6
In-ulug si Daniel ziyà te Budsi he zuen Duen menge Erimaung
Dutun, mibpilì si Hadì Darius te 120 he gubirnedur he para edumala te tivuuk he ginhedian din. Heini he menge gubirnedur, ne iyan edlitu edumala kandan is tetelu he administradur, ne is sevaha kandan ne iyan si Daniel. Mibeelan heini su para kenà mereǥeni haazà is hadì te kedumala. Ne si Daniel, iyan edhuna kandan te langun su geina te nekeviza is kandin he ebilidad, umbe mibpelanu sikan is hadì he ibpezumala zin si Daniel te tivuuk he ginhedian din. Ne tenged dutun nesina sikan is dezuwa he zuma zin he menge administradur wey is menge gubirnedur ne mibpekeventayan dan si Daniel su wey zan maahà is sayep din te kedumala zin su wey zan sikandin ikesumbung. Piru wazà egkeehè dan he sayep su egkeseriǥan si Daniel ne meupiya is kedumala zin. Umbe, migkaǥi sikandin te, “Wazà sayep din he tenged dutun egkehimu he idsumbung tew sikandin, gawas ke iyan tew edhimuwen he sayep din is kedsunud din te kesuǥuan te Megbevayè din.”
Umbe, midhendiyà sikandan te hadì he ke sikandan te, “Mebmeluǥayad is untung nu, Mahal he Hadì! Sikami is menge administradur, menge mayur, menge gubirnedur, menge sumesambag, wey zuma he menge upisyal te ginhedian nu, neuyun key he edhengyuan dey sikew he vaal ka te velaud, he seled te 30 he andew kinahanglan he wazà minsan hentei he ebpengemuyù diyà te minsan hentei he ed-ezapen etawa etew, kekenà, diyè dà te kenikew. Ne utew kinahanglan he edtumanen heini, su is minsan hentei he kenà kayi edtuman he suǥù ne idtimbag diyà te vudsi he zuen duen menge erimaung. Umbe, Mahal he Hadì, ibpetuman heini he suǥù. Ipesurat nu en heini ne segugunè nu pirmahi su para kenè en mahalin wey kenè en meveyveyani; iiring nu te kesuǥuan te ginhedian te Media wey Persia he kinahanglan utew he edtumanen.”
Ne mid-uyun dutun si Hadì Darius, umbe mibpirmahan din haazà he kesuǥuan. 10 Ne hein netuenan ni Daniel he mibpirma haazà is hadì, ne mid-ulì sikandin.
Ne ziyà te zivavew he ruǥu te valey ni Daniel ne zuen dutun menge sulawà he ebpekesinaru ziyà te Jerusalem. Ne zutun sikandin renged is edluhud wey ebpengemuyù diyà te Megbevayè din te ketetelu kada andew, su iyan haazà layun din ebeeli. 11 Iyan, mibenteyanan sikandin duen te menge upisyal he ebpekigkuntada kandin, ne neehè dan sikandin is ed-ampù wey ebuyù te tavang diyà te Megbevayè din. 12 Umbe, midhendiyà sikandan te hadì su edtudtulen dan is kedsupak ni Daniel zuen te kesuǥuan. Migkeǥiyan dan haazà is hadì te, “Mahal he Hadì, kenè be mibpirma ka te velaud he seled te 30 he andew kinahanglan he wazà ed-ampù diyà te minsan hentei he ed-ezapen etawa etew, kekenà, diyè dà te kenikew? Ne minsan hentei is edsupak dutun, ne id-ulug diyà te vudsi he zuen duen menge erimaung?” Ne midtavak haazà is hadì te, “Benar heeyan, ne sumalà is kesuǥuan kayi te ginhedian tew he Media wey Persia, ne kenè en heeyan egkehimu he edhelinen etawa ed-ewaan.”
13 Ne migkeǥiyan dan haazà is hadì te, “Si Daniel he sevaha zuen te menge vihag puun te Juda, wazà medtuman te suǥù nu. Ed-ampù sikandin diyà te Megbevayè din te ketetelu kada andew.” 14 Ne utew ingkeseeng dutun te hadì is kegkezineǥa zin kayi. Ne egkesuatan din te edtavang si Daniel. Umbe nehepunan is kebpen-ehè din te paaǥi para melibri si Daniel.
15 Ne mid-uman medtiǥum sikan is menge upisyal te hadì, ne ke sikandan te, “Mahal he Hadì, netuenan nu, he sumalà te kesuǥuan kayi te ginhedian tew he Media wey Persia, is belaud he edhimuwen te hadì ne kenè en egkehimu he edhelinen.”
16 Umbe, impezakep dutun te hadì si Daniel ne impeulug din diyà te vudsi he zuen duen menge erimaung. Migkaǥi haazà is hadì diyà te ki Daniel te, “Berakat he libriya ka te Megbevayè nu he kenè nu ed-engkezan te edsilbi.”
17 Ne zutun midtengevan te zekelà he vatu sikan is budsi he mid-uluǥan ki Daniel, ne inmarka te hadì is sising din duen te vatu wey is menge sising te lavew he menge etew zin su para wazà ebpuwas kayi. 18 Ne mid-ulì si Hadì Darius diyà te turuǥan din. Wazà sikandin megkaan dutun he kezukileman wey wazè en sikandin mebpehimu te kelingawan he iyan pezem neleyaman din. Ne wazà sikandin mekelipezeng.
19 Ne kegkepawà, utew pa meselem migaanggaan en sikan is hadì medhendutun te vudsi he zuen duen menge erimaung. 20 Ne kebpekeuma zin, ebpenliliǥayan sikandin is ebpengumew he ke sikandin te, “Daniel, suluǥuen ka te uuyag he Megbevayà, wazè be mekekaid kenikew is menge erimaung tenged te kedlibriya kenikew te Megbevayè nu he kenè nu ed-engkezan te edsilbi?” 21 Ne midtavak si Daniel te, “Mebmeluǥayad is untung nu, Mahal he Hadì! 22 Wazà a menuwa te menge erimaung su midsuǥù te Megbevayè ku is menge velinsuǥuen din, ne midsabpeng dan is bèbà te menge erimaung. Mibeelan heini te Megbevayà su netuenan din he lumpiyu a wey wazà mezaat he neveelan ku ziyà te kenikew.” 23 Ne kegkezineǥa zutun duen te hadì, utew sikandin nelipey ne zuen midsuǥù din te kegkuwa ki Daniel zutun te vudsi. Ne hein nekeǥawas en si Daniel ne wazà minsan deisey he palì etawa rudrud he neehè dan diyà te lawa zin, su geina te midsarig sikandin te Megbevayà.
24 Ne zutun mibmandù haazà is hadì, he is langun he midsumbung ki Daniel ne id-ulug dutun te vudsi he zuen duen menge erimaung ragkes is menge esawa zan wey menge anak dan. Ne hein in-ulug en sikandan, ne wazè pe ganì sikandan meketanà ne midlingketawan en duen te menge erimaung ne mibpitaspitas duen te menge erimaung sikandan.
25 Ne mibpesuratan ni Hadì Darius is langun he menge etew ziyà te nekedseselekawà he menge nasyun, menge kepuun, wey menge kineǥiyan kayi te kelibutan. Ne iyan heini insurat din:
“Berakat he meupiya is kebpekesavuk niw.
26 “Ebmandù a, he is langun he menge etew he sakup te ginhedian ku, kehendeki zan wey tehuza zan is Megbevayà ni Daniel.
Su iyan sikandin uuyag he Megbevayà ne wazà pidtemanan te untung din.
Ebpedayun is kedhadì din te minsan keenu.
Ne wazà ebpekezezaat kayi.
27 Edlibri sikandin wey ebaal te menge singyal wey menge egkein-inuwan he menge vaal ziyà te langit wey kayi te tanà.
Midlibri zin si Daniel te kegkaid te menge erimaung.”
28 Mibmeuswaǥen si Daniel zutun te kedhadì ni Darius wey ni Cyrus he Pirsyahanen.