9
Heetii Isarayeel Kooh tanukɗa
Ga dii mi en wíinoo na Kiristaaniiɗa, iñii mi woꞌɗa kayoh fiwóoríꞌ, mi woꞌꞌii saboh. Heliigoo taaboh na Helii yiselaꞌíꞌyiiɗa teewinndoo an mi woꞌ kayoh. Keeñnjoo leehin tak ee mi korukin coonucaa leehoo. Calalinndoo sah Kooh coñnjoo mi hëgískoh, mi ga kihaffoo, na Kiristaanii, en ɗanaa mbokciigoo mi bok naɓa heetɗa múcu. Ɓuwaama ɓërí en ɓu-Isarayeel ee Kooh tuminɓa ɓitowuci, ya teewinɓa ndamiigari, ya pokohin naɓa kifiiliimun, ya erinɓa Waasii Móyíis, ya teewinɓa dii ya jom kijaamukuɗa, ee ya díginɓa*9: 4 Kidíŋkii Pool woꞌ diiɗa mín kiꞌen dígaa Kooh na Abarahamɗa, ee ɓan, ɓoꞌ mínin kihalaat ɓan woꞌeencaa sëldíiga-Koohcaa (2 Samiyeel 7: 12, 16; Ísayíi 9: 6; Yérémíi 31: 41- 34; Esekíyeel: 34: 23- 24). Ɓa límukoh ga caasamuncaagaɓa meyoh ga níilaa Abarahamɗa9: 5 Caasamuncaa woꞌuɗa Abaraham, Ísaak na Yakoop, na towutaa Yakoop tidaaŋkaah na tanaktaa (12); ee Kiristaanii, ga kiɓoꞌkaagari, límuk ga ɓuwaama, ya yii ya en Koohyii hanoh ɓéeɓ ɗookɗa. Ndam aawat gari bi taaꞌ. Aameen.
Mi waaꞌtii kiwoꞌ an iñaa Kooh dígee ɓu-Isarayeelɗa, ya tummbiiri. En kiꞌenaa, enndii an towutaa Isarayeel9: 6 Woꞌeenii Pool woꞌ dii en anee: «enndii an towutaa Isarayeel ɓéeɓta boku ga Isarayeel»: towutaa Isarayeel mín kiꞌen towutaa meyoh ga Yakoopɗa. Malkat Sënees 32: 29. ɓéeɓta boku ga heetaa Kooh tanukɗa. Ee ɓan, enndii an ɓéeɓ ɓuwaa bok ga níilaa Abarahamɗa, ɓitowuci. En kiꞌenaa, Kooh woꞌee Abaraham an: «Tucaasamuntaa mi dígeeraaɗa meyohsan ga geñaa Ísaak.» Iñaama waaꞌ kiwoꞌ an, towutaa límukoh ga ɓoꞌ rek tahhii ta en towu Kooh. Towutaa en tuu Koohɗa, tërí en taa límukoh ga dígaa Kooh dígee Abarahamɗa§9: 8 Dígaama woꞌ ga kilímukkaa Ísaak ee enee enaama yidóoyíꞌ-waaꞌɗa.. Iñii yii nak yërí Kooh dígee Abaraham, an: «Wahtii wii gaac, mi hay garaa kihayis ee laakan ɓetifu Saaraa laakin kowu kiƴaal.»
10 Ee eemmbii ɗa; enissa fodaama na Rebekaa. Ya laakka na caasammbuu Ísaak síis, ɓaa bok paamun yíinoo. 11-12 Kooh woꞌꞌari an: «yaakkaa hay kisúrgaꞌuk ga këmëeŋkímunaa.» Wii Kooh woꞌ iñaama lakanaa ɓa límussii ee ɓa tummbii yibóníꞌ, ɓa tummbii yijófíꞌ duum. Iñaama Kooh tummbari kimëtí iñaa ya natin kitum, ya teewohha an ya tanuki ga daa neɓpi, ee ya malakoo ga iñcaa cijófíꞌcaa ɓoꞌ tumi wayee ga ɓayaa ya ɓayyiɗa. 13 Iñaama yërí bídu ga Këyítfaa, Kooh woꞌ an: «Mi tanukka Yakoop, mi sagiꞌta Esawuu.»
14 Ɗu ƴah ya kiwoꞌ ga iñaama? Ɗu woꞌan an iñaa Kooh tumɗa júɓpiine? Mínoo ɗa kiꞌen. 15 En kiꞌenaa, Kooh woꞌee Móyíis an: «Mi laakan yërmaandi ga ɓaa mi waaꞌ kiyërëm, mi jofan ga ɓaa mi waaꞌ kijof gari.» 16 Kooh tanuk ɓoꞌaa, enndii an ɓaa yërí waarika wala yërí lëgëyika, wayee Kooh ga kihafci yërí laaki yërmaandi gari. 17 Ndaga bidu ga Këyítfaa an Kooh woꞌ buuraa ɓu-Esípti an «Mi falinndaa buuꞌ doonaa kooroh garaanaa, mi teewoh kiyakkiigoo ee teekiigoo síw daa en tóoh ga ëldúna.» 18 Fodaama, Kooh laaki yërmaandi ga ɓaa neɓpi ee ya yëgísɗi keeñ ɓaa neɓpi.
19 Ɓoꞌ hayyoo kimeekis an: «Waa ken mínoo dara ga iñaa Kooh waaꞌ, kon ya na ɓuwii ga ya?» 20 Mi nak, mi woꞌ an fu, ɓoꞌ-súusúus, fu nam kiꞌen ɓa bi fu weeraantiꞌi na Kooh? Kataa mín kiwoꞌ ɓaa tawahkaɗa an: «Iñii tah ya fu tawahhoo fodii dii»? 21 Man tawahoh kataa mínin kitum ga ban iñaa neɓpi: ga ƴooŋ-banaa wa wíinoo, ya mínin ga kihëwíꞌ kataa-túuƴ kimoꞌta na ɓan kataakaa foñsi ga fooh*9: 21 Malkat Yérémíi 18: 6 «…ɗú man ga yahhoo fodii dii ban man ga yah hëwíroh kataaɗa». 22 En an Kooh waaree kiteewoh aylukaagari na doolaagari, ya tookka kon kimúuñiꞌ iñaa maañ, ɓuwii tahee aylukaagari, ee kisaŋkuꞌ jomeeɓa ga kilaakɗa; 23 ee ɓan, en an ya waaree kiteewoh daa ndamaagari hín kiyak ga ɗookkuu, ɗu ɓuwii ya laakin yërmaandi gaɓa, ee ya waayukiꞌɓa kilaas ga ndamaagariɗa, 24 ɗu ɓéeɓpuu, ɗu ɓërí Kooh nook ga hafci. Ya eemmbii ga kinook yaawúuꞌcii doŋ ga hafci, wayee ɓan ɓuwii enussii yaawúuꞌɗa. 25 Fodaama, ya woꞌꞌaka ga Këyítfaa Osee, sëldíiga-Koohaa an:
«Ɓuwaa kuɗewaa enéeríi ɓuurooɗa,
mi hayɓa kiwoꞌ ɓuunndoo.
Heetaa kuɗewaa soosɗéeríi keeñnjooɗa,
mi haywa kiwoꞌ heetii soos keeñnjooɗa.
26 Daa ɓa woꞌohseera an ɓa enndii heetiigoo tóoh,
ɓa hay da kiwoꞌu towutii Kooh yii en na kipesɗa.»
27 Ísayíi, sëldíiga-Koohaa, ga ɓakci, yéegaloheera ga looɓa an:
«Luu enee an ɓu-Isarayeel, ɓa yewin hen
bi ɓa hídin na tukakaytaa en ga giiyaaɗa,
ɓijutuut gaɓa, ɓërí ƴah ga kimúc.
28 En kiꞌenaa, Haꞌmudii hay kitum bi mat, ga ëldúna,
iñaa ya woꞌɗa ee yah kigaaw hen.»
29 Ee fodaa Ísayíi yaama woꞌeeka kumëeñíꞌɗa an:
«Binaa Kooh, yii hanoh ɗookɗa múuñɗéeríi ɓiɓoꞌ ga heetiigaruunaa,
ennaa ɗu ɗúbin fodaa ɓu-teeraa Sodom,
ɗu man na ɓu-teeraa Gomooꞌ.»
Hewhewii winéwíꞌwii ga fíkíi ɓu-Isarayeel
30 Kon ɗu aban ya kimma? Iñii yii: ɓuwii enussii yaawúuꞌ heelséeríi Kooh abohɓa ɓiɓoꞌ ɓijúwíꞌɗa, Kooh abohhaɓa ɓiɓoꞌ ɓijúwíꞌ. Ee ngëmaa ɓa laak ga Kiristaaniiɗa onɓaka. 31 Wayee ɓu-Isarayeelɓaa heelee Kooh abohɓa ɓiɓoꞌ ɓijúwíꞌ ga daa ɓa taabuk Waasiiɗa, laakussii iñaama ga. 32 Iñii tah ya ɓa laakkiika? Ɓa tíkee yaakaaꞌɓa ga tumeencaagaɓa, ɓa saŋnga kigëm ga Kooh. Ɓa tapukka ga atohaa këfíti ɓoꞌɗa, 33 fodaama, Kooh woꞌ ga Këyítfaa an:
«Mi hay kiyíp ga teeraa Síyoŋ
atohaa ɓuwaa këfítukohan,
ee wërí ɓúukanɓa.
Wayee ɓaa fu gëm gawanaa,
yaakaaraagaraa tasoo múk»9: 33 Mëdírohat na Ísayíi 28: 16, ga daa ka woꞌu ga kiGerekkaa kiɗewaaɗa. Malkat ɓan Ísayíi 8: 14-15.

*9:4 9: 4 Kidíŋkii Pool woꞌ diiɗa mín kiꞌen dígaa Kooh na Abarahamɗa, ee ɓan, ɓoꞌ mínin kihalaat ɓan woꞌeencaa sëldíiga-Koohcaa (2 Samiyeel 7: 12, 16; Ísayíi 9: 6; Yérémíi 31: 41- 34; Esekíyeel: 34: 23- 24)

9:5 9: 5 Caasamuncaa woꞌuɗa Abaraham, Ísaak na Yakoop, na towutaa Yakoop tidaaŋkaah na tanaktaa (12)

9:6 9: 6 Woꞌeenii Pool woꞌ dii en anee: «enndii an towutaa Isarayeel ɓéeɓta boku ga Isarayeel»: towutaa Isarayeel mín kiꞌen towutaa meyoh ga Yakoopɗa. Malkat Sënees 32: 29.

§9:8 9: 8 Dígaama woꞌ ga kilímukkaa Ísaak ee enee enaama yidóoyíꞌ-waaꞌɗa.

*9:21 9: 21 Malkat Yérémíi 18: 6 «…ɗú man ga yahhoo fodii dii ban man ga yah hëwíroh kataaɗa»

9:33 9: 33 Mëdírohat na Ísayíi 28: 16, ga daa ka woꞌu ga kiGerekkaa kiɗewaaɗa. Malkat ɓan Ísayíi 8: 14-15