1 Ku veꞌe je̱ it ñajxy, vanꞌit tseꞌe je̱ israeejlit jayu xya̱a̱jtoondi; vimpe̱jtnuva tseꞌe je̱ Jesús je̱m Jerusalén. 2 Je̱m tseꞌe kajpu̱n ka̱jxm vyeꞌna toꞌk viijn je̱ na̱a̱j naaꞌpá̱ts, Betesda je̱ꞌe̱ veꞌe xya̱a̱j, je̱ hebreo aajts je̱ꞌe̱ veꞌe. (Myutá̱mip tseꞌe vyeꞌna je̱ kajpu̱n naaꞌpá̱ts aka̱ꞌa̱ juuꞌ veꞌe tyukxa̱a̱jidu Je̱ Carnero je̱ Ñaaꞌpá̱ts Aka̱ꞌa̱.) Joma veꞌe je̱ na̱a̱j, je̱m tseꞌe vyeꞌniva mugo̱o̱xk vits je̱ e̱pu̱tso̱o̱ktku̱n joma veꞌe je̱ jayu yꞌe̱pu̱tsa̱ꞌa̱k. 3 Je̱p tseꞌe e̱pu̱tso̱o̱ktku̱n paꞌtkup myaꞌajta vyeꞌna nu̱may je̱ paꞌam jáyuda: je̱m tseꞌe je̱ viints jáyuda, je̱m tseꞌe je̱ u̱xke̱t jáyuda, je̱m tseꞌe je̱ꞌe̱da juuꞌ veꞌe pa̱jkju̱dup je̱ pata̱ꞌa̱jts paꞌam, je̱mpa tseꞌe juuꞌ veꞌe je̱ kya̱ꞌa̱jta je̱ tyekta tu̱tyunta̱a̱tsni. Je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌaꞌíxtup ku veꞌe je̱ tsoxk na̱a̱j jyepu̱tsyo̱ꞌo̱yu̱t, 4 ku̱x veꞌemeꞌe je̱ jayu vyinmaaydi je̱ts toꞌma jatyeꞌe toꞌk je̱ ángeles vyáñu̱k yꞌijt joma veꞌe je̱ na̱a̱j naaꞌpá̱ts je̱tseꞌe du̱jepu̱tsyo̱ꞌo̱y je̱ na̱a̱j. Veꞌem tseꞌe vyinmaaydi je̱ts pa̱n pa̱neꞌe mutooꞌva̱jkp ta̱jkip je̱m na̱jo̱o̱tm ku veꞌe tu̱jyepu̱tsyo̱ꞌo̱y vyeꞌna, jo̱tka̱daakp tseꞌe, jyatipaꞌama veꞌe du̱ma̱a̱da.

5 Je̱m tseꞌe vyeꞌna toꞌk je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe iiꞌpx maktoodojt joojntani paꞌamꞌijtp. 6 Ku veꞌe je̱ Jesús yꞌixji je̱tseꞌe du̱nu̱jaꞌvi je̱ts jékani veꞌe pyaꞌamꞌít, vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmi:

―¿Mtsa̱jkpeꞌe je̱tseꞌe mjo̱tka̱daꞌaku̱t?

7 Vanꞌit tseꞌe je̱ paꞌam jayu yꞌatsa̱a̱jv:

―Kaꞌa xa veꞌe pa̱n pa̱n pa̱n a̱tseꞌe xyaktá̱kap yam na̱jo̱o̱tm ku veꞌe ya̱ na̱a̱j jyajepu̱tsyo̱ꞌo̱y. Ku xa a̱tseꞌe njata̱kavaꞌañ, viijnk tseꞌe ta̱jkiko̱jp.

8 Je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:

―Pojtu̱kni, pa̱kmojkni ya̱ mmaajntku̱n, je̱ts jaamni.

9 Tun jatyji tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk jyo̱tka̱daakni, je̱ myaajntku̱n du̱pa̱kmojkni, je̱tseꞌe yo̱ꞌpya̱jkni. Ax po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱jts je̱ꞌe̱ veꞌe vyeꞌna vanꞌit, 10 je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ israeejlit jayu du̱nu̱u̱jmidi je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe jo̱tka̱daaknu:

―Po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱j xa veꞌe u̱xyam, kaꞌa tseꞌe je̱ pavaꞌnu̱n du̱yakjaty je̱tseꞌe xpapá̱ku̱t ya̱ mmaajntku̱n.

11 Vanꞌit tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk yꞌatso̱o̱jvjidi:

―Je̱ꞌe̱ juuꞌ a̱tseꞌe tu̱xyakjo̱tka̱daꞌaky, je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe tu̱xnu̱u̱jma: “Pa̱kmojkni ya̱ mmaajntku̱n je̱ts jaamni.”

12 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi:

―¿Pa̱nts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ veꞌe tu̱mna̱ꞌmu̱xju̱: “Pa̱kmojkni ya̱ mmaajntku̱n je̱ts jaamni”?

13 Ax kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱nu̱java pa̱n pa̱n je̱ꞌe̱ veꞌe yakjo̱tka̱daakjinu ku̱x tá̱vani veꞌe du̱ꞌixtó̱kini vyeꞌna je̱ Jesús je̱m nu̱may jayu akojkm juuꞌ veꞌe je̱m veꞌnidup. 14 U̱xꞌo̱o̱k tseꞌe je̱ Jesús pyaatji je̱p ma̱ja̱ tsaptu̱jkp, je̱tseꞌe ña̱ꞌmu̱xji:

―Ixu̱, ta̱ xa veꞌe mjo̱tka̱daꞌaky. Kaꞌa tseꞌe mꞌukto̱kintoonnit, veꞌem tseꞌe mkapaaꞌtju̱t nu̱yojk je̱ tsaachpaatu̱n.

15 Vanꞌit tseꞌe ñu̱jkx je̱ yaaꞌtya̱jk je̱tseꞌe o̱jts du̱vaajnjada je̱ myuꞌisraeejlit jayu je̱ts je̱ Jesús je̱ꞌe̱ veꞌe yakjo̱tka̱daakju. 16 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ israeejlit jayu du̱jomtoondi du̱titoondi je̱ Jesús je̱tseꞌe du̱ꞌukyakꞌo̱o̱ꞌkuvaꞌanda je̱ꞌe̱ ka̱jx ku veꞌe veꞌem du̱tuujn ku veꞌe po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱j vyeꞌna.

17 Ax jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:

―Toomp xa veꞌe a̱ts je̱ nTeeꞌ u̱xyam paat, toompapts a̱tseꞌe.

18 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ israeejlit jayu nu̱yojk du̱tunjaaꞌktso̱jkti je̱tseꞌe du̱yakꞌo̱o̱ꞌktat, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxjyapeꞌe ku veꞌe du̱kahꞌamaaꞌyi je̱ po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱j, je̱ꞌe̱ ka̱jxpa veꞌe ku veꞌe ñaajkꞌakijpxaja ma̱a̱t je̱ Nteꞌyam ku veꞌe vyaꞌañ je̱ts Tyeeꞌam je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam.

19 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:

―Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, vaampam a̱tseꞌe, je̱ts kaꞌa a̱tseꞌe xꞌo̱ꞌyixju̱ je̱ts a̱tseꞌe juuꞌ ntónu̱t ya̱ nꞌavintso̱ kutojku̱n ka̱jx, a̱ts, je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌOnu̱k, je̱ꞌe̱jyji a̱tseꞌe ntuump juuꞌ a̱tseꞌe nꞌixp juuꞌ veꞌe a̱ts je̱ nTeeꞌ tyuump. Nu̱jom tseꞌe juuꞌ veꞌe je̱ Dios Teeꞌ tyuump, ntoompapts a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe, 20 ku̱x xtso̱jkp a̱tseꞌe je̱ nTeeꞌ je̱ts a̱tseꞌe xtukꞌix nu̱jom juuꞌ je̱ꞌe̱ veꞌe tyuump, xjaaꞌktukꞌíxupts a̱tseꞌe je̱ts a̱tseꞌe ntónu̱t juuꞌ veꞌe du̱jaaꞌknu̱má̱jip je̱ts ni kaꞌa veꞌe juuꞌ a̱tseꞌe u̱xyam ntuump nka̱jtsp, veꞌem tseꞌe atu̱va ato̱ki myaktánjadat. 21 Ku̱x veꞌem ax joꞌn je̱ Dios Teeꞌ du̱yakjoojntykpú̱k je̱ o̱o̱ꞌkpata̱jk je̱tseꞌe je̱ joojntykin du̱ma̱ꞌa̱, nay veꞌempa tseꞌe a̱ts, je̱ꞌe̱ je̱ yꞌOnu̱k, nmo̱o̱yvapts a̱tseꞌe je̱ joojntykin pa̱n pa̱n a̱tseꞌe ntsa̱jkp. 22 Je̱ Dios Teeꞌ, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe pa̱n du̱to̱kimpayo̱ꞌo̱y, a̱tseꞌe xmo̱o̱y nu̱jom je̱ kutojku̱n je̱ts a̱tseꞌe nto̱kimpayo̱ꞌo̱yu̱t, 23 ax veꞌemts a̱tseꞌe nu̱jom je̱ jayu xmo̱o̱yvat je̱ vintsa̱ꞌkin juuꞌ veꞌe myo̱o̱ydup je̱ Dios Teeꞌ. Pa̱n pa̱n xa a̱tseꞌe xkavintsa̱ꞌkip, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱vintsa̱ꞌkiva je̱ Dios Teeꞌ, juuꞌ a̱tseꞌe xke̱jxp.

24 ’Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, vaampam a̱tseꞌe, pa̱n pa̱neꞌe du̱ꞌamo̱tunajxp juuꞌ a̱tseꞌe nka̱jtsp je̱tseꞌe du̱jaanchjáva je̱ꞌe̱ pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp, jyayejppts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp, ax kaꞌa tseꞌe yakmo̱ꞌo̱t je̱ tsaachpaatu̱n juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtnup, je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ o̱o̱ꞌku̱n tu̱ñu̱vaꞌachju̱ je̱tseꞌe tu̱tya̱ka joma veꞌe je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp. 25 Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, vaampam a̱tseꞌe, je̱ts pyaatypeꞌe je̱ xa̱a̱j, u̱xyamts je̱ꞌe̱ veꞌe, ku veꞌe je̱ o̱o̱ꞌkpata̱jk du̱ꞌamo̱tunáxtat juuꞌ a̱tseꞌe nka̱jtsp; pa̱n pa̱n jaty tseꞌe du̱ꞌamo̱tunajxtup, joojntykidinupts je̱ꞌe̱ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx. 26 Ku̱x veꞌem ax joꞌn je̱ Dios Teeꞌ je̱ joojntykin du̱yakje̱ja, nay veꞌempats a̱tseꞌe je̱ kutojku̱n xmo̱o̱yva je̱ts a̱tseꞌe je̱ joojntykin nyakjé̱jivat, 27 nay je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xmo̱o̱yva je̱ kutojku̱n je̱ts a̱tseꞌe nto̱kimpayo̱ꞌo̱yu̱t, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp. 28 Kaꞌats ya̱ꞌa̱ veꞌe atu̱va ato̱ki xtuktándat. Pyaaꞌtupeꞌe je̱ xa̱a̱j ku veꞌe nu̱jom je̱ o̱o̱ꞌkpata̱jk du̱ꞌamo̱tunáxtat juuꞌ a̱tseꞌe nkó̱tsup 29 je̱tseꞌe pyítsumdinit joma veꞌe tu̱ñaxtá̱kada. Pa̱n pa̱n jaty tseꞌe du̱toondu juuꞌ veꞌe o̱y, joojntykpa̱jktinuvapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe xa̱ꞌma ka̱jx jyoojntykidinit; ax pa̱n pa̱n jaty tseꞌe du̱toondu juuꞌ veꞌe ka ó̱yap, joojntykpa̱jktinuvapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe xa̱ꞌma ka̱jx chaachpaattinit.

30 ’Kaꞌa a̱tseꞌe xꞌo̱ꞌyixju̱ je̱ts a̱tseꞌe viinm juuꞌ ntónu̱t, to̱kimpayo̱ꞌyp xa a̱tseꞌe ax joꞌn a̱tseꞌe nyaktukpavaꞌañ. Pyaatyp yꞌake̱e̱guipts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ a̱tseꞌe nto̱kimpayo̱ꞌyp, ku̱x ka je̱ꞌe̱p a̱tseꞌe nꞌíxtip vintso̱ a̱tseꞌe ya̱ nꞌavintso̱ vinmaꞌyu̱n nyaktónu̱t, je̱ꞌe̱ a̱tseꞌe nꞌíxtip juuꞌ veꞌe cha̱jkp je̱ꞌe̱ pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp. 31 Pa̱n a̱tsji xa veꞌe je̱ nꞌayook nmu̱ko̱jtspejtp je̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe tuntoomp, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe tyun. 32 Je̱m tseꞌe jadoꞌk pa̱neꞌe a̱ts je̱ nꞌayook du̱nu̱ko̱jtspe̱jtp, ax nmu̱jaꞌvinupts a̱tseꞌe je̱ts je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe kya̱jtsp a̱ts ka̱jx, toompts je̱ꞌe̱ veꞌe. 33 Miits xa veꞌe je̱ jayu mtuknu̱ke̱jxtu je̱ Yakna̱pe̱jtpa Juan je̱tseꞌe na̱jkx du̱ꞌamo̱tutú̱vada; vintso̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ tu̱va̱ko̱jtsu̱n du̱pu̱u̱jm, tyú̱vamts je̱ꞌe̱ veꞌe. 34 Ka je̱ꞌe̱pts a̱tseꞌe nyaktónup juuꞌ veꞌe je̱ jayu kya̱jtsp o̱y a̱ts ka̱jx, je̱ꞌe̱ ka̱jxts a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada vintso̱ veꞌe je̱ Juan kya̱jts a̱ts ka̱jx je̱ts veꞌemeꞌe mtso̱ꞌo̱ktat. 35 Veꞌem xa veꞌe je̱ Juan yꞌijt ax joꞌn toꞌk je̱ ta̱ꞌkxpa juuꞌ veꞌe to̱o̱yp je̱tseꞌe kyutu̱ꞌkx, ax mnayjaꞌvijiduts miitseꞌeda je̱tseꞌe je̱ ko̱na it mxo̱o̱jntkti joma veꞌe je̱ꞌe̱. 36 Ax nma̱a̱tts a̱tseꞌe je̱ tu̱va̱ko̱jtsu̱n juuꞌ veꞌe nu̱yojk toomp je̱ts ni kaꞌa veꞌe juuꞌ veꞌe je̱ Juan kyo̱jts, je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ jaty a̱tseꞌe ntuump, nay je̱ꞌe̱jyamts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ a̱tseꞌe je̱ Dios Teeꞌ xtuknu̱ke̱jxp je̱ts a̱tseꞌe ntónu̱t je̱ts a̱tseꞌe nyakꞌavaadat. Ax juuꞌ jaty a̱tseꞌe ntuump, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ tu̱va̱ko̱jtsu̱n du̱pa̱a̱mp je̱ts je̱ Dios Teeꞌ a̱tseꞌe xke̱jxp. 37 Nay veꞌempa tseꞌe je̱ Dios Teeꞌ, juuꞌ a̱tseꞌe xke̱jxp, yajkpapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ tu̱va̱ko̱jtsu̱n. Ni vinꞌita xa je̱ꞌe̱ veꞌe xkahꞌamo̱tunaxta, ni vinꞌítats je̱ꞌe̱ veꞌe xkaꞌixta, 38 kaꞌa tseꞌe mtuktá̱kajada je̱ kya̱ts je̱ yꞌayook ku̱x kaꞌa a̱tseꞌe xjaanchjávada, je̱ts viinmeꞌe je̱ Dios Teeꞌ a̱ts xkex. 39 O̱o̱y xa veꞌe xtuntoonkada je̱ Kunuuꞌkx Jatyán ku̱x veꞌemeꞌe mvinmayda je̱ts je̱ꞌe̱ ka̱jxeꞌe xpaattinit je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp; ó̱yameꞌe je̱ Kunuuꞌkx Jatyán du̱ꞌavana je̱ts pa̱n a̱tseꞌe, 40 kaꞌats a̱ts miitseꞌe xnu̱minuvaꞌanda je̱tseꞌe xjayé̱ptat je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp.

41 ’Kaꞌa xa a̱tseꞌe nyaktún je̱ ma̱jin juuꞌ veꞌe je̱ jayu yajkyp. 42 Nꞌíxada xa a̱ts miitseꞌeda, nnu̱jaꞌvipts a̱tseꞌe je̱ts kaꞌa miitseꞌe je̱ Nteꞌyam xtso̱kta. 43 A̱ts je̱ nTeeꞌ ka̱jx xa a̱tseꞌe nmiijn, kaꞌats a̱ts miitseꞌe xkuva̱kta; pa̱n miimp tseꞌe jadoꞌk je̱ yꞌavintso̱ je̱ꞌe̱ ka̱jx, je̱ꞌe̱ tseꞌe tu̱u̱v mkuvá̱ktap. 44 ¿Vintso̱ts a̱ts miitseꞌe xjaanchjávadat pa̱n mnakyuva̱jku̱xju̱dupeꞌe je̱ ma̱jin vimpit atu̱j je̱tseꞌe xkaꞌíxtada je̱ ma̱jin juuꞌ veꞌe toꞌk je̱ Nteꞌyam yajkyp? 45 Kaꞌa miitseꞌe mvinmáydat je̱ts nmu̱ꞌa̱a̱ꞌnadap a̱ts miitseꞌe je̱m a̱ts je̱ nTeeꞌ vyinkojkm, viinmeꞌe je̱ Moisés mnu̱ꞌa̱a̱ꞌnajadat, je̱ꞌe̱ juuꞌ miitseꞌe mmá̱kkidup. 46 Pa̱n ku̱xjaanchjávada xa veꞌe juuꞌ veꞌe je̱ Moisés jyaay, ku̱xjaanchjaꞌviduvats a̱tseꞌe, ku̱x ñu̱ko̱jtseꞌe je̱ Moisés je̱ts pa̱n a̱tseꞌe ku veꞌe jyaajy. 47 Ax pa̱n kaꞌa tseꞌe xjaanchjávada juuꞌ je̱ꞌe̱ veꞌe jyaay, ¿vintso̱seꞌe xjaanchjávadat juuꞌ a̱tseꞌe nka̱jtsp?