1 Pärast seda, kui Jeesus oli kõike seda rääkinud, ütles ta oma jüngritele: 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja inimese Poeg antakse nende kätte, kes ta risti löövad.“

3 Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase hoovi. 4 Seal sepitsesid nad plaani, et vahistada Jeesus mõne valeliku ettekäände*Sõna-sõnalt „valskus“. abil ja ta tappa. 5 Kuid nad ütlesid: „Ärgem tehkem seda pühade ajal, et rahvas mässama ei hakkaks.“

6 Sel ajal kui Jeesus peatus pidalitõbise Siimona majas Betaanias, 7 tuli tema juurde üks naine, kaasas alabasternõu väga kalli parfüümiga. Ta valas selle Jeesusele pähe, kui Jeesus istus ja sõi. Aga kui jüngrid nägid, mida naine tegi, ärritas see neid.

8 „Missugune kohutav raiskamine!“ protestisid nad. 9 „Selle parfüümi oleks võinud suure raha eest ära müüa ja raha vaestele anda!“

10 Jeesus teadis, mis toimus, ja ta ütles neile: „Miks te selle naise peale pahandate? Ta tegi minu heaks midagi imelist! 11 Vaeseid on teie juures alati,†Vt 5. Moosese 15:11. aga mind ei ole teil alati. 12 Seda parfüümi mu ihule valades valmistas ta mind ette matmiseks. 13 Ma ütlen teile tõtt: kus iganes maailmas seda head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka lugu sellest, mida see naine tegi, tema mälestuseks.“

14 Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde 15 ja küsis neilt: „Kui palju te mulle maksate, kui annan Jeesuse teie kätte?“ Nad maksid talle kolmkümmend hõbemünti. 16 Sellest ajast peale otsis ta võimalust, et Jeesus nende kätte anda.

17 Hapnemata leibade püha esimesel päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid talt: „Kus sa tahad, et me valmistaksime sulle söömiseks paasapüha söömaaja?“

18 Jeesus ütles neile: „Minge linna ja leidke see konkreetne mees ning öelge talle, et Õpetaja ütleb: „Minu aeg on lähedal. Ma tulen koos jüngritega paasapüha tähistama sinu majja.““ 19 Jüngrid tegid, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad valmistasid seal paasapüha söömaaja.

20 Kui õhtu saabus, istus ta koos kaheteistkümnega maha sööma. 21 Söömise ajal rääkis ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: üks teist reedab mu.“

22 Nad olid äärmiselt vapustatud. Üksteise järel küsisid nad talt: „Issand, ega see mina ole?“

23 „Minu reedab see, kes kastis oma käe koos minuga vaagnasse,“ vastas Jeesus. 24 „Inimese Poeg sureb täpselt nii, nagu temast on prohvetlikult ette kuulutatud, aga häda sellele inimesele, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud!“

25 Juudas − see, kes kavatses Jeesuse reeta − küsis: „Ega see mina ole, rabi?“

„Seda ütlesid sina,“ vastas Jeesus.

26 Söömise ajal võttis Jeesus veidi leiba ja õnnistas seda. Siis murdis ta seda ja andis tükid oma jüngritele. „Võtke ja sööge seda, sest see on minu ihu,“ ütles Jeesus. 27 Siis võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. „Jooge kõik sellest,“ ütles ta neile. 28 „Sest see on minu kokkuleppe‡Või „lepingu veri“. veri, mis on valatud välja paljude eest pattude andeksandmiseks. 29 Kuid ma ütlen teile, et ma ei joo sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon seda värskena koos teiega oma Isa riigis.“ 30 Pärast seda kui nad laulsid ühe laulu, läksid nad välja Õlimäele.

31 „Te kõik jätate mu täna öösel maha,“ rääkis Jeesus neile. „Nagu Pühakiri ütleb: „Ma löön karjast ja lambakari pillutatakse laiali.“§Tsiteeritud Sakarja 13:7. 32 Aga pärast seda, kui ma olen üles tõusnud, lähen ma teie eel Galileasse.“

33 Kuid Peetrus protestis: „Isegi kui kõik teised sind maha jätavad, siis mina ei jäta sind kunagi.“

34 „Ma ütlen teile tõtt,“ ütles Jeesus talle, „Täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda.“

35 „Isegi kui pean sinuga koos surema, ei salga ma sind!“ jäi Peetrus endale kindlaks. Ja kõik jüngrid ütlesid sama.

36 Siis Jeesus läks koos oma jüngritega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks. Ta ütles neile: „Istuge siin, sel ajal kui ma lähen sinna ja palvetan.“ 37 Ta võttis Peetruse ja kaks Sebedeuse poega endaga kaasa. Teda hakkas vaevama piinav südamevalu ja ahastus. 38 Siis ütles ta neile: „Mind valdab võrreldamatu kurbus. Oodake siin ja valvake koos minuga.“ 39 Ta läks veidi maad edasi, langes näoli maha ja palvetas.

„Mu Isa, kui on võimalik, palun lase see kannatuste karikas minult ära võtta,“ palvetas Jeesus. „Sellegipoolest ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida tahad sina.“

40 Ta läks tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamas. Ta ütles Peetrusele: „Kas sa ei suutnud ühtainsat tundigi minuga koos ärkvel püsida? 41 Olge valvsad ja palvetage, et te ei langeks kiusatusse. Jah, vaim on valmis, aga ihu on nõrk.“ 42 Ta läks teist korda eemale ja palvetas.

„Mu Isa, kui seda karikat ei saa minult ära võtta, ilma et ma sellest jooksin, siis täitugu sinu tahe,“ ütles ta. 43 Ta läks tagasi ja leidis nad magamas, sest nad lihtsalt ei suutnud ärkvel püsida.*Sõna-sõnalt „nende silmad olid rasked“. 44 Niisiis läks ta veelkord nende juurest ära eemale ja palvetas kolmandat korda, samu asju korrates. 45 Siis naasis ta jüngrite juurde ja ütles neile: „Kuidas te saate ikka veel magada ja puhata? Vaadake, aeg on käes. Inimese Poeg antakse kohe patuste kätte! 46 Tõuske üles, lähme! Näete, see, kes mu ära annab, on kohale jõudnud.“

47 Kui ta seda ütles, jõudis kohale Juudas, üks kaheteistkümnest, ja temaga koos suur mõõkade ja nuiadega relvastatud jõuk, mille olid saatnud ülempreestrid ja rahvavanemad. 48 Äraandja oli andnud neile märguande: „See, keda ma suudlen, ongi tema, võtke ta kinni,“ ütles ta neile.

49 Juudas tuli kohe Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, rabi,“ ja suudles teda.

50 „Mu sõber, tee seda, mida sa tegema tulid,“ ütles Jeesus Juudasele. Nii nad siis tulid, haarasid Jeesusest kinni ja vahistasid ta.

51 Üks neist, kes oli Jeesusega, sirutas käe mõõga järele ja tõmbas selle välja. Ta lõi ülempreestri sulast ja lõikas ta kõrva maha. 52 Aga Jeesus ütles talle: „Pane oma mõõk ära. Igaüks, kes võitleb mõõgaga, sureb mõõga läbi. 53 Sa ei arva ju, et ma ei võiks paluda oma Isa, et ta saadaks kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? 54 Aga kuidas siis täituks Pühakiri, mis ütleb, et see peab nii toimuma?“

55 Siis ütles Jeesus jõugule: „Kas te tulite mind vahistama mõõkade ja nuiadega, nagu oleksin ma mingisugune ohtlik kurjategija? Ma istusin iga päev templis õpetades ja te ei vahistanud mind siis. 56 Aga kõik see toimub, et läheks täide see, mida prohvetid kirjutasid.“ Siis kõik jüngrid jätsid ta maha ja jooksid minema.

57 Need, kes Jeesuse vahistasid, viisid ta ülempreester Kaifase majja, kuhu olid kogunenud vaimulikud õpetajad ja vanemad. 58 Peetrus järgnes talle eemalt ja läks ülempreestri hoovi. Seal istus ta koos valvuritega, et näha, kuidas kõik lõpeb.

59 Ülempreestrid ja kogu nõukogu üritasid leida Jeesuse vastu mingeid valetõendeid, et nad saaksid ta surma mõista. 60 Aga nad ei suutnud midagi leida, kuigi valetunnistajaid astus esile. Lõpuks astusid ette kaks tunnistajat 61 ja teatasid: „See mees ütles: „Ma suudan Jumala templi hävitada ja kolme päevaga üles ehitada.““

62 Ülempreester tõusis ja küsis Jeesuselt: „Kas sul ei ole vastust? Mida on sul enda kaitseks öelda?“ 63 Kuid Jeesus vaikis edasi.

Ülempreester ütles Jeesusele: „Ma panen su elava Jumala nimel vande alla. Ütle meile, kas sa oled Messias, Jumala Poeg!“

64 „Seda ütlesid sina,“ vastas Jeesus. „Ja ma ütlen sulle ka seda, et tulevikus näed sa inimese Poega Kõigeväelise paremal käel istumas ja taeva pilvede peal tulemas.“†Vt Psalmid 110:1 ja Taanieli 7:13.

65 Siis käristas ülempreester oma rõivad lõhki ja ütles: „Ta teotab Jumalat! Milleks on meil üldse tunnistajaid vaja? Vaadake, nüüd olete ise tema jumalateotust kuulnud! 66 Missugune on teie otsus?“

„Süüdi! Ta on surma väärt!“ vastasid nad. 67 Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda. Mõned lõid teda käega 68 ja ütlesid: „Kuuluta meile prohvetlikult, sina „Messias“! Kes sind just lõi?“

69 Samal ajal istus Peetrus väljas hoovis. Üks teenijatüdruk tuli tema juurde ja ütles: „Sina olid ka koos galilealase Jeesusega!“ 70 Aga ta salgas seda kõigi ees. „Ma ei tea, millest sa räägid,“ ütles ta.

71 Kui ta läks tagasi hoovi sissepääsu juurde, nägi teda üks teine teenijatüdruk ja ütles sealsetele inimestele: „See mees oli koos Naatsareti Jeesusega.“ 72 Taaskord salgas ta seda ja ütles vandega kinnitades: „Ma ei tunne teda.“ 73 Veidi aja pärast tulid seal seisvad inimesed Peetruse juurde ja ütlesid: „Sa oled kindlasti üks neist. Sinu aktsent reedab sind.“ 74 Siis hakkas ta vanduma: „Olgu ma neetud, kui ma valetan!‡Või „kutsus enda peale needused“. Ma ei tunne seda meest!“ Otsekohe kires kukk.

75 Siis meenus Peetrusele, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind tunned.“ Ta läks välja ja nuttis kibedasti.