8
Ma Saulus nai mamanak ndia boe, de ana simbok no malole ala tao lisa Stefanus.
Saulus ana tao doidoso Lamatuak Yesus hataholi nala
Faik fo Stefanus maten, boe ma hambu hataholi luma ala dokodoe Lamatuak. Ala leu haꞌi lala Stefanus mbombolan, de leu latoin, ma lamatani lakaleleu.
Mulai neme faik ndia mai, hataholi la mulai tao lakatotoꞌak Lamatuak Yesus hataholi nala nai kota Yerusalem, losa ala doidoso lalan seli. Boe ma lalai latenggela leni propinsi Yudea ma Samaria leu. Basa sala lalai, de ela kaꞌda Yesus hataholi nadedenu nala lai Yerusalem.
Tehuu Saulus ana sangga dalak nakandoo fo ana sangga tao nakalulutu Yesus hataholi nala. Ana sangga sala suꞌdi lai bee mesan. Ana maso kalua uma la, fo ana sangga sala. Mae touk do inak oo, ana humu nala sala fo ana nandee sala leni bui dale leu.
Filipus ana tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen nai nusa Samaria
Mae hataholi la tao doidoso Yesus hataholi nala, losa lalai latanggela, tehuu tala hahae tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen suꞌdi nai bee. Sama leo, faik ndia, Filipus neni kota esa nai nusa Samaria, fo nafaꞌda hataholi la tutuik laꞌeneu Hataholi fo Manetualain ana tuꞌdu mema kana neme makahulun mai, fo ndia Yesus ndia. Faik fo hataholi la lita tanda heran fo ana tao kala, boe ma lakabubua fo suek lamanene neulalau hata fo ana kokolak.
Nai ndia boe oo, hambu hataholi nitu nala kala. De nitu la sila ala kalua laꞌo ela hataholi la, de lakau tingga-tingga. Hataholi luꞌuk noꞌuk, ma ei hela kala ala hai tutik. Huu ndia de hataholi manai kota ndia lamahoko lalan seli.
Nai kota ndia hambu ndolu malelak esa, naꞌde Simon. Ana tao nala hataholi Samaria la ala pake ndia malelan dook ia so. Ana soꞌuk aon nae, “Au ia hataholi manai lain ana seli.”
10-11 De nai kota ndia, kakana anak do hataholi inahuuk, touk do inak, basa sala seseik hataholi ndia naꞌden lae, “Awii! Hataholi ia, ana seli ma! Hata fo ana taon ndia, neme Manetualain koasan mai!” Huu-huu ana pake ndia malelan, losa hataholi la lahiik ala paken neme makahulun mai.
12 Tehuu hatematak ia, lamanene Filipus nanoli sala laꞌeneu Manetualain palendan. Ma ndia boe oo natuꞌdu dalak fo bisa maso daꞌdik Manetualain hataholin, no dalak fo namahele neu Yesus Karistus. Lamanene basa leondiak boe ma hataholi noꞌu kala nau leu maso daꞌdik Manetualain bobonggin. Touk ma inak, basa sala nau daꞌdik leondiak. Huu ndia, de ala hambu salanik. 13 Naa te, Simon boe oo ana nau daꞌdik Yesus hataholin. De ala salanin. Basa boe ma ana tungga doꞌo-doꞌo no Filipus suꞌdi bee neu. Faik fo nita tanda heran nala fo Filipus ana tao kala ndia, boe ma ana kakalek langgan de nae, “Wee! Leoiak ia, nai lain seli maa!”
14 Faik ndia, Lamatuak Yesus hataholi nadedenu nala lai Yerusalem, de lamanene lae hataholi manai nusa Samaria la lamahele Lamatuak Yesus Tutui Malolen so. De ala haitua Petrus no Yohanis leni ele leu. 15-17 Faik fo dua sala ala losa ele, boe ma ala bubuluk lae hataholi manai ndia kala, bei tala simbok Manetualain Dula Dale Malalaon. Kaꞌda ala hambu salanik, pake Yesus naꞌden. Boe ma Petrus no Yohanis ala lalaa lima nala leu hataholi la sila, de ala hule-haladoi, loke fo hataholi Samaria la, boe oo ala simbok Manetualain Dula Dale Malalaon. Boe ma hataholi la sila ala simbok tuti kana.
18 Faik ndia, Simon nita dua sala lalaa lima nala leu hataholi la sila lain, boe ma ala simbok Manetualain Dula Dalen. Boe ma Simon ana fee Petrus no Yohanis doik, de noke nae, 19 “Wei! Ama nggalei! Fee au koasa ndia boe. Fo suek au sangga lalaa au limang neu suꞌdi see, na sila boe oo ala simbok Manetualain Dula Dale Malalaon ndia.”
20 Tehuu Petrus nasapala kana nae, “Sumba-sook neu o, ma o doim ndia! O maehetuk o bisa hasa Manetualain Dula Malalaon koasan munik doik? Taa! Hataholi tana bisa hasa Manetualain Dula Dale ndia! 21 O taa maena hak Manetualain Dula Dalen fa boe, te o dalem taa ndoos. O kaꞌda sangga dalak. 22 O hahae leo muma o sala-singgom mai. Malolenak o hule-haladoi moke Lamatuak, fo mete ma bisa na, Ana koka heni o duduꞌa manggalaum ndia. 23 Au bubuluk ae, o ia henuk no dale heꞌdik ma dedeꞌa manggalauk noꞌu kala ala mbaꞌa o!”
24 Boe ma Simon noke dua sala de nae, “Ama nggalei! Mete ma leondiak na ei tulun hule-haladoi fee au, fo suek sumba-sook fo isinaak ei kokola kana ndia, boso ana laꞌe au.”
25 Basa ndia boe ma Petrus no Yohanis ala tui basa Lamatuak Yesus Tutui Malolen ma lafaꞌda Manetualain Hala-Kokolan nai kota ndia. Boe ma ala fali leni Yerusalem leu. Ala laꞌok tuli-tuli, nai nggolo-nggolo kala nai nusa Samaria, fo leni Lamatuak Yesus Hala Malolen neu hataholi manai ndia kala.
Filipus natonggo no malangga inahuuk esa neme Afrika mai
26 Boe ma Manetualain atan neme nusa soꞌdak mai, de nadenu Filipus, nae, “Ana nggo ei! O laꞌo tungga dalak maneni kona neu. Tungga dala laak fo maneme kota Yerusalem mai fo nakandoo neni Gasa neu.” 27-28 Namanene palenda ndia, boe ma Filipus ana laꞌo tutik. Leꞌdoeik nai dalak ndia, boe ma nita hataholi esa. Ndia ndia, hataholi inahuuk esa neme nusa Etiopia mai. Ndia ndia, ana nakaneni basa Ina Mane Kandake hata nala. Ndia bei fo ana tungga huhule-haladoik basa, neme Yerusalem, de hatematak ia ana fali saꞌe nggili. Leꞌdoeik Filipus nitan, ana nanggatuuk de ana lees nai nggili lain. Ana lees Manetualain mana kokolan Yesaya susulan.* 29 Boe ma Manetualain Dula Dalen nadenu Filipus neu deka-deka no nggili ndia fo natonggo no hataholi ndia. 30 Leꞌdoeik ana dekak boe ma namanene hataholi ndia ana lees neme Baꞌi Yesaya susulan. Boe ma Filipus natanen nae, “Ama aa! Ama malelak hata fo Ama lees ndia do taa?”
31 Boe ma hataholi ndia nataa nae, “Taa. Musi hambu hataholi esa ana fee manggaleleꞌdo au dei, bei fo au bubulu kana. Mai saꞌe muni lain mai, fo manggatuuk dekak mai ia dei.” 32 Naah, susulak fo ama lees ndia, liin leo iak:
“Ala hela lo ndia, leo hataholi la hela leni biꞌi-lombo,
fo sangga hala.
Ndia boe oo ana daꞌdik leo biꞌi-lombo ana fo hataholi la nggute bulun,
tehuu tana nakamee fa boe.
Ndia tana nambook bafan,
ma tana nataa deꞌek esa boe.
33 Boe ma lakamamae kana;
Ala laketu dedeꞌan taa no ndoos.
Naa te salan taa fa boe.
Naah, ita sangga tae leobee bali, te Ndia numbu-saꞌdu taa.
Te ala tao lisa Ndia so.”
34 Lees basa leondia boe ma, hataholi inahuuk ndia natane Filipus nae, “Leobee? Baꞌi Yesaya ana kokolak laꞌeneu ndia aon do, laꞌeneu hataholi feꞌek?”
35 Boe ma Filipus nanoli touk ia Lamatuak Yesus Tutui Malolen. Ana mulai neme Yesaya susula isinaak ndia, fo natuꞌdu dalak tungga Yesus. 36 Leꞌdoeik ala bei belaꞌo, boe ma touk ndia nita oe neme lee dale. Boe ma ana tete Filipus kokolan, de noke nae, “Ama aa! Soꞌba mita dei, hambu oe ndia ele. Mete ma o taa makatoꞌa, na mai ita konda fo ama salani au neu ia leo.”
37 [Boe ma Filipus nataa nae, “Mete ma ama namahele teꞌbe-teꞌbe neu Yesus, na neu, te nakaleꞌok taa. Mai ita konda fo au salani ama leo.”
Boe ma ana manaku nae, “Au amahele teꞌbe-teꞌbe ae Yesus ndia, na hataholi fo Manetualain ana tuꞌdu memak neme uluk mai so. Ndia ndia, Manetualain Anan.”]
38 Boe ma touk ndia nadenu fee nggilin nambadeik. Boe ma ala konda oe dale leu. De Filipus ana salanin neme ndia.
39 Dua sala kalua leme oe dale mai, boe ma Manetualain Dula Dale Malalaon ana toꞌu Filipus neni mamana feꞌek neu. Hataholi inahuuk ndia taa nita Filipus so. De touk ndia ana laꞌok nakandoo, ma dalen namahoko nalan seli. 40 Tehuu Filipus ana sou nai nggolok esa, naꞌden Asotus. Neme ndia mai Filipus ana laꞌok nakandoo fo neu nafaꞌda hataholi la laꞌeneu Yesus Tutui Malolen. Ana tuli laꞌo-laꞌo nai basa nggolo kala, losa nai kota Kaisarea.
8:3 Hataholi Nadedenu nala Tutuin 22:4-5; 26:9-11 * 8:27-28 Susula Yunani boe oo, nae hataholi inahuuk ia hataholi nana alik. Etiopia ndia na nusak esa nai Afrika dulu. 8:33 Yesaya 53:7-8 8:37 Tataꞌda katelu hulu hitun ia, taa nai susula Yunani laak luma. 8:40 Nggolok ndia naꞌden nai dedeꞌa Yunani nae, Asotus. Ma makahulun ndia naꞌden, Asdod.