ROM
Poll-ni ROM-Yambuma
ROM
Poll-ni Pepá Topa Mundurum-ma
(Rom, Korin Kumbi-Lepale, Korin Aelepale, Gallesia, Epesas, Pillipai, Kollosi, Tesallonaika Kumbi-Lepale, Tesallonaika Aelepale, Timoti Kumbi-Lepale, Timoti Aelepale, Taitas, Pillimon)
Poll-ni Pepá Topa Mundurum-manga Ung-Pulu Te
‘Poll molupa tirim mele piliambu.’ niku kene Pillipai 3:3-11, Korin Aelepale 11:22-29, 12:1-10, Gallesia 1:13-24, Timoti Kumbi-Lepale 1:12-16, Liipa Mundurum Yima 22:1-21, 26:1-23 kanui. Yu-ni ‘Pulu Yili-nga kongunale teambu.’ nimba Krais-nga yambuma ui mindili sipa andurum (Liipa Mundurum Yima 7:58, 8:1,3, 9:1-2,13-14). Penga numanu topele topa Yesos omba mulurum mele kepe, oliunga nimba tinjirim mele kepe ekupu oliu nokulemú mele kepe ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa Krais-nga yili molupa, yunga kongunale andupa tirim temanele Liipa Mundurum Yima 9:1 pulu monjupa molemú. Pe yu Yesos-nga ungele andupa nimba, “Yesos yu sika Pulu Yili-nga Málale, yu yi-nuim Kraisele. Yu mindi Pulu Yili-ni oliu kanupa kaí piliimba kupulanumele. Moses-ni sirim ung-manima-ni ulu te naa temba.” nirim kene yunu mindili siringko (akiliinga ung mare Liipa Mundurum Yima 9:16,22-25,28-30, 14:19-20).
Yesos-ni liipa mundurum yi wema-ni Krais-nga Juda-yambuma mindi nokuku ungma niku siringeliinga-pe Poll koleamanga pali andupa yi-nuim Kraisele-nga ungele Juda-yambu talapena naa molku yambu-lupa muluring yambuma nimba sirim (Liipa Mundurum Yima 9:13-14, 18:6, 22:21, Gallesia 1:15-17, 2:2,8). Aku tirimeliinga Juda-yi mare-ni yu-kene arerembi kolku kene toku kunjingí tiring kene Rom ami-yima-ni yunu Jerusallem ka siku panjiku kene, penga Sisaria meku puku panjiku, penga kamu Rom meku puku ka siring (Liipa Mundurum Yima 21:27-28:16,30). ‘Kolea-auli Rom punie tale molupa kene, alsupa ka-lkuna ulsu pupa Rom mundupa kelepa kolea marenga punie mare alsupa andupa temani kaiéle topa sirimko (Krit kepe, Gris kepe, Spen kepe purum.’ niku piliilimili; Taitas 1:5, 3:12, Rom 15:24,28).
Ui pupa ungele nimba sirim kene numanu topele toku Krais-nga yambuma muluringma penga walse-walse pepá topa mundurum. Pepá topa sirim mare mania purumunje, ekupu naa lelemú. Mare mania naa purum-ma buk UNG-KONA ilinga sukundu molemú. Pepá te topa simbandu taki-taki ui kumbi-lepa yunga bili topa yambu-talapemanga bima turum, bukmanga lupa-lupa kolomong-auli wan, kolomong-kelú wan (1:1) kanui. Bukmanga lupa-lupa pulu monjupa turum-manga kumbi-lepa ung-pulele turumulu molemú, akuma kananiko.
Poll-ni pepá turum-manga ung-pulu mare ya pora nikem.
ROM
Poll-ni ROM-Yambuma Pepá Topa Mundurum Bukele
Pepá Topa Mundurum Ilinga Ung-Pulu Mare
Poll molupa tirim mele ung-pulu mare kene yu-ni pepá topa sirim-manga ung-pulu mare ilinga nondupa buk-gomú 682 molemú. Poll yu-ni buk ili pepá topa Rom-yambuma sipa mundurum akili Rom 1:1,7 nimba silimú.
Rom akili kolea Italli kolea-auliele, ya Papua Niu Gini sukundu kolea-auli Mospi aku-sipa mele. Rom-yima-ni anduku yambu-talape lupa-lupamanga kolea pulele toku kalku kene koleama kene yambuma kene tondulu munduku nukuring. Penga Yesos kene Poll-sele muluringli kene Rom-gapmanale-ni aku-sipa Numú-Mediterenia ena ola okom mania pukum, wikindu-yakundu koleama pali nukurum. Ena kanumanga kolea-auli Rom kolea kanumanga pali kolea-auliele.
Poll-ni pepále turumeliinga ung-pulu te i-sipa mele: Yu ui Rom naa pupili yu-ni ‘Rom aima pambu.’ nimba molupa kene pepá ili topa sirim (Rom 1:8-15, 15:22-29).
Ung-pulu te: Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi te ui Rom pupa Krais-nga yambuma Krais yunga ungmanga pulele ui naa niku siringeliinga Poll-ni pepá topa nimba sirim, akiliinga buk ilinga sukundu oliu Krais-nga yambuma sumbi-sipu molomulú mele ung tondulu kaíma molemú.
Ung-pulu te: Juda-yambuma kene kepe, Juda-yambumanga talapena naa muluring yambuma kene kepe, Pulu Yili-ni ‘Yambuma nokumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Krais akili Juda-yambumanga mindi nimba naa tepa liirim. Ulsukundu yambumanga mindi nimba naa-ko tepa liirim. Juda-yambuma-ni ui piliiku tiring mele kapula naa tepa liirim. Enini pali ulu-pulu-kis numanuna pili yambuma. Yesos Krais yunu mendepulu eninga pali Pulu Yili-ni yambuma sumbi-siku mulungí kanomba kupulanumele (Rom ilinga 1:14-17, 3:21-24,27-30, 6:23, 14:1-8,17-18). Pulu Yili-ni yambuma aku-sipa tepa liirimeliinga enini teku mulungí mele nimba sirimko (12:1-15:13).
Ung-pulu mare buk ambolkunaliinga alsena i-siku kanui: “8. bilip”, “45. stretpela man”, “18. katim skin”, “2. arapela lain”.
Ya ung-pulele pora nikem.
Kolomong-Auli 1-4 Pulu Yili Kene Málu-Sele ‘Sika’ Nimbu Tondulu Mundupu Piliilimulu Ulu Akili-ni Mindi Pulu Yili-ni Oliu Kanupa ‘Yambu Sumbi Nilima’ Nimba Kanolemú Kupulanumele Akisinjilimú Ung Te
1
1:1-7 Yesos-ni “Kongun Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurumeliinga Poll-ni Kongun Akili Tirim Mele Nimba Sirim Ung Te
Na Poll, Krais Yesos-nga kongun tinjili kendemande-yili, yu-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba na liipa mundupa, “Pulu Yili-nga temani-kaiéle toku silsiliiku andui.” nimba makó turum yili molupu kene ⸤eni Rom-yambuma⸥ pepá ili topu siker. Temani-kaí kanili kórunga-ui ⸤Yesos mana-mania naa upili⸥ Pulu Yili-ni ‘wendu ombá’ nimba, nimba panjipa, yunga ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ‘bukna mulupili tangi.’ nirim kene yunga buk kake tiliele turing molemú temani-kaiéle. Temani-kaí kanili Pulu Yili yunga Málu, oliunga Yi-Auli Yesos Kraisele-nga temanele. Yunu yi nuim king Depit-ni kalupa liirim yambuma-ni miring yili. ‘ ‘Yu Pulu Yili-nga yi kake tiliele.’ niku kanangi.’ nimba yunu turing kulurum kene Pulu Yili yunga tondulale-ni yunu yambu-ónu-koleana topa makinjirimu-na lomburupa ola mulurum tondulu akili-ni yunu Pulu Yili-nga Málale mulurum mele ‘kanangi.’ nimba Pulu Yili-ni liipa ora sirimko. Yesos Krais-ni tirimeliinga Pulu Yili-ni ‘Yesos-nga bili olandupa mulupili.’ nimba oliu we kondu kolupa oliu ‘yunga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum kongunale temulú tondulale sirim. Kongun akili i-sipa mele: Koleamanga pali yambuma-ni ⸤‘Yesos sika Pulu Yili-nga Málale. Sika oliu liipa tapunjupa tepa liimba.’ niku⸥ tondulu munduku piliikuliinga yu-ni “Teai.” nilimú ungma piliiku liiku tingí kongunale andupu temulú. ‘Koleamanga pali yambuma’ niker akili ⸤eni Rom-yambuma pepá ili topu sikerale⸥ enindu wasie niker. Eni wasie Pulu Yili-ni makó topa ‘Yesos Krais-nga yambuma molangi wai.’ nirim yambuma.
Eni Rom-yambuma Pulu Yili-ni numanu monjupa, eni makó topa ‘Yunga yambu kake tílima molangi wai.’ nirim yambuma na-ni pepá ili eni topu siker.
Oliunga Lapa Pulu Yili-kene Auli Yesos Krais-seleni eni we kondu kolkulu, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ niangli.
1:8-15 Poll-ni ‘Rom-Yambuma Kanu-Pambuka!’ Nirim Ungele
Ui na-ni enindu niker: Eni Yesos Krais ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele ma-kolea pali yambuma-ni temani toku silimeláliinga na-ni Yesos Krais-nga bili lepu walsipu nanga Pulu Yili kene “Angke” niker. 9-10 Na-ni Pulu Yili-kene popu topu ung niliu kene taki-taki na-ni eni nimbu piliipu kene eni kepe ⸤‘tondulu pupili molangi.’ nimbu⸥ Pulu Yili mawa tepu nimbu moliu mele nanga tonduluma-ni pali yunga kongunale mindi tondulu mundupu tepu yunga Málale-nga temani-kaiéle andupu topu siliu Pulu Yi akili walsiku kene “Sika Poll-ni nu-kene oliunga nimba mawa tinjilimúnje?” niku walsilkimelanje yu-ni “Sika aku tenjilimú.” nilka. ‘Na eni molemelena wambu.’ nimbu ‘Pulu Yili-ni kupulanum te liipa sipili.’ nimbu taki-taki tondulu mundupu yunu mawa tepu moliuko.
11 ‘Eni ⸤‘Yi-Nuim Kraisele sika.’ niku piliilimili yambuma⸥ kamu tondulu munduku piliiku numanu tondulu pupili molangi akiliinga Mini Kake Tiliele-ni eni membu panjipa molku kunjingí ulu-pulu mare sipili akiliinga eni liipu tapunjambu wasie molamili wambuka!’ nimbu aku-sipu mawa tepu moliu. 12 ‘Na-ni tondulu mundupu piliiliu ulele-ni eni liipu tapunjambu. Eni tondulu munduku piliilimili ulele-ni na liiku tapunjangi. Aku temulú kene na kepe eni kepe oliu wasie tondulu mundupu piliilimulu mele aima tondulu pupili.’ nimbu piliipuliinga ‘Aima wambuka!’ nimbu moliu. 13 Angmene, na-ni ena pulele ‘eni molemelena kanambu wambuka!’ nimbu piliiliu akiliinga-pe ui kupulanum te naa lepa ulu wendu olemúma-ni na pipi silimú, aku nimbu piliipu moliu mele ‘ekupu aima piliangi!’ nimbu eni nimbu siker. Na kolea-lupamanga andupu yambuma ‘Pulu Yili-nga kangambulama molangi.’ nimbu liipu tapunjuliu mele ‘aku-sipu eni kepe molemele mele tondulu pupili liipu tapunjambu.’ nimbu ‘aima wambuka!’ nimbu moliu.
14 Grik-yambuma kene we-yambu-lupama kepe, piliipa kungnjuli pelemú yambuma kene we-bo-numanu pelemú yambuma kepe, akumanga pali kongun tinjili kendemande-yili Pulu Yili-ni ‘molani.’ nirim-na naa tembu kene kapula naa temba. 15 Akiliinga, eni Rom-yambuma kepe ‘temani-kaiéle topu sambu.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu.
1:16-17 Temani Kaiéle Pulu Yili-ni Yambuma Tepa Liilimú Tondulaliinga Ung Te
16 Temani-kaí akiliinga Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú tondulale pelemáliinga na temani-kaiéle topu simbundu pipili naa koliu. Juda-yambuma kumbi-lepa, we-yambu-lupama kene wasie, akumanga yambuma ⸤‘temani-kaiéle sika’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma pali temani-kaí ili-ni liipa tapunjupa tepa liilimú. 17 Pulu Yili-ni yambuma kanupa ‘Yambu sumbi nílima.’ nimba piliilimú mele temani-kaí akili-ni liipa ora silimú kanili. Oliu taki-taki ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulu kanili-ni mindi Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi nílima’ nimba piliilimú. Pulu Yili-nga bukna ung te molemú akili-ni aku-sipa nilimúko. Akili i-sipa mele:
‘Yambu te-ni ‘sika’ nimba
tondulu mundupa piliimba yambale
Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi niliele’
nimba piliimba yambale mindi
kona molupa konjupa mindi pumba.’ Apakak 2:4
nilimú.
1:18-32 Pulu Yili-ni Yambuma-kene Pali Arerembi Kolemáliinga Ung Te
 
1:18-23 Yambuma-ni Pali Pulu Yili Liiku Bulu Siringeliinga Ung Te
18-19 Pulu Yili yunu molemú mele yunu enini liipa ora silimú-na yambuma-ni kapula mokeringa kanungí akiliinga yu-ni mulú-koleana kanupa molupa kene yunu liiku bulu siku ulu-pulu-kis telemele yambuma aku telemeláliinga enini kanupa kis piliipa enini buni simba telemú mele liipa ora silimú. Aku telemeláliinga enini ung-sikale toku mania mundulimele. 20 Pulu Yili-ni mulú-masele tirim kene kepe yandupa-yandupa méle tirim-ma pali yambuma-ni kanolemele akiliinga yunga taki-taki pepa mindi pulimú tondulale kene yu-yunu ulu-pulele pelemú mele kene mongale-ni naa kanolemele uluma kanuku kene piliilimili. Yu-ni tirim mélema-ni liipa ora silimú kanolemele akiliinga yu-ni ‘enini mong liiringeliinga mindili nangi.’ nimbá kene enini ‘naa piliirimulu.’ kapula naa ningí.
21 ‘Pulu Yili sika molemú.’ sika niring akiliinga-pe ‘Yu Pulu Yili’ niku yunga bili paka tonjuku kape niku yunu-kene “Angke” naa niring, enini numanu naa pepa kelep mele toku numanuma súmbulu tupili muluring. 22 ‘Oliu piliipa kungnjuli aima pelemú.’ sika nilimeláliinga-pe enini numanu naa pili yambuma molku, 23 Pulu Yi taki-taki molupa mindi puliele popu naa toku munduku kelku, alko toku mana-yambuma kene kera kene wambiye kene we-méle-takara mélemanga pali aku-sílima manda leku teku angnjiku ‘Oliu nokolemele pulu-yima.’ niku popu toku kape niring.
1:24-32 Yambuma-ni Ulu-Pulu-Kis Lupa-Lupa Pulele Tiringeliinga Ung Te (1:18-23 wasie kanui)
24 Aku-siku Pulu Yili-kene teku kis-siringeliinga yu-ni nimba mele: “Kapula, enini numanu kísima-ni kundupa memba purum kene ulu-pulu-kis pulele teku waperanale kene eninga kangima eni-enini teku kis-siku, aku telemele mele we waka kolku teku molangi.” nimba mundupa kilirim. 25 Pulu Yili-nga ung-sikale munduku kelku alko toku gólu tuli ungele numanu monjuku ‘piliamili.’ niku, Pulu Yili-ni tirim mélema liiku angnjiku ‘méle akuma-ni oliu nokolemele pulu-yima’ gólu toku niku popu toku kape niku, mélema pali tirim Pulu Yi sikale, yunga bili taki-taki paka tolkumulanje kapula, Pulu Yi akili munduku kiliring. Mélema pali tirim Pulu Yili-nga bili aima sika ‘taki-taki ola mindi mulupili.’ nimbu paka tunjamili.
26 Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni ‘enini ulu-kísima we waka kolku teku molangi.’ nimba enini mundupa kilirim. ⸤Akiliinga,⸥ ambuma-ni yima-kene telkemela mele naa teku ambuma-ni ambuma-kene eni-enini tiring. 27 Aku-sipa mele yima-ni kepe ambuma-kene numanu monjuku telkemela mele munduku kelku, yima-kene eni-enini numanu monjuku tiring. Yima-ni yima-kene pipili tili ulu-kísima tiringeliinga eninga ulu teku kis-siringimanga méle kalúlima liingí.
28 Ulu tiringeliinga ung te pelemúko, akili niambu: ‘Pulu Yili sika molemú mele naa piliipu molomulú kene ulu te mólu.’ niring akiliinga Pulu Yili-ni ‘Ulu aima kísima numanale-ni piliingí numanuma mindi pípili yambuma-ni kapula naa piliiku telkemela mele we teku molangi.’ nimba mundupa kilirim.
29 Eninga numanuna ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele pirimeliinga enini ulu-kísima teku,
méle pulele nosulimelema kanuku numanu monjuku ‘Liambuka!’ niku piliiku,
yambu mare-kene waperanale teku,
ulu akuma mindi teku molemele.
Yambu te méle pulele nosilimále kanuku kis piliiku,
yambuma toku konjuku,
‘Yambuma-kene táka-nimbu molamili.’ naa niku ung-muranale teku,
gólu tuli uluma teku,
yambuma-kene numanu kis panjiku teku kis-siku,
ulu akuma tingíndu mindi numanu kimbu-siku molemele.
Enini yambumanga ung-bulkundu ninjiku,
30 “Yambu te-ni ung te i-sipa mele nim.” niku gólu toku,
Pulu Yili-kene numanu kis panjiku,
yambumandu ung-kis pulele niku,
mong konduku,
eninga bi paka toku, kara puku,
ulu-pulu-kis mare kona toku tingíndu numanale-ni piliiku ‘i-sipu teamili.’ niku teku,
anupili lapalii-ni ung nilimelema naa piliiku liiku eninga ungma liiku su siku,
ulu akuma teku molemele.
31 Eninga numanu kaí te naa pípili molku,
ulu te “aku-sipu teamili.” niku, niku panjiku kene naa teku,
eninga anginipili lapalii yambuma numanu naa monjuku,
we-yambuma kondu naa kolku teku kis-siku,
aku telemele.
32 Pulu Yili-nga ung-mani sumbi niliele-ni “Yambuma-ni ulu akuma telemelema aima kulungí.” nimba molemú ung-manele sika piliilimili akiliinga-pe enini liiku su siku ulu-pulu-kis akuma we teku molemele. Akili mindi mólu. Yambu ulu-pulu-kis akuma teku molemele yambumanga bi paka tonjuku kape nilimeleko.