18
China ri lik kꞌo uwach
(Mr. 9:33-37; Lc. 9:46-48)
Chupa kꞌu laꞌ la qꞌij, rutijoꞌn ri Jesús xeqibꞌ rukꞌ y xkitzꞌonoj che:
—¿China ri más kꞌo uwach chupa rutaqanik ri Dios petinaq chilaꞌ chikaj? —xechaꞌ. Ekꞌuchiriꞌ, ri Jesús xusikꞌij jun ralko kꞌoꞌm y xuya chikinikꞌajal rike.
Xubꞌiꞌij kꞌu chike:
—Paqatzij wi kambꞌiꞌij chiwe: We na kijalkꞌatij ta ribꞌinik isilabꞌik chaꞌ kixuꞌan pachaꞌ raltaq ko akꞌalabꞌ, na kixok ta riꞌ chupa rutaqanik ri Dios petinaq chilaꞌ chikaj. Jekꞌulaꞌ, china ri kuꞌan chꞌutiꞌn che ribꞌ pachaꞌ wa ralko kꞌoꞌm, e lik kꞌo uwach riꞌ pa rutaqanik ri Dios. Yey china ri kukꞌul chupa ri nubꞌiꞌ junoq na jinta uwach pachaꞌ wa ralko kꞌoꞌm, e junam rukꞌ e in ri kinukꞌulu.
Ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios kꞌo pakiwi ri kakimin jun chik pa mak
(Mr. 9:42-48; Lc. 17:1-2)
»China ri kaminow pa mak junoq chike wa chꞌutiꞌq* kubꞌul kikꞌuꞌx wukꞌ, e ne más utz katzayabꞌax bꞌi puqul juna nimalaj kaꞌ re keꞌem y kakꞌaq kꞌu bꞌi pa ri mar chaꞌ kamuqutaj kꞌa chuxeꞌ. ¡Toqꞌoꞌ kiwach ri tikawex ma lik kꞌo ri katzaqisan ke chupa ri na utz taj! Ma che ruwachulew lik kꞌo taq waꞌ. Pero ¡lik toqꞌoꞌ kꞌu uwach ri jun kumin junoq chik pa mak, ma e kape ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios puwiꞌ!
»E uwariꞌche, we raqꞌabꞌ o rawaqan e katzaqisan awe pa mak, chaqꞌata bꞌi y chawesaj bꞌi chawe. Ma xa ne kuya tobꞌ at tꞌum o at jetzꞌ katopon pa ri kꞌaslemal chilaꞌ chikaj, chwa ri kꞌo ukabꞌichal raqꞌabꞌ y ukabꞌichal rawaqan yey katkꞌaq bꞌi chi xibꞌalbꞌaꞌ pa kꞌo wi ri aqꞌ na jinta chi uchupik. Yey we rawach e katzaqisan awe pa mak, chawesaj bꞌi y chakꞌaqa bꞌi. Ma xa ne kuya tobꞌ xa jun rawach katopon pa ri kꞌaslemal chilaꞌ chikaj, chwa ri kꞌo ukabꞌichal rawach yey katkꞌaq bꞌi pa aqꞌ chi xibꞌalbꞌaꞌ re tijbꞌal kꞌax.
Ri kꞌambꞌal naꞌoj puwi ri bꞌexex sachinaq
(Lc. 15:3-7)
10 »Mikꞌaq bꞌi uqꞌij junoq chike wa e chꞌutiꞌq kubꞌul kikꞌuꞌx wukꞌ. Ma kambꞌiꞌij kꞌu chiwe, ri ángeles e chajal ke rike xaqi e kꞌo chwach ri Nuqaw Dios chilaꞌ chikaj. 11 Ma Ralaxel Chikixoꞌl Tikawex xkꞌunik re kebꞌukolobꞌej ri e sachinaq. 12 ¿Saꞌ kichꞌobꞌ riꞌix kuꞌan juna achi we kꞌo jun ciento ubꞌexex yey kasach kꞌu junoq chike? ¿Na kebꞌukꞌol ta nebꞌa kan riꞌ ri noventa y nueve y keꞌek chwa ri juyubꞌ che utzukuxik ri jun xsach kanoq? 13 We xuriq kꞌut, paqatzij wi kambꞌiꞌij chiwe: E más kakiꞌkot ruma ri jun bꞌexex chikiwa ri noventa y nueve na e ta sachinaq. 14 Jekꞌuriꞌlaꞌ, ri Nuqaw kꞌo chilaꞌ chikaj na karaj taj kasach junoq chike ri chꞌutiꞌq kubꞌul kikꞌuꞌx wukꞌ.
Suꞌanik kakuy umak jun chik
15 »E uwariꞌche, we rawatz-achaqꞌ kuꞌan ri na utz taj chawe, chatchꞌaꞌt rukꞌ e laꞌ itukel; chabꞌiꞌij che saꞌ ri na utz taj uꞌanom chawe. We xatuta kꞌut, riꞌ xakoj chi utzil chomal rawatz-achaqꞌ. 16 Noꞌj we na xatuta taj, jat tanchi rukꞌ; chakꞌama kꞌu bꞌi jun o kaꞌibꞌ awachbꞌiꞌil awukꞌ chaꞌ jelaꞌ e kebꞌ oxibꞌ che utayik saꞌ ri kabꞌiꞌxik.* 17 We na xebꞌuta ta kꞌu wa kebꞌ oxibꞌ, ekꞌuchiriꞌ chatzijoj chikiwach rutinamit ri Dios. Yey we na xok ta kꞌu il chike waꞌ, chiꞌana kꞌu riꞌ che pachaꞌ e kukꞌil ri na ketaꞌam ta uwach ri Dios y e kukꞌil raj tzꞌonol puaq re tojonik. 18 Paqatzij wi kambꞌiꞌij chiwe: Janipa ri kixim riꞌix wara che ruwachulew, kaximitaj chilaꞌ chikaj. Janipa ri kikir riꞌix wara che ruwachulew, kakiritaj chilaꞌ chikaj. 19 Kambꞌiꞌij kꞌu chiwe: We e kꞌo kaꞌibꞌoq chiwe wara che ruwachulew kuꞌan junam kikꞌuꞌx chwi ri kakitzꞌonoj pa oración, ri Nuqaw kꞌo chilaꞌ chikaj kuya na chike. 20 Ma pa kimolom wi kibꞌ kebꞌ oxibꞌ pa ri nubꞌiꞌ, chiriꞌ in kꞌo wi riꞌin chikinikꞌajal rike —xchaꞌ.
21 Ekꞌuchiriꞌ, ri Pedro xqibꞌ rukꞌ ri Jesús y xutzꞌonoj che:
—Wajawal, ¿janipa laj kankuy umak juna watz-nuchaqꞌ we xuꞌan ri na utz taj chwe? ¿Kꞌa pa wuqubꞌ laj nawi? —xchaꞌ.
22 Ri Jesús xukꞌul uwach:
—Na kambꞌiꞌij ta chawe xa pa wuqubꞌ laj, ma kꞌa wuqubꞌ laj chi setenta.
Ri kꞌambꞌal naꞌoj puwi rachi na kukuy ta umak jun chik
23 »Ma ri kuꞌan chupa rutaqanik ri Dios petinaq chilaꞌ chikaj e jelaꞌ pachaꞌ ri xuꞌano echiriꞌ juna taqanel xraj karilo we na jinta kikꞌas ri raj chakibꞌ rukꞌ. 24 Ekꞌu riꞌ xujeq rajilaxik, xriqitaj lo jun aj chak lik ukꞌiyal rukꞌas§ rukꞌ y xkꞌam lo chwach. 25 Ekꞌu wa aj chak ruma na kuchꞌij ta chi utojik rukꞌas, xtaqan rupatrón che chaꞌ kakꞌayix bꞌi rire, junam rukꞌ ri rixoqil, ri ralkꞌoꞌal y rukꞌ ronoje rubꞌitaq re chaꞌ jelaꞌ katojtaj rukꞌas. 26 Pero wa aj chak xuxukubꞌaꞌ ribꞌ chwach rupatrón y lik kꞌu xutzꞌonoj che: “Lal wajaw, lik chinoyꞌej ko kꞌana la ma kantoj ronoje ri nukꞌas cheꞌla” xchaꞌ. 27 Ekꞌu rupatrón lik xjuchꞌ kaꞌn ukꞌuꞌx che ri raj chak. Xukuy kꞌu umak che ronoje rukꞌas y xuya bꞌi luwar che xeꞌek.
28 »Noꞌj kꞌu wa aj chak xew xel bꞌi, xuꞌkꞌulu lo jun rach aj chak yey waꞌ kꞌo jubꞌiqꞌ ukꞌas** rukꞌ. Xuchapij kꞌu puqul e riꞌ pachaꞌ kujitzꞌaj, jewaꞌ xubꞌiꞌij che: “¡Chatojolaꞌ rakꞌas wukꞌ!” xcha che.
29 »Ekꞌu ri rach aj chak xuxukubꞌaꞌ ribꞌ chwach y lik xutzꞌonoj che: “Chakuyu ko numak, chinawoyꞌej na kꞌenoq ma kantoj ronoje ri nukꞌas chawe” xchaꞌ.
30 »Noꞌj rire na xraj taj xroyeꞌej waꞌ. Ri xuꞌano e xuꞌyaꞌa ri jun chik rach aj chak pa cárcel; yey kꞌa ekꞌu kesax loq we xutoj na rukꞌas.
31 »Echiriꞌ xkil taq waꞌ ri kach aj chakibꞌ, lik xok chikikꞌuꞌx. Xebꞌek kꞌut, xeꞌkibꞌiꞌij che ri kipatrón ronoje ri xuꞌan ri jun aj chak. 32 Ekꞌuchiriꞌ, rupatrón xutaq ukꞌamik y xubꞌiꞌij che: “¡At jun aj chak itzel akꞌuꞌx! Riꞌin xinkuy amak riꞌat che ronoje rakꞌas, ma lik e xatzꞌonoj riꞌ chwe. 33 Ta ne e xaꞌan riꞌat jelaꞌ pachaꞌ ri xinꞌan riꞌin chawe, ta e xakꞌut ri kꞌaxnaꞌbꞌal akꞌuꞌx che rawach aj chak; noꞌj na e ta kꞌu ri xaꞌano” xchaꞌ.
34 »Ekꞌu rupatrón lik xpe royowal y xtaqan che kayaꞌiꞌ pa kꞌax y kꞌa e kesax lo chupa waꞌ we xutoj na ronoje rukꞌas.
35 »Jekꞌulaꞌ kuꞌan ri Nuqaw kꞌo chilaꞌ chikaj iwukꞌ riꞌix we kꞌo junoq chiwe na kukuy ta umak ri ratz-uchaqꞌ rukꞌ ronoje ranimaꞌ —xchaꞌ.
* 18:6 “Chꞌutiꞌq”: Kukꞌil taq waꞌ ekꞌo ri na jinta kichuqꞌabꞌ, ri na jinta kiwach o ri kꞌakꞌ xkikubꞌaꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ ri Jesús. * 18:16 Dt. 19:15 18:17 “Raj tzꞌonol puaq re tojonik”: Kil “cobrador de impuestos” pa vocabulario. 18:18 Mt. 16:19; Jn. 20:23 § 18:24 “Lik ukꞌiyal rukꞌas”: Pa ri chꞌaꞌtem griego kubꞌiꞌij rukꞌas wa aj chak e lajuj mil “talentos”, yey jun talento e rajil woꞌlajuj junabꞌ re chak. E uwariꞌche wa aj chak na kuchꞌij ta chi kꞌana kutoj rukꞌas. ** 18:28 “Jubꞌiqꞌ rukꞌas”: Pa ri chꞌaꞌtem griego kubꞌiꞌij rukꞌas e jun ciento denarios, yey jun denario e rajil jun qꞌij chak.