9
Pauluse mure Iisraeli pärast
1 Ma räägin tõtt Kristuses, mu südametunnistus koos Püha Vaimuga kinnitab, et ma ei valeta: 2 mul on südames suur kurbus ja lakkamatu ahastus. 3 Sest ma soovin pigem, et ma ise oleksin neetud ja Kristusest ära lõigatud oma rahva, oma suguvõsa, 4 Iisraeli rahva pärast. Nende päralt on lapseõigus, kirkus ja lepingud, seadustik, templiteenistus ja tõotused. 5 Neile kuuluvad esiisad ja nende hulgast põlvneb Messia ihulikult, kes on Jumal üle kõige, igavesti kiidetav! Aamen.
Jumala valiku sõltumatus
6 See pole nii, nagu oleks Jumala sõna ebaõnnestunud. Kaugel sellest! Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael 7 ja mitte kõik ei ole Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järeltulijad. Vastupidi: „Sinu sugu loetakse Iisakist.“ 8 Teisisõnu, mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid Aabrahami järglasteks arvatakse tõotuse lapsed. 9 Sest selline oli tõotussõna: „Järgmisel aastal samal ajal tulen ma su juurde ja siis on Saaral poeg!“
10 Aga see pole ainus näide. Rebeka pojad sündisid ühest ja samast, meie esiisast Iisakist. 11-12 Kuid Jumala kava pidi teostuma endiselt valiku põhjal, sõltudes mitte inimeste tegudest, vaid kutsujast. Seepärast, veel enne, kui Rebeka pojad sündisid ja midagi head või halba tegid, kuulutati talle: „Vanem orjab nooremat!“ 13 Nagu Pühakirjas öeldakse: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin.“
14 Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Kaugeltki mitte! 15 Sest ta ütleb Moosesele:
„Ma olen armuline, kellele olen armuline,
ja halastan, kellele halastan.“
16 Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest või pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. 17 Sest vaaraole öeldakse Pühakirjas: „Just selleks olen ma sind esile tõstnud, et näidata sinu varal oma väge, ja et minu nime kuulutataks üle kogu maa.“ 18 Nõnda siis Jumal annab armu, kellele tahab, ja kalestab, keda tahab.
19 „Miks ta siis veel etteheiteid teeb?“ ütled sa nüüd mulle. „Sest kes on iial saanud seista vastu tema tahtele?“ 20 Ent kes oled sina, oh inimene, et arvustad Jumalat? Ei ütle ju vormitud kuju oma vormijale: „Miks sa mind selliseks tegid?“ 21 Või kas pole pottsepal voli valmistada samast savikamakast üks anum ülemaks ja teine alamaks otstarbeks?
22 Aga kui Jumal selliselt tegutseb? Tahtes ilmutada oma viha ja avaldada oma väge, on ta ülima kannatlikkusega talunud hävitamiseks tehtud vihaanumaid, 23 et avaldada oma rikkalikku kirkust halastuseanumaile, mida ta on ette valmistanud kirkuseks.
24 Selleks ongi ta kutsunud meid mitte ainult juutide, vaid ka mittejuutide seast. 25 Nagu ka Hoosea raamatus öeldakse:
„Ma kutsun oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas,
ja armastatuks teda, kes ei olnud armastatud.“
26 Ja,
„Paigas, kus neile öeldi:
„Teie ei ole mu rahvas!“
seal kutsutakse neid elava Jumala lasteks!“
27 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta:
„Kuigi iisraellasi oleks nõnda palju nagu mereliiva,
päästetakse neist ainult jääk,
28 sest lõplikult ja kiiresti
teeb Issand tõeks oma sõna maa peal.“
29 Ja nagu Jesaja on ette kuulutanud:
„Kui vägede Issand ei oleks jätnud meile järelsugu,
siis oleksime kadunud nagu Soodom
ja hävinud nagu Gomorra.“
Iisraeli uskmatus
30 Mis me siis ütleme? Et mittejuudid, kes õigeksmõistmist ei taotlenud, on kätte saanud õigeksmõistmise usu kaudu; 31 aga Iisrael, kes taotles õigeksmõistmist Seaduse järgi, ei ole Seaduse täitmist saavutanud. 32 Mispärast? Sest nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi, 33 nagu Pühakirjas öeldakse:
„Vaata, ma panen Siionisse kivi, mis paneb inimesed komistama,
ja kalju, mis paneb nad kukkuma,
ja kes temasse usub, ei jää häbisse!“