9
Yesuse okok aleyemin nakai 12 i okoko omyensebe.
(Matyu 10:5-15; Mak 6:7-13)
Yesuse e okok aleyemin nakai 12 i Hob misiami fotebe nabiam eka nakaia unangai ginin gami klayebiam nine genea nganabene tliba titilo omyenea baabenea Ibo moniba nakaia unangai Gode kimanamabe wengo omkaye bianiba ginin gami klaye biam unine ge baabenea eka imin baabenea Ibo inaniba unom gaibo inamin namino fong osa meen osa imen osa moni osa mo oleb unaibe! Youmo dlusa unomabib otane mako mo dleb unaibe! Eka ibo moniba am mako tam unaibo am olo tem ota bianiba aalande deibo watwat haabianibte! Eka ibo moniba bib mak ye temiba bibam seli mo dleb tamniba am tam daim blim keniba eka ib weng osa mo wentubeim blim keib mole ibo bib olo deiboniba ib skilono dabalo glitaniba deibe uniba i yateniba funaniba Ni kukubo misiamobo ge funaine ge baabenea i moniba bib mak bib mako Gode wengo omkaye bianiba ginin gami klaye biam monsiobe.
Yudai komoke Helote Yesuse weng sango wentensebe.
(Matyu 14:1-2; Mak 6:14-16)
Yudai komoke Helote Yesuse weng sango wentea naka maki obianiba Yone aay fuayemin nakae sino anaiba kaanebuo memalo imin hananea te biebo gesib eka maki baaniba Gode weng omkeimalin nakae Ilaiyae imin abilim danea te biebo gesib eka maki baaniba Sinanggwano Gode weng omkeimalin naka mak eta hana te biebo gesib nib kesoa Helote bobolo hekhek funanea baanea Yone gabam eko waisanibu otane naka ele waneta bianeta inamin namin okoko klabene? gene kesoa e funanea Ne naka ele atemano ge funasebe.
Yesuse nakai 5,000 i imeno oya dowonsiobe.
(Matyu 14:13-21; Mak 6:30-44; Yon 6:1-13)
10 Yesuse okok dlasanin nakai imin teniba i okoko okok kem haabi tlibo wengo Yesuse baabasiba wentenea naka afeti temdeibenea e okok dlasanin naka ita dletnea moniba bibo niniino Betsaida bib ye uniba 11 nakaia unangai wentiba naka maki baabeniba Yesuse Betsaida bib unebo gesiba wenteniba kan motemiba Yesuse yatemnea Klayam nata tliobo genea Gode nakaia unangai kimanamabeo wengo omkaye bianea ginin gami klaye biam bia 12 kwinoa e okok dlasanin nakai 12 i baabaniba Bib olo imeno blim amo blim nabo, kobo nakaia unangai dlaneba moniba bib mak onon tlaniba am osa imen osa mo henwaniba aala unine ge baabasiba 13 Yesuse baabenea Ibo i mo dlaiba unaibe! Ibmaye imeno oyine ge baabesea i baabaniba Ni imeno homonbabo, blet gwabo 5 olanoba eka aningi asu olananobbiobo, kobo fumbebo Ni monoba nakaia unanga eli imeno walo olube tlomo? gesiba 14 unanga tenai mo kieim blim otane naka gang ita 5,000 obe. Yesuse e okok aleyemin nakai baabenea Ibo baabeniba nakai 50 ye toula toula unine gesea 15 e okok aleyemin nakai inaniba alebeiba toulasiba 16 Yesuse blet gwabo 5 o olonea aningi asu olonanea wafu bianea abilim ut teme bianea Gode gangobo genea hanea e okok aleyemin nakai oyensea oloniba nakaia unangai kikibeiba 17 unam biniba matwayensoa atosino olaib kesoa Yesuse okok aleyemin nakai oloniba tlit meeno 12 o tem daak basiobe.
Fitae Yesuse baabanea Kobo Klaist kebtabo gesebe.
(Matyu 16:13-19; Mak 8:27-29)
18 Am mak dimo Yesuse beten kebea e okok aleyemin nakai bekeba bliba baabenea Nakaia unangai ne wanetabo ge one binabibe? gesea 19 i baabaniba Maki oke bianiba Yon aa fuayemin naka etabo gesib eka mak ile oke bianiba Gode weng omkeimalin nakae Ilaiya etabo gesib eka mak ile oke bianiba Sinanggwano Gode weng omkeima binebio naka eta hananetabo ge oke biam bliobo gesiba 20 eka e baabenea Ibmalole ne wanetabo gabibe? gesea Fitae baabanea Gode Kemfakamin Naka Klaist kebtabo ge baabasebe.
Yesuse baanea Ne kaania imin hananamabibo gesebe.
(Matyu 16:20-28; Mak 8:30–9:1)
21 Yesuse e okok dlasanin nakai sbal weng baabenea Weng olo awemobo, ibo naka maki mo baabenimibe ge baabenea 22 eka imin baabenea Abilim Da Tlemin Naka ne enin kino watemamabibo, komokwal isa Gode amo kimanin nakai komokwal isa hekmel weng tekein kemin naka isa ne mo gotneim blim keniba nanaiba kaania amo asu kenia make dime imin hananamabibo ge baabenea 23 eka e imin baabenea Nakaia unangai wanita ne beketne nom gib mole am obba ye bomanomo bomanomo yo dimo i niniino omabbuniba inamin namin kukub misiamo i dimo tam tlemo omnakatouleb bianiba ne kukubo wafu nine! 24 Eka nakaia unangai wanita ili bobol tem funino wafu bianiba dabalim olo inamin namino gobonimibo i amito mo biomabibbabe. Otane nakaia unangai wanita ne bobolo funaniba dabalim olo inamin namino deibonimib nakai afen smiko amit namabobe. 25 Nakaia unangai wanita dabalim olo inamin namino alukum olmina bianiba mo bainobo geim blim bianiba kaaniba aseinin bib unib mole inamin namin olo fatnanota daabenamabone? O mo daabenamabobabe. 26 Eka nakaia unangai wanita ne niniin osa ne wengo aleyebi osa aal genam binib biamo sinanoa Abilim Da Tlemin Naka ne titil osa eka Aye titil osa eka abiseli titil osa ayal inamin einobuo temte tlang gamio nesak aal gembiania nakaia unanga eli baabenia Ne ibo mo tekein kebibabo ge baabenamabibe. 27 Ne moton baabenamabibe, naka maki memalo dabalim olo blibi mo kaaim blim bliba Gode nakaia unangai kimanamabe amo tloa watenibta kaanomabiobo ge baabesebe.
Yesuse aalo afet anea atemsiobe.
(Matyu 17:1-13; Mak 9:2-13)
28 Yesuse weng olo aleyem denea bia amo 8 blimanoa e beten kemang genea Fita esa Yon esa Yems esa i dleb utnea amgolim ut beten kebea 29 e kibio afetu banoa youmo namananoa 30 Mosese Ilaiyae i dabo tetemniba Yesuse tenaniba weng omonsiobe. 31 I dabo Gode titilo ayal inamin einobuo yebbaka teniba Yesuse monea Yelusalem bibo kaanamabeo wengo ohabiba 32 Fita esa e bekeba blib naka isa i kina dububesoa aalabliobe hananiba temiba Yesuse titilo ayal inamin einobua naka asu dabi temna bianiba weng obib kesoa yatemnabiba 33 Moses esa Ilaiya esa i deiba unom genamib kesoa Fitae Yesuse baabanea Nibo ele biobo ayam kesoa ni amo asumatna genomabbiobe. Mako kebmi gebke eka mako Moses emi geba eka mako Ilaiya emi geba nanomabbiobo ge baabasebe. E inaseo klao mo funaneta weng olo baabaim blimobe. 34 Fitae wengo obe dim ota ayungo hebmamsab ge dlano kesoa i tosiansiba 35 weng mako ayung tem wat baabenoa Naka ele ne miinobo, ne Dofakamin Nakabo, ibo e wengo kla wente habianibte ge baabenoa wentenabiba 36 blimanoa ayungo glitanoa i temiba Yesuse elekiem mabia atemniba inamin namino tam tloa watemibo am olo dimo i naka maki mo baabeim blimobe.
Yesuse naka tene hob misiame bekeba bia fotebebasebe.
(Matyu 17:14-23; Mak 9:14-32)
37 Bomanoa i amgolimo deiboniba daakniba deib daak temiba nakaia unangai homoni tetemiba 38 naka make nakaia unangai isak tem daak mabianea Yesuse baabanea Ne miine elekiem kesoa aleyemin naka kobo daabanale! 39 E hob misiame bekeba bia ngambianea nabea dobdibibea mimao gububsam bianea e aalo manakaha biam nahabe kesoa hebmamsabo mo deibanamabebabe. 40 Ne keb okok aleyemin nakai baabenia Hob misiame fotebebaiba uneko ge baabesia naatemib otane i titilo blim kesoa e mo deiba unim blimobo ge baabasea 41 Yesuse baabenea Ib bainobo galino blim eka ib bobol tem funin osa molotbabe. Ibo makob memalo naka homon unang homoni dabalim ele blibi ulabobe. Am homono dimo ne ibo amit ye bekebe binabi otane ibo ne mo bainobo getneim blim bliobe. Keb miine debeb tele gesea 42 naka ele miine debeb tebea hob misiame dliba dobbianea daak blelasea ande watwat tebea Yesuse hob misiame baabanea Naka ten ele deiba one gesea deiba unea klaubanea aalebe baabanea Debeb one gesea 43 nakaia unangai Gode titil sbalo watemniba smiko deibe unoa Yesuse okok olo klaneo watemniba bobol tem hekhek fumbiba Yesuse e okok aleyemin nakai baabenea 44 Ne weng olo baabenamabio ibo kla wentemine! I Abilim Da Tlemin Naka ne nemeb moniba komokwali nemyomabiobo ge baabene 45 otane weng olo mitmakamo ayok ano kesoa e okok aleyemin nakai weng olo mitmakamo mo tekein keim blimobe. I weng olo mitmakamo kil baabanomo gabib otane i tosiananiba deibasiobe.
Waneta Gode kimanin bibo komok anamabene?
(Matyu 18:1-5; Mak 9:33-37)
46 Yesuse okok aleyemin nakai i sinwalo dleb weng baasese bianiba Waneta komok anamabene? ge baase baase blib kesoa 47 Yesuse tekein kenea bobol tem funin olo i bobol temo bibebio kesoa men gwabe make debeb tenea esu ele dofanea masea 48 baabenea Nakae waneta ne bobolo fumbianea men gwab ele daabane mole kukub olo makob e neta daatnenamabebe. Eka nakae waneta inanea ne daatnene mole ne nenekiembabe. E ne Aye nemane tlibu esa ni dum daabenamabebe. Inanamabe kesoa naka make ib isak temo niniino blim biame naka eta komok anamabebo ge baabesebe.
Nakai ibo mo makaalabeim blim keib mole i ib nekwalobe.
(Mak 9:38-40)
49 Yone Yesuse baabanea Aleyemin naka kobo ni naka make atemoba e keb niniino taitkenea hob misiami fotebenayebea atemob otane e nibo mo bekebe haabieba kesoa ni tolobo genobbiobo gesea 50 Yesuse baabanea Ibo mo tolobo genimibe! Nakai ibo mo makaalabeim blim keib mole i ib nekwalobo ge baabesebe.
Samelia naka maki i bibo toloboniba Yesuse fotebesiobe.
51 Gode Yesuse debeb ula abilim onamino mebano kesoa Yesuse funanea Ne imin monia Yelusalem bib unano genea 52 naka maki sin dlanea moniba Samelia betano bib mak ye motemniba amo mo omfakatne nabibte genea dlanea unib 53 otane bibo yo seli funaniba Yesuse Yelusalem bib unamabe yole ni Yelusalem bib seli ni afinba kesoa ni amo mo debeb tam unaobbabo geib kesoa 54 Yesuse okok aleyemin nakai Yemse Yone i dabo weng olo wenteniba Yesuse baabaibo Aleyemin naka kobo baaseba Gode nganabasoba abilim ase kikanea tenea nakaia unanga eli kibaine gesiba 55 Yesuse deskinanea i dabo baabenea Weng olo mo baanimibe ge baabenea 56 i moniba bib mak onsiobe.
Nakaia unangai Yesuse bekebanino wengobe.
(Matyu 8:19-22)
57 I moniba deib ye temiba naka make Yesuse baabanea Kobo moneba bib mak bib mako haanamabebo ne bekebke haanamabibo gesea 58 Yesuse baabanea Til satili amo deib temo bibebiota aalabiobo eka wan isa deito bibebiota aala biam blib otane Abilim Da Tlemin Naka ne amo aanonamino blimobo, kobo ne beketne haanang geb mole keb am osa blimobe. Kobo bain beketne unang genebtio? Kla funanebte ge baabanea 59 eka naka make imin baabanea Kobo te beketne nale ge baabasea naka ele baanea Sum kobo ne mo deibkenia monia blia ne aye kaanemeo dobbunita teta bekebke haanano? gesea 60 Yesuse baabanea Temdeibanale! Nakai ne wengo wentebib otane mo wafueim blim blibi makob kaanabibi ulabobo, imaye kaanimibi dolbueine! Kobo moneba Gode kimanamabeo wengo omkeimamale gesea 61 eka mak esak baabaneo Sum kobo ne bekebkenamabi otane mikiktemo ne monia ne meletani heitdabesitane gesea 62 Yesuse baabanea Nakai Gode bobolo fumbib otane imin abuk walaniba Gode bobolo funino deiboniba bobol tem afet funib mole i Gode kimanin bibo mo unomabibbabo ge baabanasebe.