1 Myó̱tudu tseꞌe je̱ fariseota̱jk je̱ts nu̱yojkeꞌe je̱ jayu yꞌijtti juuꞌ veꞌe je̱ Jesús du̱pana̱jkxtu je̱tseꞌe yakna̱pe̱jtjidi je̱ts ni kaꞌa veꞌe je̱ꞌe̱da juuꞌ veꞌe je̱ Juan du̱pana̱jkxtu je̱tseꞌe yakna̱pe̱jtjidi; 2 ó̱yameꞌe je̱ Jesús je̱ jayu du̱kayakna̱pe̱jtti, je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jkta veꞌe je̱ jayu du̱yakna̱pe̱jttu. 3 Ku veꞌe je̱ Jesús du̱nu̱jaꞌvi, tso̱o̱ꞌnnu tseꞌe je̱m Judea je̱tseꞌe je̱m Galilea vyimpijtnuva.

4 Tunjajtynajxpts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱m samaariait yꞌit jo̱o̱tm. 5 Veꞌem tseꞌe jye̱ꞌy je̱ja kajpu̱n paꞌayi juuꞌ veꞌe Sicar du̱xa̱a̱j, je̱m samaariait yꞌit jo̱o̱tm, je̱ naax muta̱m juuꞌ veꞌe ju̱jpani je̱ Jacob myo̱o̱ynu je̱ myajntk José. 6 Je̱m tseꞌe vyeꞌna toꞌk je̱ jot joma veꞌe je̱ na̱a̱j du̱yakpítsumda juuꞌ veꞌe tyijtup je̱ Jacob je̱ myoꞌot. Ax nooꞌkxp tseꞌe je̱ Jesús jye̱ꞌy, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe yꞌa̱jxtk je̱ja jot aagui, kujk xa̱a̱j joꞌnani veꞌe vyeꞌna, 7-8 je̱ kaaky je̱ to̱jkx jooyva veꞌe ña̱jkxti je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱m kajpu̱n ka̱jxm. Vanꞌit tseꞌe jye̱ꞌy toꞌk je̱ samaariait ta̱ꞌa̱xta̱jk joma veꞌe je̱ na̱a̱j du̱yakpítsumda, je̱ tsoxk na̱a̱jts je̱ꞌe̱ veꞌe vya̱a̱ꞌnuvaampy. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―Mo̱o̱yk a̱ts toꞌk aaj je̱ mtsoxk na̱a̱j.

9 Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱jvji:

―Israeejlit jayu xa mitseꞌe. ¿Vintso̱ts a̱ts mitseꞌe xꞌamo̱tu je̱ tsoxk na̱a̱j?, ku̱x samaariait jayu xa a̱tseꞌe. (Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe veꞌem vyaajñ ku̱x kaꞌa veꞌe ñayjávajada je̱ israeejlit jayu ma̱a̱t je̱ samaariait jayu.)

10 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:

―Pa̱n ku̱xnu̱java veꞌe juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam yajkyp, je̱ts ku̱xnu̱jaꞌviva veꞌe pa̱neꞌe u̱xyam mꞌamó̱tujup je̱ tsoxk na̱a̱j, mitsts a̱tseꞌe ku̱xꞌamo̱tu je̱ tsoxk na̱a̱j, je̱ts a̱ts mitseꞌe ku̱nma̱ꞌa̱ je̱ tsoxk na̱a̱j juuꞌ veꞌe je̱ jayu du̱joojntykinmo̱o̱yp.

11 Vanꞌit tseꞌe vyaajñ je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk:

―Kaꞌa xa mitseꞌe xtima̱a̱da juuꞌ veꞌe mtukyakpítsumup je̱ tsoxk na̱a̱j, je̱ts ka̱a̱k ya̱ꞌa̱ veꞌe ya̱ jot, ¿jómaseꞌe xpá̱ku̱t je̱ tsoxk na̱a̱j juuꞌ veꞌe je̱ jayu du̱joojntykinmo̱o̱yp? 12 Je̱ nju̱jpit jáyuvamda Jacob, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱pa̱a̱m ya̱ jot, joma veꞌe viinm choxkna̱ꞌuuk, nay veꞌempa je̱ yꞌónu̱kta je̱ts je̱ jyaach je̱ kyaaj, ¿ax mjaaꞌknu̱má̱jipts mits vineꞌe je̱ts ni kaꞌa veꞌe je̱ꞌe̱?

13 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:

―Nu̱jomda xa veꞌe pa̱n pa̱neꞌe du̱ꞌooktup ya̱ tsoxk na̱a̱j, ta̱a̱tsidinuvapts je̱ꞌe̱ veꞌe jadoꞌk nax; 14 ax pa̱n pa̱n tseꞌe du̱ꞌookp je̱ tsoxk na̱a̱j juuꞌ a̱tseꞌe nyajkyp, ni je̱ vinꞌítats je̱ꞌe̱ veꞌe kyo̱o̱ꞌkta̱a̱tsinit, ku̱x je̱ tsoxk na̱a̱j juuꞌ a̱tseꞌe nyajkyp, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌe pyítsumu̱xju̱t je̱m jyo̱o̱t jyaꞌvin ka̱jxm ax joꞌn toꞌk je̱ ma̱ja̱ moꞌot je̱tseꞌe myo̱o̱jyjinit je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp.

15 Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk ña̱ꞌmu̱xji:

―Uk nvaat a̱tseꞌe xmo̱ꞌo̱t je̱ mtsoxk na̱a̱j, veꞌemts a̱tseꞌe ni je̱ vinꞌita nko̱o̱ꞌkta̱a̱tsinit je̱ts a̱tseꞌe yaja nko̱o̱ꞌkme̱jtsnit majpa.

16 Je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―Na̱jkxu̱ xva̱vu̱ je̱ mnu̱yaaꞌy je̱tseꞌe xma̱a̱tmínu̱t.

17 Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk yꞌatso̱o̱jvji:

―Kaꞌa xa a̱tseꞌe pa̱n nnu̱yaaꞌy.

Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―Tyú̱vam xa veꞌe xka̱ts ku veꞌe mvaꞌañ je̱ts kaꞌa veꞌe pa̱n mnu̱yaaꞌy. 18 Nu̱mugo̱o̱xk xa veꞌe je̱ mnu̱yaaꞌy tu̱xyaknaxy, ax je̱ꞌe̱ pa̱neꞌe u̱xyam mma̱a̱ttsu̱u̱nip, kaꞌats mits je̱ꞌe̱ veꞌe xnu̱yaaꞌya. Tyú̱vameꞌe juuꞌ veꞌe tu̱xka̱ts.

19 Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk yꞌatsa̱a̱jv:

―Ta̱ a̱tseꞌe vinjava ntañ je̱ts je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpa mitseꞌe. 20 Yaja joma veꞌe ya̱ ko̱pk, yájats a̱a̱tseꞌe je̱ nju̱jpit jayu du̱vinjávada du̱vintsa̱ꞌa̱gada yꞌijt je̱ Nteꞌyam, ax veꞌemts miitseꞌe mvaꞌanda je̱ts je̱meꞌe Jerusalén je̱ it joma veꞌe du̱jajtytsá̱k je̱tseꞌe je̱ jayu je̱ Nteꞌyam du̱vinjávadat du̱vintsa̱ꞌa̱gadat.

21 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:

―Jaanchjáva a̱ts, pyaatnup xa veꞌe je̱ xa̱a̱j ku veꞌe xkavinjávadat xkavintsa̱ꞌa̱gadat je̱ Dios Teeꞌ yaja joma veꞌe ya̱ ko̱pk ukpu̱ je̱m Jerusalén. 22 Kaꞌa xa miitseꞌe xnu̱jávada juuꞌ veꞌe mvinjaꞌvidup mvintsa̱ꞌkidup; ax nmu̱jaꞌvinupts a̱a̱tseꞌe juuꞌ a̱a̱tseꞌe nvinjaꞌvip nvintsa̱ꞌkip, ku̱x je̱ israeejlit jayu ka̱jxeꞌe jyeꞌya je̱ꞌe̱ pa̱neꞌe je̱ jayu du̱yaktso̱o̱kp. 23 Ax pyaatnup tseꞌe je̱ xa̱a̱j, ax ta̱ tseꞌe jyeꞌya, vanꞌit ku veꞌe je̱ꞌe̱da pa̱n pa̱n jatyeꞌe du̱vinjaꞌvidup du̱vintsa̱ꞌkidup je̱ Dios Teeꞌ, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱vinjávadap du̱vintsa̱ꞌa̱gadap je̱ jyo̱o̱t je̱ jyaꞌvin ma̱a̱t je̱ts je̱ tyu̱v je̱ꞌe̱ ma̱a̱t, ku̱x veꞌemeꞌe du̱tsa̱k je̱ Dios Teeꞌ je̱tseꞌe du̱tóndat pa̱n pa̱n jatyeꞌe vinjaꞌvijidup vintsa̱ꞌkijidup. 24 Jaꞌvin xa veꞌe je̱ Nteꞌyam, ax pa̱n pa̱n jaty tseꞌe vinjaꞌvijidup vintsa̱ꞌkijidup, tun vinko̱pkts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe veꞌem du̱tóndat je̱ jyo̱o̱t je̱ jyaꞌvin ma̱a̱t je̱ts je̱ tyu̱v je̱ꞌe̱ ma̱a̱t.

25 Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk yꞌatsa̱a̱jv:

―Nnu̱jaꞌvinup xa a̱tseꞌe je̱ts miinnupeꞌe je̱ Mesías; ax kuts je̱ꞌe̱ veꞌe myiinnit, je̱ꞌe̱ tseꞌe nu̱jom juuꞌ jaty xtukvinjaꞌvika̱jxumdinup. (Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe kya̱tsa̱pítsum je̱ Mesías, Cristo, je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam vyinko̱o̱n je̱tseꞌe yakkutojknit.)

26 Je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―A̱ts xa je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ mitseꞌe u̱xyam mmuko̱jtsjup.

27 Veꞌem tseꞌe vyaꞌañ vyeꞌna ku veꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk jye̱ꞌydi. Atu̱va ato̱ki tseꞌe tyaandi ku veꞌe du̱ꞌixti je̱ts je̱meꞌe je̱ Jesús du̱ma̱a̱tnakyá̱tsju̱ toꞌk je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk. Ax ni pa̱na tseꞌe du̱kahꞌamo̱tutu̱vi je̱ Jesús pa̱n ti veꞌe cha̱jkp uk pa̱n tya̱jxeꞌe du̱ma̱a̱tnakyá̱tsju̱ je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk. 28 Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk du̱masa̱a̱k je̱ chiv je̱tseꞌe ñu̱jkx je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱m je̱ jayu du̱nu̱u̱jmidi:

29 ―Jaꞌmda je̱tseꞌe xꞌíxtat toꞌk je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ a̱tseꞌe tu̱xvaajnjikú̱x pa̱n ti jaty a̱tseꞌe tu̱ntún tu̱nka̱ts. ¡Je̱ꞌe̱dam nꞌiteꞌe je̱ Cristo!

30 Vanꞌit tseꞌe cho̱o̱ꞌndi je̱m kajpu̱n ka̱jxm je̱tseꞌe ña̱jkxti joma veꞌe je̱ Jesús. 31 Namvaateꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk ñu̱jkx je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk myunooꞌkxtkjidi. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaandi:

―Yakꞌixpa̱jkpa, kayu̱ toꞌk aaj.

32 Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱jvjidi:

―Je̱p xa a̱tseꞌe nma̱a̱da juuꞌ a̱tseꞌe nkáyup; kaꞌats miits je̱ꞌe̱ veꞌe xnu̱jávada.

33 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk ñayꞌamo̱tutú̱vijidi:

―¿Je̱p vineꞌe je̱ jayu tu̱mya̱ꞌa̱ju̱ juuꞌ veꞌe kyáyup?

34 Ax jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:

―Je̱ꞌe̱ xa a̱tseꞌe nkaakyip nto̱jkxip ku a̱tseꞌe ntun juuꞌ veꞌe cha̱jkp je̱ꞌe̱ pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp je̱ts a̱tseꞌe je̱ tyoonk ntónu̱t je̱ts a̱tseꞌe nyakꞌavaadat.

35 ’Jidu̱ꞌu̱m xa miitseꞌe mvaꞌanda: “Jamaktaaxk po̱ꞌo̱ xa veꞌe kyaꞌit je̱tseꞌe je̱ trigo ta̱a̱jm yakpa̱kmojknit.” Ax jidu̱ꞌu̱mts a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada: Ixta je̱ jáyuda, veꞌem xa je̱ꞌe̱ veꞌeda ax joꞌn je̱ kam joma veꞌe je̱ trigo ta̱a̱jm, ax nvaatani tseꞌe yakpa̱kmojknit. 36 Pa̱n pa̱n xa veꞌe je̱ ta̱a̱jm du̱pa̱kmojkp, yakmujooypts je̱ꞌe̱ veꞌe. Ax je̱ ta̱a̱jm juuꞌ veꞌe pya̱kmujkp, xa̱ꞌma ka̱jxts je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌijtnit. Ku̱x juuꞌ veꞌe je̱ ta̱a̱mt du̱va̱jp je̱ts juuꞌ veꞌe je̱ ta̱a̱jm du̱pa̱kmojkp, kijpxts je̱ꞌe̱ veꞌe xyo̱o̱ndu̱kta. 37 Ku̱x je̱ tu̱vu̱ka̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe ku veꞌe je̱ jayu vyaꞌañ je̱ts toꞌk je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ veꞌe je̱ ta̱a̱mt du̱va̱jp, jadoꞌkts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ veꞌe je̱ ta̱a̱jm du̱pa̱kmojkp. 38 A̱ts xa miitseꞌe nke̱jxtup je̱tseꞌe mꞌíttat ax joꞌn je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱ ta̱a̱jm du̱pa̱kmojktup joma veꞌe tu̱kyayoꞌojta tu̱kyatonda; miits tseꞌe tu̱xmutanda juuꞌ veꞌe je̱ viijnk jayu tu̱du̱tonda.

39 Nu̱may tseꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱m samaariait kyajpu̱n ka̱jxm tsu̱u̱nidu, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱jaanchjaꞌvidu je̱ Jesús je̱ꞌe̱ ka̱jx ku veꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk ña̱ꞌmu̱xjidi: “Ta̱ xa a̱tseꞌe xvaajnjikú̱x pa̱n ti jaty a̱tseꞌe tu̱ntún tu̱nka̱ts.” 40 Ax ku tseꞌe je̱ samaariait jayu jye̱ꞌydi joma veꞌe je̱ Jesús, vanꞌit tseꞌe du̱munooꞌkxtkti je̱ Jesús je̱tseꞌe mya̱a̱ttánjadat. Je̱m tseꞌe tyaajñ je̱ Jesús me̱jtsxa̱a̱j, 41 je̱tseꞌe jyaaꞌknu̱maꞌyi je̱ jayu juuꞌ veꞌe jaanchjaꞌviju ku veꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti juuꞌ je̱ꞌe̱ veꞌe kya̱jtsp. 42 Vanꞌit tseꞌe je̱ samaariait jayu du̱nu̱u̱jmidi je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk:

―Njaanchjaꞌvip xa a̱a̱ts ya̱ꞌa̱ veꞌe u̱xyam, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxjyap tseꞌe ku̱x a̱a̱ts mitseꞌe juuꞌ tu̱xvaajñja, je̱ꞌe̱ ka̱jxpa veꞌe ku a̱a̱tseꞌe viinm tu̱nꞌamo̱tunaxy juuꞌ ya̱ꞌa̱ veꞌe kya̱jtsp. Ax nmu̱jaꞌvinupts a̱a̱tseꞌe je̱ts je̱ꞌe̱ ya̱ꞌa̱ veꞌe je̱ Cristo, juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam vyinko̱o̱n je̱tseꞌe yakkutojknit, je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe je̱ jayu du̱yaktso̱ꞌo̱kup toꞌk it toꞌk naxviijn.

43 Kume̱jtsxa̱a̱j tseꞌe je̱ Jesús je̱m Samaria cha̱a̱ꞌn je̱tseꞌe je̱ tyooꞌ du̱jaaꞌkyo̱ꞌy je̱m galiléait yꞌit jo̱o̱tm paat, 44 ku̱x viinmeꞌe je̱ Jesús vyaajñ: “Kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe yakvintsa̱ꞌa̱ga je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpa joma veꞌe je̱ yꞌavintso̱ it je̱ yꞌavintso̱ naax.” 45 Ku veꞌe je̱m Galilea jye̱ꞌy, o̱y tseꞌe yꞌaꞌíxjidi je̱ jayu ku̱x o̱jtstuva veꞌe je̱ pascua xa̱a̱j je̱m Jerusalén, je̱meꞌe du̱ꞌixti nu̱jom juuꞌ veꞌe tyoon kyo̱jts vanꞌit.

46 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyimpijtnuva je̱m Caná, juuꞌ veꞌe je̱m galiléait yꞌit jo̱o̱tm, je̱m joma veꞌe je̱ tsoxk na̱a̱j du̱yakvimpijt tsaaydum paꞌajk na̱a̱j. Je̱m tseꞌe vyeꞌna toꞌk je̱ yakkutojkpa je̱ tyoompa juuꞌ veꞌe du̱nu̱má̱jip, pa̱jkjup tseꞌe vyeꞌna je̱ myajntk je̱m Capernaum. 47 Ku veꞌe je̱ toompa je̱ ka̱ts du̱mo̱tu je̱ts ta̱ veꞌe je̱ Jesús jyeꞌya je̱m Galilea ku veꞌe je̱m Judea cha̱a̱ꞌn, vanꞌit tseꞌe o̱jts du̱ꞌix, je̱tseꞌe du̱munooꞌkxtk je̱tseꞌe je̱m tya̱kꞌam ña̱jkxu̱t je̱tseꞌe je̱ yꞌónu̱k du̱yakjo̱tka̱daꞌaku̱t, o̱o̱ꞌku̱n ámanits je̱ꞌe̱ veꞌe vyeꞌna. 48 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―Kaꞌa xa a̱ts miitseꞌe xjaanchjávada ku veꞌe xkaꞌixta je̱ mú̱jit nu̱jaꞌvin je̱ts je̱ mú̱jit atu̱va.

49 Vanꞌit tseꞌe yꞌatsa̱a̱jv je̱ yakkutojkpa je̱ tyoompa:

―Jaꞌmu̱ toꞌk aaj jatyji namkaꞌana veꞌe a̱ts je̱ nꞌónu̱k yꞌa̱a̱ꞌk.

50 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―Vimpijtni je̱m mta̱kꞌam; joojntykip je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ mꞌónu̱k.

Jyaanchjaꞌvi tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk vintso̱ veꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji, je̱tseꞌe ña̱jkxni je̱m tya̱kꞌam. 51 Je̱e̱na tseꞌe tooꞌ aajy vyeꞌna, je̱tseꞌe du̱ma̱a̱tnavyaatjidi je̱ tyoompata̱jk, vanꞌit tseꞌe je̱ tyoompata̱jk ña̱ꞌmu̱xjidi:

―Joojntykip xa je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ mꞌónu̱k.

52 Vanꞌit tseꞌe yakꞌamo̱tutú̱vidi pa̱n vinꞌiteꞌe je̱ yꞌónu̱k jyo̱tka̱dakꞌukvaanni. Je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:

―Ox, toꞌk yaaxpeꞌe vyeꞌna ku veꞌe je̱ ja̱a̱jn ñu̱vaatsjini.

53 Vanꞌit tseꞌe je̱ kuꞌónu̱k du̱nu̱jaꞌvi je̱ts nay vanꞌitji veꞌe veꞌem jyajty ku veꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji: “Joojntykip je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ mꞌónu̱k.” Vanꞌit tseꞌe je̱ꞌe̱ je̱ts nu̱jom vinxu̱peꞌe je̱ jayu je̱p jyu̱u̱mp tyu̱jkp, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱jaanchjaꞌvidu je̱ Jesús.

54 Ya̱ꞌa̱ tseꞌe ijt je̱ mume̱jtsk ma̱ja̱ nu̱jaꞌvin juuꞌ veꞌe je̱ Jesús tyoon ku veꞌe vyimpijtnuva je̱m Galilea ku veꞌe je̱m Judea cha̱a̱ꞌn.