1 Mat 16.6; Mak 8.15Ja jɔɔŋgʉ̂, buud bwə́ á sɛɛŋgya ŋkí jág bulya mbií bwə́ cúgɛ́ nə ŋkul lɔ̧́ yí, bɔ́ɔ́l bwə́ ŋgə́ nyaal bɔ́ɔ́l. Yésus mú ka zə fwo tɛ́ɛ́d lás nə *ompwíín bɛ́ nə́: «Jigá ncə̂ nə *Ofarizyɛ̂ŋ *ləvur wáŋ, ntɔ́ jɨ nə́ kwába bʉ́sə́ nə ndɨ̂ yí. 2 8.17; Mak 4.22Kú nə sâ á mbúdʉ́lá í bá bwên kú bʉ́gʉli, ŋkí sâ á shwoó í bwên kú mpûy. 3 Gwə́ wə́ jɨ́ nə́, sâ jɛ̂sh bɨ́ mə́ lás yídʉ́gʉ́d yí, í bá gwɨ́ɨ́g mə́ŋkɛnyad; jɔɔŋg bɨ́ mə́ nyímbʉ́lá nə muud lwə́d kʉ́l fúm yí, bwə́ bá ŋgə cúndə gwo íkwalʉ́minúd.

4 «Mə́ cɨ nə bɨ́ oshwə́ bâm nə́, kúgá dʉ fúndə búúd bɨ́ nə ŋkul gwú njɨ nyúul kú ná kwo sá gúl sâ mpʉ́sə wɔɔŋg wá. 5 Heb 10.31Mə zə́ lwágʉlə bɨ́ muud bɨ́ mə́ jə́lá nə fúndə yɛ́. Fúndə́gá muud jɨ́ nə ŋkul ijwûga nə́ a gwú múúd, a kənd nə́mə́ nyə kuda á kandʉgə dɨ́ yɛ́. Haaw, mə ŋgə cɨ nə́ nyə wə́ bɨ́ mə́ jə́lá nə fúndə yɛ́. 6 Ŋgaá nə́ bwə́ dʉ kusha mímbá-kwáádə́ mitɔ́ɔn ifáda íbá? Tɛɛm bə ntɔ́, Zɛmbî nyə awúsáyɛ́ tɔɔ mbá-kwáádə́ ŋgwúd. 7 21.18Bɨ bâŋ ntâg ɨɨ́, Zɛmbî mə mpú bímbí lʉ́ íntand í shilú bísə́ bɨ́ mílúúd yí. Nə́ ndɛɛ́, kúgá dʉ fúndə. Mpugá nə́ bɨ́ mə́ cɛy Zɛmbî lámʉ́d cɔ̧́ mimbá-kwáádə́ ŋkí bulya.

8 «Mə́ jaaw bɨ́ nə́ muud yɛ̂sh mə mágʉ́lə́ mə mísh mə́ búúd dɨ́ yɛ́, *Mwân mə Múúd mə bá nə́mə́ magʉlə nyə mísh mə́ *wə́éŋgəles ɔ́ Zɛmbî dɨ́. 9 9.26; Mak 8.38Njɨ, nyɔɔŋg mə kɨ́ɨ́lyá mə mísh mə́ búúd dɨ́ yɛ́, Mwán mə Múúd nyə é kɨ́ɨ́lya nə́mə́ nyə mísh mə́ wə́éŋgəles ɔ́ Zɛmbî dɨ́. 10 Muud yɛ̂sh mə bá jág lás nə Mwân mə Múúd yɛ́ mə́ bá bə nə ijuugá. Njɨ nyɔɔŋg mə bá kə nə *bwaasʉ́lə mpu wə́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim yɛ́ nyə abʉ́lɛ bə nə ijuugá. 11 21.14-15; Mat 10.19-20; Mak 13.11Ja bwə́ bá dʉ kə nə bɨ́ *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn dɨ̂, nə ósémbye ɔ mílə́sʉ́ dɨ́, ŋkí ójwú ɔ́ lɔɔm dɨ́ yí, bɨ kú bá dʉ yágʉwo mbií bɨ́ mə́ bá shwɔ̧ mə́nyúúl yí, kú yágʉwo íciyá í kɔɔd. 12 Nəcé Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim mə bá dʉ jɨ́ɨ́gʉli bɨ́ lə́sʉ́ bɨ́ mə́ bá dʉ lás yí cé jɔɔŋgʉ́d.»

13 Ŋgwɔ́l múúd nyə á ka lás mə́ŋkúmbə mə búúd dɨ́ nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli, cɨɨ́g nə mínyɔŋʉ̂ waamə́ nə́ a kááwʉg sá məbii sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wúsʉ́ nyə a lʉ́gə sə́ nə ndɨ̂ má.» 14 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Muud ɛ́ga, zə́ nyə a tə̂l mə nə́ mə dʉ́g sámb bɨ́ milə́sʉ́ dʉ kaaw bɨ́ məŋkɔw?» 15 1Tm 6.9-10A mú cɨ nə bɛ̂sh nə́: «Bɨ ɔ́ bɛy, bɨ ɔ káálʉ́gə́ nə ŋkɔ́ɔ́g. Nəcé, muud tɛɛm bə nə məbii məŋkund məŋkund ɨɨ́, cʉg jé í cúgɛ́ mə́bii dɨ̂.»

16 A mú zə kənd bwo kanda, nyə nə́: «Wúl kúkúm í á bə nə məshí; məshí mɔɔŋg mə́ á ka zə wééshʉli nyə zhwog məbii. 17 A mú ka zə ŋgə jî lámʉ́d nə́: “Mə cugɛ́ nə kʉ́l mə́ é ŋkúnd mə́bii mâm yí. Mə é ka sá ntʉdɛl?” 18 A mú cɨ nə́: “Mə zə́ sá ntʉ́ga: mə zə́ cɛ́ɛ́g ífwɔ̧ɔ̧́ byâm, mə lwɔ̧́ byɔɔŋg í búl bwaag yí, mə mú ŋkúnd *blé waamə́ nə məbii mâm cínɔŋg. 19 Sôm 49.20Mə músə cɨ nə lâm wâm nə́: Yé lâm, wo mú nə zhwog məbii mə́ ŋkúndú nə́ wo é dʉ balan nə mwo mimbû mimbû. Wogagʉ́ ja gaád, wo də́g wo ŋgul wo zhwiimbya.” 20 Zɛmbî mú cɨ nə muud wɔɔŋgʉ̂ nə́: “Yé lad, ŋkí mə yîl wo cʉg gwô búlú gaád isâ wó mə́ shîn ŋkúnd ínɨ í bə ísâ í zə́?”» 21 Yésus mú cɨ nə́: «Muud mə́ dʉ ŋkúnd mə́bii shú nyə́mɛ́fwó, kú nə məbii mə jə́lá mísh mə́ Zɛmbî dɨ́ yɛ́, nda í dʉ bə nə nyə wə́ nɨ.»

22 11.3Yésus mú cɨ nə *ompwíín bɛ́ nə́: «Mə́ ka cɨ nə bɨ nə́, bɨ kú dʉ yágʉwo cʉg jɨ́n nə́ bɨ́ é də jɨ́. Bɨ kú yágʉwo mə́nyúúl mʉ́n nə́ bɨ́ é bwáád jɨ́. 23 Cʉg í ntɔ̧ ídʉ̂w, nyúul ntɔ̧ míkáándə́? 24 Sôm 147.9Mpugá dʉ́g íŋkwɔlɔ́ŋkwɔ. Í ádɛ́ bɛ̧ mə́mpəg, kú mwáágʉlə mpúmə́, í cúgɛ́ nə ifwɔ̧ɔ̧́, kú nə owaag ɔ ídʉ̂w. Njɨ, Zɛmbî ŋgə wɨ́ɨ́l byo. Ŋkəmʉsa nə bɨ̂, bɨ bʉ́sə nə mfíí cɔ̧́ íŋkwɔlɔ́ŋkwɔ. 25 Zə́ á na bɨ́dɨ́ jɨ́ nə ŋkul bə nə́, nəcé a ŋgə́lə yágʉ́wó, a kwádʉlə jwɔ̂w ŋgwúd nyə́dɨ́ cʉg dɨ́ yɛ́? 26 Ŋkí bɨ́ cugɛ́ nə ŋkul sá sʉ́sʉ́sá acíg-cíg, bɨ mə́ ka dʉ yágʉwo bíl nəcé jɨ́?

27 1Oj 10«Mpugá dʉ́g nda ófʉláwa bwə́ dʉ wɨ̂y nə́. Bwə́ ádɛ́ yɨ́ɨ́ŋga nə isɛ́y, kú tiŋ míkáándə́. Njɨ mə mpú jaaw bɨ́ nə́ cî Sə́lʉmun nyə á tɛɛm jág bul bə nə gúmə́, nyə a shígɛ́ bwɛlɛ bwáád nda ofʉláwa. 28 Mat 14.31Ŋkə́mʉ́sá Zɛmbî mə fwó bwééd zhizhe sâ nda akánda jɨ́ nə́ bwə́ é wusə kuda dɨ́ mán yɛ́, ŋkəmʉsa nə bɨ̂; bɨ wə́ nyə é bul mpu bwééd wá. Yé búúd wâ tag búgə́ óga! 29 Njɨ bɨ báá, kúgá dʉ sɔ̧́ sâ bɨ́ é də yí nə sâ bɨ́ é ŋgul yí; kúgá dʉ yágʉwo. 30 Ikûl ishús yâ shí mishwun wə́ í dʉ́ ŋgə wádʉga sɔ̧́ isâ ínɨ byɛ̂sh. Bɨ báá kúgá dʉ sɔ̧́ byo, nəcé Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wʉ́n mə mpú nə́ í jɨɨ bɨ́ isâ byɔɔŋgʉ̂. 31 Yidagá dʉ tə̂l ísâ í dʉ́gyá nə́ Faan mə́ Zɛmbî yí shwóg, Zɛmbî ka dʉ kwádʉlə bɨ́ ísâ ínɨ.

32 Iza 41.14; Luk 22.29«Yé sʉsɔ̧́ɔ̧́zʉ́ íncwəmbɛ, kúgá fúndə tɔɔ sâ nəcé Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wʉ́n nyə á gwág nywa nə́ a yə́ bɨ́ Faan dɛ́. 33 Mat 6.19; 6.20; Luk 11.41; 18.22; Mis 2.45; 4.34-37; Kol 3.1-2Kushagá məbii mʉ́n bɨ kááwʉg mimbúmbúwá *mwaanɛ̂ wɔɔŋg. Kwəmʉsagá mimaŋga mí ábʉ́lɛ bwɛlɛ cɔ́ɔ́g myá, ŋkúndʉ́gá məkwɔ̧ɔ̧zʉ́ mə bá bə kú bɔ́ɔ́g má gwɔ̂w kʉ́l íjúwâl í cúgɛ́ nə ŋkul kumə, oshê kú nə́mə́ də yí. 34 Nəcé kʉ́l byɔɔg dʉ́n mbwúg yí, cínɔŋg wə́ lâm wʉ́n í é bə nə́mə́ yɛ́.»

35 Mat 25.1«Yáásʉ́lə́gá wəáfigʉsa, bɨ́ ji ŋkasə̂. 36 Mbʉ́ 3.20Bə́gá nda buud bwə́ ŋgə́ bwánd mása wáŋ nə́ a ŋgə wú zaŋ bá dɨ́ wá. Bwə́ ŋgə́ bwánd nə́ ja nyə é wɔ́ɔ́s yí, á ká nə́mə́ kudə mbɛ̂, bwə́ ɔ́ juw. 37 Məlwaá mə́ bá bə nə́, mása wáŋ ká wɔ́ɔ́s, a zə kwey bwo bwə́ njúl oŋkasə́ má, məlwaá mɔɔŋg má mə́ mə́ jəla. Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, ja mása mə kwéy bwo ntɔ́ yí, nyə é yáásʉlə yé áfigʉsa a jilʉ́ bwo shí nə́ bwə́ də́g, nyɛ mú ka sɛ̂y nə bwo. 38 Ŋkí mása mə wɔ́ɔ́s tâm bulú ŋkí ŋgwúm kúwó ashúshwóógʉ́ dɨ́, a kwey mə́lwaá mə́ ŋgə́ bwánd ntɔ́, məlwaá mɔɔŋg mə́ mə́ jəla. 39 Mat 24.43Mpugá nə́ amə́dɨ́ njɔ́w mbə̂m dʉ mpu wəla júwâl í é zə yí, a kú bɨ́d nə́ júwâl búgə́g nyə njɔ́w júwo ísâ. 40 Mat 24.42Ntɔ́, bɨ mə́ jə́lá nə dʉ ji ŋkwəmʉsá, nəcé *Mwân mə Múúd mə bá zə wəla bɨ́ ábʉ́lɛ́ ŋgə tə́dʉga nə́ nyə é zə yí.»

41 Pyɛ̂r músə ka cɨ nə́: «Lə́sʉ́ wó ŋgə́ lás nɨ, ye í ŋgə dʉ́gya njɨ nə sə̂, ye í dʉ́gyá nə buud bɛ̂sh?» 42 19.17-19Cwámba mú bɛ̧sa nə́: «Dáyɛ́ kʉlág dʉ́sə́ abúgʉ́lág í njúl ŋkí kɛ̧̂ mása mə́ tə̂l nə́ í bə́g lúlúú á osɔ́ɔl ɔ mə́sáal í dʉ yə bwo idʉ̂w wəla i jə́la yí? 43 Sɔ́ɔl məsáal wɔɔŋg nywáá mə́ jəla nəcé mása nyə é zə kwey í ŋgə́ sá isɛ́y byé. 44 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, mása nyə é jil nyə nə́ a jwúg nə bíl ísâ í njɔ́w byɛ̂sh. 45 Njɨ ŋkí sɔ́ɔl məsáal mə́ yida nə́: “Cwámba waamə́ nyə álɛɛlɛɛ́ nyiŋgə”, a mú ka ji yídʉ́lə ósɔ́ɔl ɔ mə́sáal wâ budâ nə wa budûm, nə də́lə dəg, nə ŋgulʉ́lə nə́ ndɛɛ́ shwág ɨɨ, 46 mása yé mə́ bá zə wɔ́ɔ́s nyə dúl jwɔ́wʉ́d məseegyâ, wəla á shígɛ́ ŋgə tə́dʉga yí. Mása nyə é yə nyə intʉ́gʉ́lí í ányinyaanə̂, a kənd nyə kʉ́l búúd ɔ́ məkə́ŋ bwə́ ŋgə́ bwəma nə ŋkʉ̂d yí. 47 Zhk 4.17Lwaá dɨ́ nə́, í ŋgə́ mpu sá mása yé ŋgə́ jɨɨ yí njɨ í kú kwəmʉsa, í kú sâ nda mása mə jɨ́ nə́, lwaá dɔɔŋg í dʉ bwəma nə bígə́ áyíyáág. 48 Dɔɔŋg dɨ́ nə́, í kú mpu sâ mása ŋgə́ jɨɨ yí, í mú ŋgə sá isâ í jə́lá nə bígə́ yí nyə é bwəma nə bígə́ kú bul yáág. Muud yɛ̂sh bwə́ dʉ yə ísâ ŋkí bulya yɛ́, nyə nə́mə́ wə́ bwə́ dʉ gwáámb ŋkí bulya yɛ́. Nyɔɔŋg bwə́ dʉ yə isâ kú nə ŋkágʉ́lə́ yɛ́ nyə nə́mə́ wə́ bwə́ dʉ jî ŋkí bulya yɛ́.

49 «Mə á zə nə́ mə zə́ jida kuda shí gaád. Mə mú nə́mə́ ka jɨɨ nə́ kuda jɔɔŋg í jídʉg. 50 Mak 10.38Mə́ jəlá nə duwan wúl nduwán, lâm í cúgɛ́ mə nə́ shɛɛ té nduwán wɔɔŋg í afwóyɛ́ bə yí. 51 2.14Bɨ́ ŋgə tə́dʉga nə́ mə á zə sá nə́ buud bwə́ cʉ́gəg nə́ shɛɛ shí ga dɨ́? Mbɔ̂! Mə́ jaaw bɨ́ nə́ mə mə́ yidá zə nə mbɛ́ɛ́gí dɔ̧̂. 52 14.26; 21.16; Mat 24.10; Mak 13.12Nəcé í zə́ bá dʉ bə nə́ buud otɔ́ɔn bwə́ ŋgə́ cʉgə njɔ́w ŋgwúdʉ̂, bwə́ béégya; olɔ́ɔl lúmbʉli nə óbá, óbá lúmbʉli nə ólɔ́ɔl. 53 Msh 7.6Mbɛ́ɛ́gí mə́ŋkɔɔmʉ́ í bá bə; sɔ́ɔ́ŋgʉ́ lúmbʉli nə mwân, mwân lúmbʉli nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́; nyɔɔŋgʉ́ lúmbʉli nə sás dɛ́, sás lúmbʉli nə nyɔɔŋgʉ́ yé; mpɔ́ɔ́mbʉ́lú ámudâ lúmbʉli nə cɔ́ɔl, cɔ́ɔl lúmbʉli nə mpɔ́ɔ́mbʉ́lú ámudâ.»

54 Yésus nyə á cɨ nə́mə́ nə buud bwə́ á bə áncuncuma wá nə́: «Bɨ mə́ dʉ bə ja bɨ́ mə́ dʉ́g ŋkúdú í mə́ bád kɔ́ɔ́mb jwɔ̂w í dʉ jímə yí, ŋgaá bɨ́ cɨ nə́ mpú mə́ zə́ nywɔ̧̂; mpú nywɔ̧̂ nə́mə́? 55 Ja ŋkwɔ̧̂ mə dʉ́ kuŋg wúlə ŋgɛɛ *mə́kɔ́ɔ́l mə́ jwɔ̂w*məkɔ́ɔ́l mə́ jwɔ̂w: Í kə́ nə́ Sud; wo é kwey fɛ́ɛ́l-fɛ́ɛ́lí yé ŋkɔw á ofɛ́ɛ́l-fɛ́ɛ́lí ɔ́ íciyá dɨ̂. yí, ŋgaá bɨ mə́ dʉ cɨ nə́ yásə́ í é yáág, yásə́ yáág nə́mə́? 56 Bɨ bɨ́ nə məkə́ŋ. Bɨ mə́ dʉ mpu yag íyuug i shí nə ya gwɔ̂w; ká nəcé jɨ́ bɨ́ ampúyɛ́ yag sâ í ŋgə́ sɨ̂y mwɔ̂w mə́ga dɨ́ yí?

57 «Bɨmɛ́fwó bɨ́ cugɛ́ nə ŋkul mpu sámb nə́: “Tʉ́təlí wə́ ɛ́ga.” Nəcé jɨ? 58 Ŋkí wo mə́ byaagʉlə nə ŋgwɔ́l múúd nə́ ndɛɛ́ a ŋgə kə nə wo wə́ sémbye milə́sʉ́, sɔ̧́ɔ̧́g nə́ wo kwámbʉləgɨ̂ nə nyə zhɨ́ɨ́d. Nəcé nyə a bá kə nə wo wə́ sémbye milə́sʉ́ nə́ ndɛɛ́ sémbye milə́sʉ́ mú kənd wo wə́ fulísh, fulísh kə wá wo mímbwugʉd. 59 Mə mpú jaaw wo nə́ wo cugɛ́ nə ŋkul wú mímbwug myɔɔŋgʉ́d wo kú fwo tɔ̧́ wôŋ jɔɔŋgʉ̂ kə wɔ́ɔ́s fáda á məshínéd.»