1 Varahommikul pidasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad koos nõu ja otsustasid Jeesuse surma saata. 2 Nad sidusid ta kinni, viisid ära ja andsid üle maavalitseja Pilaatusele.

3 Kui Juudas, kes oli Jeesuse reetnud, nägi, et Jeesus oli surma mõistetud, kahetses ta seda, mida oli teinud, ning andis kolmkümmend hõbemünti ülempreestritele ja vanematele tagasi. 4 „Ma olen pattu teinud! Olen ära andnud süütu vere!“ ütles ta neile.

„Mis on sel meiega pistmist?“ vastasid nad. „See on sinu probleem!“ 5 Juudas viskas hõbemündid pühamusse ja lahkus. Ta läks ära ja poos enese üles. 6 Ülempreestrid võtsid hõbemündid ja ütlesid: „See on vereraha, nii et ei ole seaduslik seda templi varakambrisse panna.“ 7 Nii leppisid nad kokku, et ostavad pottsepa põllu kohaks, kuhu matta võõramaalasi. 8 Sellepärast nimetatakse seda välja veel tänapäeval Verepõlluks. 9 Sellega täitus Jeremija kaudu esitatud prohvetikuulutus: „Nad võtsid kolmkümmend hõbemünti − selle inimese „väärtuse“, kes osteti mõnede Iisraeli laste määratud hinnaga − 10 ja kasutasid neid, et maksta pottsepa põllu eest, täpselt nii nagu Issand käskis mul teha.“*Vt Sakarja 11:12−13, viide tekstile Jeremija 32:6−15.

11 Jeesus viidi maavalitseja Pilaatuse ette, kes küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?“

„Seda ütlesid sina,“ vastas Jeesus. 12 Aga kui ülempreestrid ja vanemad tema vastu süüdistusi esitasid, siis Jeesus ei vastanud.

13 „Kas sa ei kuule, kui palju süüdistusi neil sinu vastu on?“ küsis Pilaatus talt. 14 Kuid Jeesus ei öelnud midagi, ei ühtki sõna. See üllatas maavalitsejat väga.

15 Maavalitsejal oli tava vabastada rahvale pühade ajal vang, keda nad tahavad. 16 Sel ajal oli vanglas kurikuulus vang, mees nimega Barabas. 17 Nii küsis Pilaatus kokku tulnud rahvahulgalt: „Keda te tahate, et ma teile vabaks lasen? Barabase või Jeesuse, keda nimetatakse Messiaks?“ 18 (Ta oli mõistnud, et Jeesus oli tema ette kohtumõistmiseks toodud kadeduse tõttu.) 19 Sel ajal kui ta istus kohtunikutoolil, saatis tema naine talle sõnumi, milles ütles: „Ära tee sellele süütule mehele midagi, sest ma olen täna unenäo tõttu tema pärast kohutavalt kannatanud.“

20 Kuid ülempreestrid ja vanemad veensid rahvast küsima Barabast ja laskma Jeesus hukata. 21 Kui maavalitseja küsis neilt: „Kumma neist kahest te tahate vabaks saada?“, vastasid nad: „Barabase.“

22 „Mida ma teen siis Jeesuse, Messiaga?“ küsis ta neilt.

Nad kõik karjusid: „Lase ta risti lüüa!“

23 „Miks? Mis kuriteo ta siis on teinud?“ küsis Pilaatus. Aga nad karjusid veel valjemini: „Löö ta risti!“

24 Kui Pilaatus nägi, et asi on lootusetu ja et tekkimas on mäss, võttis ta vett ja pesi rahva ees käsi. „Mina olen selle mehe verest puhas. See tuleb teie pea peale!“†Sõna-sõnalt „vaadake ise, kuidas saate“. ütles ta neile. 25 Kogu rahvas vastas: „Olgu tema veri meie ja meie laste peal!“ 26 Siis laskis ta neile Barabase vabaks, kuid Jeesust lasi ta piitsutada ja saatis ristilöömisele.

27 Maavalitseja sõdurid viisid Jeesuse pretooriumi‡Sõjaväeline peakorter. ja kogu salk ümbritses teda. 28 Nad võtsid ta alasti ja panid talle sarlakpunase mantli õlgadele. 29 Nad tegid okaspõõsast krooni ja asetasid talle pähe ning pistsid tema paremasse kätte kepi. Nad põlvitasid tema ette maha ja pilkasid teda, öeldes: „Me tervitame sind, juutide kuningas!“ 30 Nad sülitasid tema peale, võtsid kepi ja peksid teda sellega vastu pead. 31 Kui nad olid tema mõnitamise lõpetanud, võtsid nad kuue ära ja pandi talle tema enda rõivad selga tagasi. Siis viisid nad ta ära, et ta risti lüüa. 32 Teel leidsid nad mehe nimega Siimon, kes oli Küreenest pärit, ja sundisid teda Jeesuse risti kandma.

33 Kui nad jõudsid Kolgatale, mis tähendab „Pealuu ase“, 34 andsid nad talle sapiga segatud veini. Aga kui ta oli seda maitsnud, keeldus ta seda joomast. 35 Pärast seda kui nad olid ta risti löönud, veeretasid nad täringuid, et tema riided omavahel ära jaotada.§Vt Psalmid 22:19. 36 Siis istusid nad maha ja valvasid teda seal. 37 Nad panid ta pea kohale sildi tema vastu esitatud süüdistusega. Sildil oli kirjas: „See on Jeesus, juutide kuningas.“ 38 Koos temaga lõid nad risti kaks kurjategijat, ühe temast paremale ja teise temast vasakule. 39 Möödujad karjusid talle solvanguid ja ütlesid pead raputades: 40 „Sina, kes sa lubasid templi hävitada ja kolme päevaga üles ehitada, miks sa ennast ei päästa? Kui sa tõesti oled Jumala Poeg, siis tule risti pealt maha.“ 41 Ülempreestrid pilkasid teda samamoodi koos vaimulike õpetajate ja vanematega. 42 „Teisi inimesi ta päästis, aga ennast ta ei suuda päästa!“ ütlesid nad. „Kui ta tõesti on Iisraeli kuningas, tulgu ta risti pealt maha ja siis me usume teda! 43 Ta usaldab Jumalat nii veendunult − las siis Jumal päästab ta nüüd, kui tahab,*Asja teeb hullemaks see, et nad tsiteerisid talle vastu Pühakirja teksti Psalmid 22:9. sest ta väitis: „Ma olen Jumala Poeg.““ 44 Kurjategijad, kes olid koos temaga risti löödud, solvasid teda samamoodi.

45 Keskpäevast kuni kella kolmeni kattis kogu riiki pimedus. 46 Umbes kella kolme ajal karjus Jeesus valju häälega: „Eli, Eli, lama sabachthani?“, mis tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud?“†Tsiteeritud Psalmid 22:2. 47 Kui mõned seal seisjaist seda kuulsid, ütlesid nad: „Ta kutsub Eelijat!“ 48 Otsekohe jooksis üks neist, haaras käsna, kastis selle äädikasse, pani kepi otsa ja andis seda Jeesusele juua.‡Vt Psalmid 69:22. 49 Aga teised ütlesid: „Jätke ta rahule. Vaatame, kas Eelija tuleb teda päästma.“

50 Jeesus karjatas taas valju häälega ja tegi viimase hingetõmbe.§See heebrea väljend tähendab, et ta suri. 51 Täpselt siis kärises templi eesriie ülevalt alla lõhki. Maapind värises, kaljud lõhenesid 52 ja hauad avanesid. Paljud neist, kes olid elanud head elu ja surmaunne jäänud, äratati ellu. 53 Pärast Jeesuse ülestõusmist läksid nad surnuaedadest pühasse linna,*Viidatud Jeruusalemmale. kus paljud neid nägid.

54 Kui tsentuurio ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärinat ja seda, mis juhtus, olid nad kohkunud ja ütlesid: „See oli tõesti Jumala Poeg!“ 55 Ka paljud naised jälgisid eemalt, need, kes olid Jeesust Galileast saadik järginud ja olid teda toetanud. 56 Nende hulgas olid Maarja Magdaleena, Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.

57 Kui saabus õhtu, läks Arimaatiast pärit rikas mees nimega Joosep (kes oli ka Jeesuse jünger) 58 Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha. Pilaatus andis korralduse see temale üle anda. 59 Joosep võttis surnukeha ja mähkis selle uude linasesse riidesse 60 ning asetas selle oma uude hauda, mis oli kaljusse tahutud. Ta veeratas haua sissepääsu ette suure kivi ja lahkus. 61 Maarja Magdaleena ja teine Maarja istusid seal, haua vastas.

62 Järgmisel päeval,†Viidatud hingamispäevale. pärast valmistuspäeva, läksid ülempreestrid ja variserid koos Pilaatuse juurde. 63 Nad ütlesid talle: „Isand, meile meenub, et see petis ütles veel elus olles: „Ma tõusen kolme päeva pärast surnuist üles.“ 64 Anna korraldus valvata hauda kuni kolmanda päevani. Nii ei saa tema jüngrid tulla ja ta keha varastada ning rahvale öelda, et ta tõusis surnuist üles. Muidu oleks pettus lõpuks hullem kui alguses.“

65 „Ma annan teile sõdurite vahtkonna,“ ütles Pilaatus neile. „Minge nüüd ja kindlustage seda nii hästi kui võimalik.“ 66 Nii nad läksid ja kindlustasid haua, panid sissepääsu ees olevale kivile pitseri ja seadsid sõdurid valvepostile.