10
Jesús setentama manda moen'cho
Omboe Jesúsja faesu setenta tisema shondosundeccuma ttu'sepa mani tisu jaye tson'jen'ni dosve dosve mandamaña. Majan canqqueni tise jayani tsendeccuma o'tie mandamaña. Tise'pama su:
—Nasipanga jon'cho cu'chosi taiya'cho napiqquia'caen tsu a'ija pañañe ronda'je'fa. Tsa'ma taisundeccu shacaqquia'caen tsu Chiga ñotsse condase'choma condasesundeccuja shaca. Chiga Quitsaja taiya'cho na'su tsu. Tisema iñajan'faja cuintsu ti'tsse'o a'ima ttu'sesi fuite'faye. Que'ija vama in'jamba jaja'faja: Oveja du'shuma ttesi andenga mandamañaqquia'caen gi que'ima mandamaña'jen. Tsa'ma corifin'di bosama angajama. Ni o'va, ni sapatoma angajama. Tsaiqui'ye japa cca'indeccuma bia've chigambian'fajama. Majambe tsa'onga ansunde'ta na'suma chigambian'faja cuintsu opatsse canseye. Chigave in'jan'chondeccu tseni can'jen'da tsu que'i chigambian'choma pañamba tsa'caen opatsse canse'faya. Tsambi'ta chi'ga'fasi que'i su'cho toequi shandasi qui que'i opatsse canse'faya. Majan tsa'onga ca'ni'da tse'tti can'jen'faja. Can'jemba tise'pa anqque'suma an'faja. Tise'pa cui'ccuma cu'i'faja. Nane sema'su semasi tsu afepoeña'cho. Que'ija atesiansi tsu o'fiaña'cho. Cca'tti cca'tti faesu tsa'onga ja'fajama. Tsa'ma fae canqquenga ca'nimba que'ima ñotsse chigambiansi tise'pa que'inga afe'cho anqque'suma an'faja. Tise'pani'su pajisundeccuma ccushaen'faja. Tsenisundeccunga conda'faja: “Ca'tsa tsu napiji que'i Chiga aindeccuve da'faya'cho.” 10 Tsa'ma majan canqquenga ca'nisi ñotsse chigambian'fambian'da tsa canqque'su atandundunga japa tsa'su a'ima qquen condase'faja: 11 “Que'i ingima chi'gasi ccane'qque gi va canqque'su andema chi'ga'fa. Nane ingi tsu'ttema'qque gi ccucha'fa. Va ccuchaye'je'cho ande tsu que'i egae tsincon'choma canjaen. Tsa'ma Chiga aindeccuve daya'choja ca'tsa napiji qquen condasesi qui ja'ño tayo paña'fa.” 12 Ñoa'me gi su maqui a'ta Chiga a'i injama'choma somboe'nijan tsa canqquesundeccu tsu bove dyo'otsse da'faya. Nane tayopi'su Sodoma canqque'su egae tsinconsundeccuma bove dyo'otsse tsu da'faya.
Majan canqquesundeccu paña'fambi
(Mt 11.20-24)
13 ¡Vana'faya qui Corazín canqquesundeccu! ¡Vana'faya qui Betsaida canqquesundeccu! Que'ija ñotsse Chiga tson'choma atte'fa. Nane Chiga tsa'caen Tiro, Sidón canqquema tsoña'choecan'da tsu junde tseni'su aindeccuja tise'pa egae tsincon'choma chi'gapa Chigama iñajan'faye'can. Ñombi'ye'choma canjaenqque'su sarupama ondiccupa cusepai'ccu tsu onjon'faye'can tise'pa in'jan'choma canjaeñe. 14 Tsa'ma injama'choma somboeña'cho a'ta napisi Tiro, Sidón canqquesundeccuja que'ima bove aiye'pambi'ccoe vana'faya. 15 Toya'caen que'i Capernaum canqquesundeccu: ¿Asi'ttaen'fa ti qui Chiga que'ima in'jamba sefacconi angaye'ja? Me'i, tsa'ma si'nge anchanda'je'chonga tsu que'ima catiya.
16 Majan que'ima paña'da ñama tsu paña'fa. Majan que'ima chi'ga'ta ñama tsu chi'ga'fa. Majan ñama chi'ga'ta ñama moen'su Chiga Quitsama'qque tsu chi'ga'fa.
Setenta toequi jipa conda'fa'cho
17 Tsa setenta Jesúsma shondosundeccu ja'fa'cho toequi jipa avujatsse bopa su'fa:
—Na'su, que inisema afapa gi osha'choma manda'fa. Cocoyama'qque a'iye somboye mandasi tsu sombo'fa.
18 Tsa'caen susi Jesúsja tise'pama su:
—Ju ñoa'me tsanda veyenqquia'caen Satana sefaccone amppi'choma gi atte. 19 ¡Que canjan! Tayo gi antte que'ija tini, iyonga tsui'a'qque qui vana'faya'bi. Que'ima chi'gasundeccuma qui patsu'faya. Me'i'on tsu jongoesu que'ima dañoña'chove. 20 Tsa'ma tsa'caen cocoya que'ima pañamba sombo'fa'ni'qque panshaen avuja'fajama. Que'i Chiga a'ive dasi tsu Chigaja que'i inisema sefacconi tevaen. Tsane avujatssi'faja.
Jesús avuja'cho
(Mt 11.25-27; 13.16-17)
21 Tse'faei'ccuyi Chiga Qquendya'pa Jesúsma in'jaensi avujapa Chiga Quitsama qquen afa:
—Yaya Chiga Quitsa, Que qui Sefacconi'su Na'su. Pa'cco ande'su Na'su qui. Tsa'ma va ande'su injama'pandeqquianga qui tisuma canjaembi. Atesu'chondeccunga canjaembipa qui va aindeccunga tisuma canjaen. Ñotssia du'shu pañaqquia'caen tise'paja ñotsse pañamba in'jan'fa. Yaya, ñotsse qui tson. In'jamba que tsa'caen anttesi gi avujatssi.
22 Tsa'caen Chigama iñajamba Jesúsja su:
—Tayo tsu ña yayaja osha'choma ñanga afe. Cca'i ñama atesu'fambisi Chiga Quitsayi tsu ñama atesu'cho. Ñajan Tise Dutssi'ye. Toya'caen cca'ija Chiga Quitsama atesu'fambisi ñañi gi Tisema atesu'cho. Tiseja ña yaya tsu. Toya'caen ñajan Chiga Dutssi'yepa gi majama in'jan'da tsanga condase cuintsu tsendeccu'qque Chiga Quitsama atesu'faye.
23 Tsomba Jesúsja piyicamba tisema shondosundeccunga a'tutsse su:
—Que'i tso'fei'ccu osha'cho va tson'choma attepa qui ñoa'me avujatssi'fa. 24 Ñoa'me gi su: Tayopi'su nasundeccu, tayopi'su Chiga Aya'fama afasundeccu'qque que'i atte'choma atteye in'jan'ma osha'fambi. Que'i paña'jen'choma pañañe in'jan'ma osha'fambi.
Ño'a samaritanone condase'cho
25 Tsonsi Chiga manda'choma atesu'cho jangi ccutsupa Jesúsma qqueñañe in'jamba su:
—Na'su, ¿jongoesuma gi tsoña tsangae canseye'ta?
26 Jesúsja tisema su:
—¿Jongoesu qquen tsu Chiga manda'choja su? Queja Chiga tevaen'jema zutsse can'da ¿jongoesu qquen qui in'jan?
27 Tiseja pañamba su:
—Na'su que Chigama ñotsse in'jaña'cho. Nane pa'cco injama'choi'ccu, pa'cco que in'jan'choi'ccu, pa'cco que quin'sui'ccu tsu Na'su Chigama ñotsse in'jaña'cho. Toya'caen faenga'suma tisuma'caen ñotsse in'jaña'cho.
28 Tsonsi Jesúsja tisema su:
—Ñotsse qui in'jamba su. Tsa'caen tson'da qui canseya.
29 Tsa'ma Chiga manda'choma atesu'choja toya Jesúsma qqueñañe in'jamba tsu condase'chone ti'tsse iñanjampaña:
—¿Majan tsu “ña faenga'suta”?
30 Tsonsi Jesúsja su:
—A'i Jerusaléne sombopa Jericó canqqueni ande jisi ccanambandeccuja tisema indi'fa. Indipa tsu pa'tssima cca'na'fa. Tise ondiccu'je'cho sarupama'qque oshichhaemba tisema ochhai iñaccaen'fa. Paye tson'jen qquen in'jamba tisema catipa ja'fa. 31 Tsama atesumbi'ma Chigama afa'su'qque tsa tsaiqui'ye jayipa ccanange'suma atte'ma catsembe'yi tsaiqui ccafa'su utufa'ye tsui panshamba ja. 32 Toya'caen Leví a'i'qque tsangae napipa a'ima atte'ma ccafa'su utufa'ye panshamba ja. 33 Tsonsi fa'e samaria'su a'i'qque tsu tsaiqui'ye jayipa atte. Nane samariasundeccu israendeccui'ccu ñotsse jincho'fambi. Tsa'ma tsa samaria'su a'ija ccanange'suma attepa mende'ye. 34 Mende'yepa catsepa vino, yayapai'ccu tise iñacca'choma se'je. Se'jepa sarupai'ccu tandan. Tsomba tisu boronga a'ima otsian dyaiñamba anga jacansundeccu ana'jen'cho tsa'onga. Tseni tisema coira'je. 35 Ccaqui a'ta jaye tson'jemba tsa'o na'suma ttu'sepa cincuenta corifin'dive afepa su: “Tisema ñotsse coiraja. Tisema coiraye ti'tsse chavasi shaca'nijan ña toequi jayipa gi pa'ccoma quenga afepoeña.” 36 Jen'da, va tres a'i'su, Chigama afa'su, Leví a'i, samaria'su a'i, ¿majan tsu ñoa'me tsa ccanange'suma “tisu faenga'su” qquen in'jan?
37 Chiga manda'choma atesu'choja su:
—Tisema mendeye'su tsu “faenga'su” qquen gi in'jan.
Tsonsi Jesúsja su:
—Que'qque tsa'caen poiyi'ccoma ñotsse in'jamba canseja.
Jesús can'su ja'cho Marta tsaoni
38 Jesús, tisema shondosundeccu'qque japa faesu canqquenga ca'ni'fa. Fa'e pushesuja, Marta, tseni can'jen. Martaja Jesúsma tisei'ccu jacansundeccuma'qque chigambiamba tise tsa'onga ca'nian. 39 Marta que'tte, María, Martai'ccu fae'ngae can'jemba Jesús atesian'jen'choma pañañe in'jamba tise tsutteccofanga dyaipa paña'jen. 40 Tsa'ma Martaja osha'choma ñoñañe tisuyi vase'jepa iyicca'yepa Jesúsnga jipa su:
—Na'su, in'jambi ti qui ña que'tte ñama catisi gi tisuyi vase'je. Tisema mandaja cuintsu ñama fuiteye.
41 Tsa'ma Na'su Jesús Martama su:
—Marta, Marta, iyicca'yembe canjan. Panshaen qui asi'ttaemba osha'chove ñoñañe vase'je. 42 Ingima cui'ñambayi antteja. Maríata tsu ñotssiama in'jamba paña'jensi gi tisema se'pimbi.