14
1 Paasapüha ja hapnemata leibade pühani oli jäänud kaks päeva. Ülempreestrid ja vaimulikud juhid üritasid leida salajast võimalust, et Jeesus kinni võtta ja tappa.
2 „Aga mitte paasapüha ajal,“ rääkisid nad isekeskis, „muidu võib rahvas mässama hakata.“
3 Vahepeal oli Jeesus Betaanias ja sõi lauas pidalitõbise Siimona kojas. Üks naine tuli alabasternõuga, milles oli väga kallis ja puhas nardiõli. Ta purustas nõu ja valas õli Jeesusele pea peale.
4 Mõned kohalviibijaist ärritusid ja ütlesid: „Milleks raisata seda parfüümi?
5 Selle oleks saanud aastapalga eest maha müüa ja raha vaestele anda.“ Nad olid naise peale pahased.
6 Kuid Jeesus vastas: „Jätke ta rahule! Miks te kritiseerite teda selle eest, et ta teeb minu heaks midagi ilusat?
7 Vaeseid on alati teie juures ja te saate neid aidata, millal iganes soovite. Kuid mina ei ole alati teie juures.
8 Ta tegi, mida oskas: ta võidis ennetavalt mu ihu matmise jaoks.
9 Ma räägin teile tõtt: kus iganes maailmas head sõnumit kuulutatakse, meenutavad inimesed seda, mida ta tegi.“
10 Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde ja leppis kokku, et annab Jeesuse nende kätte.
11 Kui nad seda kuulsid, olid nad rõõmsad ja lubasid talle tasuda. Nii hakkas Juudas otsima võimalust Jeesust reeta.
12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, ajal kui paasatall ohverdati, küsisid Jeesuse jüngrid temalt: „Kuhu me peaksime minema sulle paasasöömaaega valmistama?“
13 Ta saatis kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge linna ja seal näete üht meest veekannu kandmas. Minge tema kannul
14 ja kui ta läheb majja sisse, küsige selle omanikult, kus saaksin ma koos oma jüngritega paasapüha tähistada.
15 Ta viib teid suurde ülemise korruse tuppa, mis on sisustatud ja valmis. Saate seal meie jaoks ettevalmistused teha.“
16 Jüngrid läksid linna ja leidsid kõik nii, nagu ta oli kirjeldanud. Nad valmistasid paasasöömaaja.
17 Õhtul läks Jeesus koos kaheteistkümne jüngriga sinna.
18 Kui nad istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Ma räägin teile tõtt: üks teist reedab mu. Üks neist, kes praegu minuga koos söövad.“
19 Nad olid vapustatud ja igaüks küsis: „Ega see mina pole?“
20 „See on üks kaheteistkümnest, kes minuga koos sellest toidust osa saab,“ vastas Jeesus.
21 „Inimese Poeg sureb, just nagu Pühakiri ette kuulutas. Aga kui kohutav on see selle inimese jaoks, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud.“
22 Söömise ajal võttis Jeesus kätte leiva, õnnistas seda ja andis neile. „Võtke. See on minu ihu,“ ütles ta neile.
23 Seejärel võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. Nad kõik jõid selle seest.
24 „See on minu veri,“ ütles ta neile, „kokkulepe, mis on välja valatud paljude eest.
25 Ma räägin teile tõtt: ma ei joo viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon seda värskelt Jumala riigis.“
26 Pärast seda, kui nad olid psalmi laulnud, asusid nad teele Õlimäe poole.
27 „Te kõik jätate mu maha,“ ütles Jeesus neile. „Sest nagu Pühakirjas on öeldud: „Ma ründan karjast ja lambad pillutatakse täiesti laiali.“
28 Aga pärast seda, kui ma olen surnuist üles tõusnud, lähen ma teie eel Galileasse.“
29 „Ma ei jäta sind maha isegi siis, kui kõik teised seda teevad,“ vastas Peetrus.
30 Jeesus lausus talle: „Ma ütlen sulle tõtt, et täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind üldse tunned.“
31 Kuid Peetrus oli täiesti järeleandmatu ja ütles: „Isegi kui pean sinuga koos surema, ei salga ma sind kunagi.“ Kõik nad ütlesid sama.
32 Nad jõudsid paika, mida nimetati Ketsemaniks, kus Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, sel ajal kui mina lähen ja palvetan.“
33 Ta võttis Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa. Ta muutus väga rahutuks ja murelikuks.
34 Jeesus ütles neile: „Minu ahastus on nii piinarikas, et mul on tunne, et ma suren. Palun jääge siia ja olge valvsad.“
35 Ta läks veidi eemale ja langes siis maha. Ta palvetas ja palus, et kui oleks võimalik, säästetaks teda ajast, mis oli tulemas.
36 „Abba, Isa! Sina suudad kõike,“ ütles ta. „Palun võta see kannatustekarikas minult ära. Siiski mitte minu tahte järgi, vaid selle järgi, mida sina tahad.“
37 Siis tuli Jeesus tagasi ja leidis jüngrid magamas. „Siimon, kas sa magad?“ küsis ta Peetruselt. „Kas sa ei suutnud ühtki tundi ärkvel püsida?
38 Ole valvas ja palveta, et sa kiusatusse ei satuks. Vaim on valmis, aga ihu on nõrk.“
39 Ta läks veel kord nende juurest ära ja palvetas samade sõnadega.
40 Seejärel tuli ta tagasi ja leidis nad jälle magamas, sest nad ei suutnud silmi lahti hoida. Nad ei teadnud, mida öelda!
41 Ta tuli kolmandat korda tagasi ja küsis neilt: „Kas te ikka veel magate? Kas te ikka veel puhkate? Sellest piisab, sest aeg on käes! Vaadake, inimese Poeg antakse kohe patuste kätte.
42 Tõuske üles! Lähme! Näete, sealt tuleb mu äraandja.“
43 Kui ta veel rääkis, siis jõudis kohale Juudas − üks kaheteistkümnest jüngrist − koos mõõkade ja nuiadega varustatud jõuguga, kelle olid saatnud ülempreestrid, vaimulikud juhid ja vanemad.
44 Äraandja oli nendega kokku leppinud märgi: „Ta on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all minema.“
45 Juudas läks otse Jeesuse juurde. „Rabi,“ ütles ta ja suudles teda armastavalt.
46 Niisiis haarasid nad Jeesusest ja võtsid ta kinni.
47 Kuid üks sealviibijaist tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast nii, et lõikas tal kõrva maha.
48 „Kas ma olen mingi mässaja, et tulite mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma?“ küsis Jeesus neilt.
49 „Ma olin teiega koos ja õpetasin iga päev templis. Miks te siis mind kinni ei võtnud? Aga kõik see toimub selleks, et Pühakiri täide läheks.“
50 Siis jätsid kõik jüngrid Jeesuse maha ja põgenesid.
51 (Üks tema järelkäijatest oli noor mees, kellel oli seljas üksnes linane rüü.
52 Nad haarasid temast kinni, kuid ta jooksis minema ja jättis oma rõiva maha.)
53 Jeesus viidi ülempreestri majja, kuhu olid kogunenud kõik ülempreestrid, vanemad ja vaimulikud õpetajad.
54 Peetrus järgnes talle eemalt ning läks ülempreestri maja hoovi. Ta istus koos valvuritega maha ja soojendas end tule ääres.
55 Sees üritasid ülempreestrid ja kogu kokkutulnud nõukogu leida mingit tõendit, et saaks Jeesuse surma mõista, kuid nad ei suutnud midagi leida.
56 Paljud andsid tema vastu valetunnistusi, kuid nende väited ei sobinud kokku.
57 Mõned neist tõusid Jeesuse vastu valet rääkima.
58 „Me kuulsime teda ütlemas: „Ma hävitan selle templi, mis on inimkätega ehitatud, ning ehitan selle kolme päevaga üles ilma käsi kasutamata.““
59 Kuid isegi siin ei läinud nende tunnistus ühte.
60 Siis tõusis ülempreester nõukogu ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sul ei ole midagi öelda vastuseks nendele süüdistustele, mis on sinu vastu esitatud?“
61 Aga Jeesus vaikis edasi ega vastanud. Nii küsis ülempreester uuesti: „Kas sina oled Messias, Õndsa Poeg?“
62 „Jah, olen,“ vastas Jeesus, „ja te näete inimese Poega Kõikväelise paremal käel istumas ning taeva pilvedega tulemas.“
63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja küsis: „Miks on meil veel tunnistajaid vaja?
64 Te kuulsite jumalateotust! Missugune on teie vastus?“
Nad kõik leidsid ta süüdi olevat ja mõistsid ta surma.
65 Siis hakkasid mõned neist tema peale sülitama. Keegi sidus tal silmad kinni, lõi teda rusikatega ja ütles: „Kuuluta siis meile prohvetlikult, „prohvet“!“ Valvurid viisid ta ära ja peksid ta vaeseomaks.
66 Samal ajal oli Peetrus all õues. Üks ülempreestri teenijatüdrukutest möödus
67 ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas talle otsa ja ütles: „Sina olid ka koos Naatsareti Jeesusega!“
68 Kuid Peetrus salgas seda. „Ma ei tea, millest sa räägid või mida sa mõtled,“ vastas ta. Seejärel läks ta välja eesõue ja kukk kires.
69 Teda seal nähes kordas teenijatüdruk ümberolijatele: „See mees on üks neist!“
70 Taas kord eitas Peetrus seda. Veidi hiljem öeldi Peetrusele uuesti: „Sa oled kindlasti üks neist, sest ka sina oled galilealane!“
71 Peetrus kutsus taeva enda tunnistajaks ja vandus: „Ma ei tunne seda meest, kellest te räägite.“
72 Samal hetkel kires kukk teist korda. Siis meenus Peetrusele, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda.“ Kui ta mõistis, mida ta oli teinud, puhkes ta nutma.