1 Nädala esimese päeva varahommikul võtsid naised kaasa lõhnarohud, mis nad olid valmis pannud, ja läksid hauale. 2 Nad leidsid kivi haua eest ära lükatuna, 3 aga kui nad hauda sisse läksid, ei leidnud nad sealt Issanda Jeesuse ihu. 4 Ja kui nad selle üle pead murdsid, seisid järsku nende kõrval kaks meest välguna helkivates riietes. 5 Aga kui naised hirmunult näoga vastu maad kummardasid, ütlesid mehed neile: „Miks te otsite elavat surnute juurest?“ 6 Teda ei ole siin! Ta on üles tõusnud! Tuletage meelde, mida ta teile ütles veel Galileas olles: 7 „Inimese Poeg tuleb anda patuste kätte ja risti lüüa ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles.“ 8 Siis neile meenusid Jeesuse sõnad.

9 Kui nad pöördusid haua juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. 10 Need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja teised naised koos nendega, kes rääkisid sellest apostlitele. 11 Aga nad ei uskunud nende juttu, see tundus neile kui mõttetus. 12 Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis haua juurde. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu ning ta läks ära pead murdes selle üle, mis oli sündinud.

13 Selsamal päeval läksid kaks nendest külla nimega Emmaus, see on Jeruusalemmast umbes üheteistkümne kilomeetri kaugusel. 14 Nad vestlesid omavahel kõigest, mis oli juhtunud. 15 Ja kui nad vestlesid ning neid asju arutasid, tuli nende juurde Jeesus ise ja kõndis nendega kaasa, 16 aga nad ei tundnud teda ära.

17 Jeesus küsis nende käest: „Mida te siin omavahel kõndides arutate?“

Nad seisid vaikselt ja vaatasid kurvalt maha. 18 Üks neist, Kleopas, küsis tema käest: „Sa oled vist ainus külaline Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on juhtunud?“

19 „Mis siis?“ küsis ta.

„See, mis juhtus Naatsareti Jeesusega,“ vastasid nemad. „Ta oli prohvet, vägev sõnalt ja tegudelt Jumala ja kõigi inimeste ees. 20 Ülempreestrid ja meie valitsejad andsid ta ära surmamõistmiseks ja lõid ta risti, 21 aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli lunastab. Ja veel enam, täna on kolmas päev, kui see kõik juhtus. 22 Lisaks panid mõned naised meid hämmastuma. Nad käisid täna hommikul haua juures, 23 kuid ei leidnud tema ihu. Naised tulid ja rääkisid meile, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid, et Jeesus on elus. 24 Siis mõned meie kaaslastest läksid haua juurde ja leidsid selle täpselt, nagu naised olid öelnud; teda ennast nad aga ei näinud.“

25 Ja tema ütles neile: „Kui taipamatud te olete ja kui aeglased oma südames uskuma kõike, mida prohvetid on rääkinud! 26 Kas Messias ei pidanud seda kõike kannatama ja oma kirkusesse astuma?“ 27 Ning alustades Moosesest ja kõikidest prohvetitest, seletas Jeesus neile, mida Pühakiri tema kohta ütles.

28 Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Jeesus, nagu ta läheks edasi. 29 Aga nad käisid talle peale: „Jää meie juurde, sest peagi on õhtu. Päev on kohe lõppemas!“ Ja tema läks sisse ja jäi nendega.

30 Kui ta nendega lauas istus, võttis ta leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile. 31 Siis avati nende silmad ja nad tundsid ta ära! Ja ta kadus nende silmist. 32 Nad küsisid üksteiselt: „Eks meie südamed põlenud meie sees, kui ta tee peal meiega rääkis ja meile Pühakirja avas?“

33 Nad tõusid ja läksid tagasi Jeruusalemma. Seal nad leidsid üksteist jüngrit ja teised koos nendega, 34 kes ütlesid: „See on tõsi! Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonile ilmunud!“ 35 Siis need kaks rääkisid, mis oli tee peal sündinud ja kuidas nad Jeesuse leiva murdmisest ära tundsid.

36 Kui nad sellest alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teiega!“

37 Nad olid jahmunud ja hirmul, arvates, et nad näevad vaimu. 38 Ta ütles neile: „Miks te olete ärevuses ja miks on kahtlus tõusnud teie meeltesse? 39 Vaadake mu käsi ja mu jalgu. See olen mina! Puudutage mind ja vaadake, sest vaimul ei ole liha ja luid, aga te näete, et minul on!“

40 Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu. 41 Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, küsis ta nende käest: „Kas teil on siin midagi süüa?“ 42 Nad andsid talle tüki küpsetatud kala ja meekärge, 43 ja Jeesus võttis ja sõi nende ees.

44 Ta ütles neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile ütlesin, kui ma olin veel teiega: kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses, prohvetites ja lauludes on minu kohta kirjutatud.“

45 Siis ta avas nende mõistuse, et nad saaksid Pühakirjast aru. 46 Ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist, 47 ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. 48 Teie olete nende asjade tunnistajad. 49 Mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Teie aga jääge sellesse linna seni, kuni teid on riietatud taevase väega!“

50 Jeesus viis nad välja Betaania lähedale, tõstis oma käed ja õnnistas neid. 51 Ja neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse. 52 Nemad aga kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma. 53 Ja viibisid püsivalt templis Jumalat kiites.