20
Je̱ toompada tukmuꞌaꞌixmojkin
1 ’Veꞌem xa veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ jayu du̱toojnjadat ax joꞌn toꞌk je̱ kukam juuꞌ veꞌe ja̱pyji na̱jkx je̱ toompa du̱ꞌixta je̱tseꞌe je̱m chaaydum kam jo̱o̱tm tyóndat.
2 Veꞌem tseꞌe du̱ma̱a̱tnakyo̱jtsji je̱ toompata̱jk je̱ts toꞌk je̱ denario meeneꞌe du̱mujóydat toꞌk xa̱a̱j. Vanꞌit tseꞌe du̱pake̱jxti je̱m kyam jo̱o̱tm.
3 Taaxtojtu̱k yaaxp tseꞌe vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe vyimpijtnuva je̱m maaꞌy jo̱o̱tm je̱tseꞌe du̱ꞌix je̱ts je̱meꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe toonkꞌíxtidup.
4 Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: “Na̱jkxtuva miits mtonda je̱m a̱ts nkam jo̱o̱tm. Veꞌem a̱ts miitseꞌe nmujóydat ax joꞌn du̱paaꞌty du̱ꞌake̱e̱ga.” Na̱jkxtuts je̱ꞌe̱ veꞌe.
5 Kujk xa̱a̱j joꞌn tseꞌe yꞌo̱jtsnuva je̱m maaꞌy jo̱o̱tm. Nay vanxú̱pjyam tseꞌe du̱toonnuva. Nay vanxú̱pjyam tseꞌe du̱toonnuva ku veꞌe yꞌo̱jtsnuva toojk yaaxp.
6 Ax mugo̱o̱xk yaaxp tseꞌe vyeꞌna ku veꞌe yꞌo̱jtsnuva je̱m maaꞌy jo̱o̱tm. Je̱m tseꞌe du̱jaaꞌkpaaty je̱ jayu. Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: “¿Tya̱jxts miitseꞌe yaja mxa̱naxta? ¿Tya̱jxeꞌe mkatonda?”
7 Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: “Ni pa̱na xa a̱a̱tseꞌe xkatoompavá̱v.” Vanꞌit tseꞌe je̱ kukam yꞌatsa̱a̱jv: “Na̱jkxtuva miits mtonda je̱m a̱ts nkam jo̱o̱tm.”
8 ’Ku veꞌe je̱ it choꞌoini, vanꞌit tseꞌe je̱ kukam du̱nu̱u̱jmi je̱ yaktoompa: “Yaaxjada je̱ toompada je̱tseꞌe xmujóydat, je̱ꞌe̱ veꞌe mmujóydap tooꞌva̱jkp juuꞌ veꞌe u̱xꞌo̱o̱k tu̱tyoonktá̱kada.”
9 Ku veꞌe jye̱ꞌydi je̱ꞌe̱da juuꞌ veꞌe ta̱jkidu toompa mugo̱o̱xk yaaxp, ka̱ktoꞌk je̱ denario meen tseꞌe yaktukmujooydi.
10 Ax kuts je̱ꞌe̱ veꞌe jye̱ꞌydi juuꞌ veꞌe tooꞌva̱jkp toonkta̱jkidu, veꞌem tseꞌe yꞌukvinmaaydi je̱ts nu̱yojkeꞌe ku̱yakmo̱o̱ydi; ax toꞌk je̱ denario meenjyam tseꞌe ka̱kje̱ꞌe̱ yakmo̱o̱yduva.
11 Ku veꞌe yakmujokya̱jxti, vanꞌit tseꞌe je̱ kukam du̱vinko̱jtspe̱jtti.
12 Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaandi: “Ya̱ꞌa̱da juuꞌ veꞌe u̱xꞌo̱o̱k tu̱tyoonktá̱kada, toꞌk hoorajits ya̱ꞌa̱ veꞌe tu̱tyonda, nay vanxu̱pts ya̱ꞌa̱ veꞌe tu̱xmujooyduva ax joꞌn a̱a̱ts; xa̱najxpts a̱a̱tseꞌe tu̱njatún, veꞌemts a̱a̱tseꞌe je̱ an tu̱njamutena veꞌemts a̱a̱tseꞌe je̱ toonk tu̱njamutena.”
13 Ax jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱ kukam du̱nu̱u̱jmi nu̱toꞌk je̱ꞌe̱da: “Mex, kaꞌa xa a̱ts mitseꞌe nko̱ꞌo̱tyuujnja. ¿Ka veꞌemap u̱u̱ꞌmeꞌe tu̱nko̱jtsmojkum je̱ts toꞌkeꞌe je̱ denario meen nmujóyu̱t?
14 Ta̱ xa mitseꞌe myakmujoy, na̱jkxnits. Á̱tsam xa ya̱ꞌa̱ veꞌe nmo̱ꞌo̱vaampy vanxú̱pjyam juuꞌ veꞌe u̱xꞌo̱o̱k tu̱tyoonktá̱ka ax joꞌn a̱ts mitseꞌe tu̱nmujoy.
15 O̱ꞌyip xa veꞌe je̱tseꞌe a̱ts nje̱ꞌe̱ nyaktónu̱t ax joꞌn a̱tseꞌe ntsa̱k. ¿Uk mko̱ꞌo̱yjaꞌvipeꞌe ku a̱tseꞌe je̱ maaꞌyu̱n ntun?”
16 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús jyaaꞌkvaajñ:
―Ax veꞌem tseꞌe, pa̱n pa̱n jaty xa veꞌe u̱xꞌo̱o̱kidup, ñu̱má̱jadapts je̱ꞌe̱ veꞌe; pa̱n pa̱n jaty tseꞌe du̱nu̱má̱jidup, u̱xꞌo̱o̱kadapts je̱ꞌe̱ veꞌe. Nu̱may xa veꞌe pa̱n pa̱n jatyeꞌe yakyaaxjidup; nu̱ꞌeejyjidats je̱ꞌe̱ veꞌe pa̱n pa̱n jatyeꞌe yakvinko̱o̱ndup.
Ku je̱ Jesús du̱ꞌavaꞌninuva je̱ yꞌo̱o̱ꞌku̱n
(Mr. 10.32‑34; Lc. 18.31‑34)
17 Jé̱jani tseꞌe je̱ Jesús vyeꞌna tooꞌ aajy, je̱meꞌe Jerusalén ñu̱jkx, vanꞌit tseꞌe apu̱k du̱va̱a̱jv je̱ ñu̱makme̱jtsk ixpa̱jkpata̱jk, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:
18 ―Je̱m tseꞌe Jerusalén njaꞌmda. Je̱mts a̱tseꞌe nyakpá̱mu̱t je̱m je̱ teeꞌ ta̱jk je̱ vyintsá̱n kya̱ꞌmda je̱ts je̱m je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk kya̱ꞌmda, je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xtuknu̱vánadap je̱ nꞌo̱o̱ꞌku̱n
19 je̱ts a̱tseꞌe xpá̱mdat je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ veꞌe ka je̱ israeejlitap. Je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xnu̱xiꞌiktap xtukxiꞌiktap je̱ts a̱tseꞌe xvó̱ptat je̱ts a̱tseꞌe xyakcruuzpé̱ttat. Ax joojntykpa̱jknuvapts a̱tseꞌe kutoojk xa̱a̱j, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp.
Juuꞌ veꞌe yꞌamo̱tu je̱ Santiago ma̱a̱t je̱ Juan je̱ tyaakta
(Mr. 10.35‑45)
20 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyinkutá̱miji je̱ Zebedeo je̱ ñu̱da̱ꞌa̱x ma̱a̱t nu̱me̱jtsk je̱ yꞌónu̱kta, je̱ Santiago je̱ts je̱ Juan. Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk du̱vinko̱xkteni je̱ Jesús, je̱ maaꞌyu̱neꞌe yꞌamo̱tuvuvaampy.
21 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:
―¿Tiseꞌe mtsa̱jkp je̱ts a̱ts mitseꞌe ntoojnjat?
Je̱tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk yꞌatsa̱a̱jv:
―Vaꞌanu̱ mits toꞌk aaj je̱ts je̱meꞌe mkutojku̱n jo̱o̱tm a̱ts ya̱ nmajntk yꞌa̱jxtktinit, toꞌk je̱ja mꞌakaꞌyu̱n paꞌayi je̱ts jadoꞌk je̱ja mꞌanaja̱paꞌayi.
22 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱nu̱u̱jmi je̱ Santiago ma̱a̱t je̱ Juan:
―Kaꞌa xa veꞌe xnu̱jávada ti veꞌe mꞌamó̱tudup. ¿Mꞌo̱ꞌyixju̱dupeꞌe je̱tseꞌe je̱ tsaachpaatu̱n xyaknáxtat juuꞌ a̱tseꞌe nyaknáxup, uk mꞌo̱ꞌyixju̱dupeꞌe je̱tseꞌe xmuté̱nadat veꞌem je̱ tsaachpaatu̱n ax joꞌn a̱tseꞌe nmuté̱nat?
Je̱tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi:
―Xꞌo̱ꞌyixjup xa a̱a̱tseꞌe.
23 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:
―Tyú̱vam xa veꞌe, je̱ tsaachpaatu̱n juuꞌ a̱tseꞌe nyaknáxup, myaknajxtuvapts miits je̱ꞌe̱ veꞌe; je̱ts je̱ tsaachpaatu̱n juuꞌ a̱tseꞌe nmuté̱nap, mmuténiduvapts miits je̱ꞌe̱ veꞌe. Ax je̱ꞌe̱ tseꞌe juuꞌ veꞌe mtijtup je̱tseꞌe mꞌa̱jxtktinit je̱ja a̱ts nꞌakaꞌyu̱n paꞌayi je̱ts je̱ja a̱ts nꞌanaja̱paꞌayi, ka á̱tsapts je̱ꞌe̱ veꞌe xtukka̱daakp je̱ts a̱ts miitseꞌe nmo̱ꞌo̱ydat, je̱ꞌe̱ je̱ꞌe̱ veꞌe yakmo̱ꞌo̱ydap pa̱n pa̱neꞌe a̱ts je̱ nTeeꞌ tyuknu̱pa̱a̱jmtki.
24 Ax ku tseꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti je̱ janu̱majk ixpa̱jkpa, vanꞌit tseꞌe du̱mujo̱tmaꞌtti je̱ Santiago ma̱a̱t je̱ Juan.
25 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱yaaxjidi je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:
―Mnu̱jaꞌvidup xa miitseꞌeda je̱ts je̱ꞌe̱da pa̱n pa̱n jatyeꞌe yakkutojktup juuꞌ veꞌe ka je̱ israeejlit jáyuvapta, ma̱kk tseꞌe yakkutokta; ax je̱ꞌe̱da pa̱n pa̱n jatyeꞌe du̱nu̱má̱jidup je̱ꞌe̱ ma̱a̱tta, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱pavaandup je̱tseꞌe jatyji yaktónu̱t ax joꞌn du̱ꞌo̱yjávada.
26 Ax kaꞌats miitseꞌe mveꞌemada. Pa̱n pa̱n xa veꞌe du̱tso̱jkp je̱tseꞌe du̱nu̱má̱jat amiitsjida, veꞌem tseꞌe ñapyá̱mju̱t ax joꞌn je̱ mpattoꞌniva ku̱yꞌijt;
27 je̱ts je̱ꞌe̱ pa̱n pa̱neꞌe du̱tso̱jkp je̱tseꞌe du̱nu̱vintsá̱nat, veꞌem tseꞌe ñapyá̱mju̱t ax joꞌn je̱ mtoompa ku̱yꞌijt.
28 Veꞌem ax joꞌn a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp, ka je̱ꞌe̱p xa a̱tseꞌe nnu̱miimp je̱ts a̱tseꞌe nyakpattónat, je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts a̱tseꞌe je̱ jayu mpattónat je̱ts a̱tseꞌe je̱ nu̱may jayu je̱ tyo̱kin nkuvé̱tu̱t ku a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe nkuꞌo̱o̱ꞌkat, veꞌem tseꞌe du̱jaye̱jptinit je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp.
Ku je̱ Jesús du̱yakjo̱tka̱daaky nu̱me̱jtsk je̱ viints jayu je̱p Jericó
(Mr. 10.46‑52; Lc. 18.35‑43)
29 Ku veꞌe je̱m jericoojit kyajpu̱n ka̱jxm cho̱o̱ꞌndini, vanꞌit tseꞌe nu̱may je̱ jayu je̱ Jesús du̱pana̱jkxti.
30 Je̱m tseꞌe tooꞌ paꞌam nu̱me̱jtsk je̱ viints jayu cha̱a̱nada. Ku veꞌe du̱mó̱tudi je̱ts je̱meꞌe je̱ Jesús ñaxy vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe ma̱kk vyaandi:
―¡Vintsá̱n, je̱ David je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j juuꞌ veꞌe yakkutojknup, tukmo̱ꞌtk a̱a̱ts toꞌk aaj!
31 Tukna̱ꞌmu̱xju̱du tseꞌe je̱ jayu je̱tseꞌe yꞌamo̱ꞌo̱ttat. Ax nu̱yojk ma̱kk tseꞌe vyaandi:
―¡Vintsá̱n, je̱ David je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j juuꞌ veꞌe yakkutojknup, tukmo̱ꞌtk a̱a̱ts toꞌk aaj!
32 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaꞌktaajñ, je̱tseꞌe vyaajñ je̱tseꞌe du̱yakmíndat je̱ viints jáyuda. Ku veꞌe du̱yakje̱ꞌydi, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ viints jayu du̱ꞌamo̱tutú̱vidi:
―¿Tiseꞌe mtso̱jktup je̱ts a̱ts miitseꞌe ntoojnjadat?
33 Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi:
―Vintsá̱n, je̱ꞌe̱ xa a̱a̱tseꞌe ntsa̱jkp je̱ts a̱a̱ts mitseꞌe xyakvinꞌixpá̱ku̱t.
34 Tukmo̱ꞌtju̱duts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Jesús. Vanꞌit tseꞌe vyinkuto̱ꞌnijidi. Tun jatyji tseꞌe je̱ viints jayu vyinꞌixpa̱jktini je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱pana̱jkxti.