1 Vennad ja õed, minu südame igatsus ja palve Jumala poole on, et nad pääseksid! 2 Ma tunnistan nende kasuks, et neil on agarust Jumala asjus, aga see ei põhine selgel arusaamisel tõest. 3 Kuna nad ei tunne Jumala teed õigeksmõistmiseks ja püüavad kehtestada õigeksmõistmist omal viisil, ei ole nad allunud Jumala õigeksmõistmisele. 4 Sest Seaduse lõpp on Kristus, õigeksmõistmiseks igaühele, kes usub.

5 Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õigeksmõistmise kohta: „Igaüks, kes seda täidab, elab selle järgi.“ 6 Kuid usul põhinev õigeksmõistmine räägib nõnda: „Ära ütle oma südames: „Kes läheb üles taevasse?“ “ (see on – Kristust alla tooma) 7 „või: „Kes läheb alla sügavikku?“ “ (see on – Kristust surnuist üles tooma).

8 Selle asemel ütleb ta: „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames!“ See on ususõna, mida me kuulutame. 9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südamega usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse. 10 Sest südamega usutakse õigeksmõistmiseks ja suuga tunnistatakse päästeks.

11 Sest Pühakiri ütleb: „Igaüks, kes temasse usub, ei jää häbisse.“ 12 Seega ei ole vahet juudil ja mittejuudil; seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. 13 Sest „igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse“.

14 Ent kuidas nad siis saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad saaksid uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda, kui pole kuulutajat? 15 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei ole läkitatud? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes toovad head sõnumit!“ 16 Siiski mitte kõik ei ole evangeeliumile kuuletunud. Jesaja ju ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?“ 17 Niisiis, usk tuleb kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.

18 Aga ma küsin, kas nad ei ole siis kuulnud? On küll!