1 Jeesus lahkus sealt ja tuli Juudamaa aladele sealpool Jordanit. Jälle kogunes hulk rahvast tema juurde ja ta õpetas neid, nagu tal oli kombeks.

2 Jeesuse juurde tulid mõned variserid, et teda proovile panna, ja küsisid: „Kas mehel on luba oma naisest lahutada?“

3 Jeesus küsis neilt: „Kuidas Mooses teid käskis?“

4 Nad vastasid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata.“

5 Jeesus ütles neile: „Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu. 6 Aga loomise algul lõi Jumal nad meheks ja naiseks. 7 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole 8 ja need kaks saavad üheks. Siis nad ei ole enam kaks, vaid üks liha. 9 Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“

10 Kodus küsisid jüngrid uuesti temalt selle kohta 11 ja Jeesus ütles neile: „Kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub temaga abielu. 12 Ja kui naine on maha jätnud oma mehe ja abiellub teisega, rikub ta abielu.“

13 Jeesuse juurde toodi väikesi lapsi, et ta neid puudutaks. Jüngrid aga tõrelesid toojatega, 14 kuid Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik. 15 Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse.“ 16 Ta võttis lapsed sülle ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.

17 Kui Jeesus asus teele, jooksis üks mees tema juurde ja langes ta ette põlvili, küsides: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“

18 Jeesus vastas talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Keegi muu ei ole hea kui üks – Jumal. 19 Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!“

20 Mees aga vastas talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud poisieast alates.“

21 Jeesus aga vaatas talle otsa, tundis armastust tema vastu ja ütles: „Üks asi puudub sul. Mine müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!“

22 Kui noormees neid sõnu kuulis, lahkus ta kurvana, sest tal oli palju vara.

23 Jeesus vaatas enda ümber ja ütles oma jüngritele: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki!“

24 Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale; ja Jeesus ütles jälle: „Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki! 25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.“

26 Jüngrid aga jahmusid veelgi enam ja küsisid üksteiselt: „Kes siis võib saada päästetud?“

27 Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimesel on see võimatu, aga mitte Jumalal. Jumalal on kõik võimalik!“

28 Peetrus hakkas rääkima: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha, et järgneda sulle!“

29 Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad või õed, ema, isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast 30 ega saaks vastu nüüd, praegusel ajal, sajavõrra maju, vendi ja õdesid, emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu. 31 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.“

32 Kui nad olid teel üles Jeruusalemma, kõndis Jeesus nende ees. Jüngrid olid ehmunud, aga kaasaminejaid valdas hirm. Jeesus viis kaksteist jüngrit taas kõrvale ja hakkas neile rääkima, mis teda ees ootab: 33 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma ja annavad üle uskmatuile. 34 Need mõnitavad teda ja sülitavad ta peale, piitsutavad teda ja tapavad ta ära. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta surnuist üles.“

35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde. „Õpetaja,“ ütlesid nad talle, „me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes küsime!“

36 „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“ küsis Jeesus.

37 Nad vastasid: „Luba meile, et me istuksime sinu auhiilguses üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel!“

38 Kuid Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?“

39 „Võime küll!“ vastasid nad.

Jeesus ütles neile: „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse. 40 Kuid kes istub mu paremal või vasakul käel, ei ole minu määrata, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.“

41 Kui need kümme sellest kuulsid, vihastasid nad Jaakobuse ja Johannese peale. 42 Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. 43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane. 45 Sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!“

46 Seejärel jõudsid nad Jeerikosse. Kui Jeesus koos jüngrite ja suure rahvahulgaga linnast lahkus, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (mis tähendab Timeuse poega). 47 Kui ta kuulis, et Naatsareti Jeesus on lähedal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“

48 Mitmed pahandasid temaga, et ta jääks vait, kuid tema karjus veel kõvemini: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!“

49 Jeesus seisatas ja ütles: „Kutsuge ta siia!“

Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge! Tõuse üles, tema kutsub sind!“ 50 Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.

51 Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?“

Aga pime vastas: „Rabi, ma tahan näha!“

52 Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su terveks teinud!“ Ja kohe nägi pime jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.