 5 Jeesus ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva Issand!“

6 Ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus oli läinud sünagoogi ja õpetas, juhtus seal olema mees, kelle parem käsi oli kärbunud. 7 Kirjatundjad ja variserid otsisid põhjust, et Jeesust süüdistada, ja nõnda nad jälgisid, kas ta tervendab hingamispäeval. 8 Jeesus teadis nende mõtteid. Ta lausus mehele, kellel oli kärbunud käsi: „Tõuse püsti ja seisa meie ette!“ Ta tõusis ja jäi seisma.

9 Jeesus ütles neile: „Ma küsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: head või halba, päästa elu või see hävitada?“

10 Ta vaatas neist igaühele otsa ja ütles mehele: „Siruta oma käsi!“ Mees tegi seda ja ta käsi sai täiesti terveks. 11 Kirjatundjad ja variserid läksid aga raevu ja hakkasid arutama, mida nad võiksid Jeesusele teha.

12 Mõni aeg hiljem läks Jeesus mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. 13 Päeva saabudes kutsus ta jüngrid enese juurde ja valis nende hulgast kaksteist, keda ta määras ka apostliteks. Need olid:

17 Kui Jeesus oli tulnud nendega koos mäelt alla, peatus ta tasases paigas. Seal oli suur hulk tema jüngreid ja arvukalt rahvast kogu Juudamaalt, Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt, 18 kes olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. Paranesid ka rüvedatest vaimudest piinatud inimesed. 19 Kõik püüdsid teda puudutada, sest temast tuli vägi välja ja see tervendas neid kõiki.

20 Jeesus vaatas oma jüngrite poole ja ütles:

23 Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest teie tasu on suur taevas! Just samuti tegid nende esivanemad prohvetitega.

27 Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad. 28 Õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid laimavad. 29 Kui keegi lööb sind ühele põsele, pööra tema poole ka teine, ja kui keegi võtab sinult kuue, sellele ära keela ka särki! 30 Anna igaühele, kes sinult küsib, ja kes võtab sinu oma, sellelt ära nõua tagasi! 31 Tehke teistele seda, mida soovite, et nad ka teile teeksid!

32 Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis kasu te sellest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. 33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tunnustust te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. 34 Kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tunnustust te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid. 35 Armastage oma vaenlasi, tehke head ja laenake neile ilma midagi tagasi lootmata. Siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on hea tänamatute ja kurjade vastu! 36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!

37 Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! 38 Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, kokku raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe. Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.“

39 Ta rääkis neile ka tähendamissõna: „Kas pime saab juhtida pimedat? Eks nad mõlemad kuku auku? 40 Ei ole jünger õpetajast üle, kuid iga väljaõppe saanu on nagu tema õpetaja.

41 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei märka? 42 Kuidas sa võid oma vennale öelda: „Vend, lase ma tõmban välja pinnu sinu silmast!“ ja ise ei näe palki oma silmas? Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed ka pindu oma venna silmast välja tõmmata!

43 Ükski hea puu ei kanna halba vilja, ega halb puu head. 44 Iga puud tuntakse tema viljast. Viigimarju ei korjata kibuvitstelt ega koguta viinamarjakobaraid ohakailt. 45 Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja kuri inimene toob kurjusest välja kurja. Sest ta suu räägib sellest, mida ta süda on täis.

46 Aga miks te mind hüüate: „Issand, Issand!“ ega tee, mida ma ütlen? 47 Ma näitan teile, milline on inimene, kes minu juurde tulles kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi. 48 Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas sügavale ja ladus alusmüüri kaljule. Kui tuli üleujutus, sööstis tulvavesi vastu maja, kuid ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. 49 Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maapinnale ilma alusmüürita. Tulvavesi sööstis vastu maja ja see varises kokku ning hävis täielikult.“