20
20:1-6 Poll Kolea Masedonia Kene Akaya Propinj-selenga Andupa Kene Kolea Esia Propinji Kelepa Yandu Urum Temanele
Epesas taon-na yambu kanuma ung pulele niku Poll-kene arerembi kuluring akili pora nirim kene Poll-ni Yesos-nga lumbili anduli yambuma “Wai.” nimba, enini nimba mundupaliinga, ‘Enini-eninga numanu tondulu pupili molku konjai.’ nimba ung mare nimba sipaliinga, “Eni molai.” nimba yunu Epesas taon-na mundupa kelepa kolea Masedonia propinj pumba purum. Kolea kanuna andupaliinga ‘Numanu tondulu pupili molku konjai.’ nimba yambuma ung nimba silsiliipa pupaliinga, kolea Akaya propinj sukundu pupa kene, akuna kaliimbu yupuku we mulurum. Yunu ‘Alsupu kolea Siria poropinj pambu.’ nimba pumbandu sipna pumba tirim akiliinga-pe Juda-yambuma-ni “Yunu topu konjumulú.” niku ele-langi niring akili piliipaliinga, yunu ‘Kolea Masedonia propinj kelepu anju pambu.’ nirim. Yunu-kene wasie tapú-toku puring yi kanumanga bima i-sipa mele: Beria taon-na mulurum yi Piras málu Sopata kene, Tesallonaika taon-na mulurum yi Aristakas Sekandas-sele kene, Depi taon-na mulurum yi Gayas kene, kanuka kene wasie puku, Timoti kene kepe, kolea Esia propinj yi Tikikas Tropimas-sele wasie, yi kanuma Poll-kene wasie tapú-toku puring. Oliu Pillipai taon-na molamili enini kumbi-leku puku kolea Toras taon-na pukuliinga oliu akuna nokuku we muluring. ⸤Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem puku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili piliiring enama, akili bi leku⸥ ‘Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akili Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Enama’ niringko, ena akuma omba purum kene oliu kolea-auli Pillipai mundupu kelepu sipna pupu mindi molamili ena angere te-guli omba purum kene kolea Toras wendu pupu, yi uinga kumbi-leku puring kanuma akuna kanupu liipuliinga kóru te enini-kene wasie tapú-topu kolea Toras we mulurumulu.
20:7-12 Poll-ni Kolea Toras Taon-na Kang-Yi Yutikas Kulurum Topa Makinjirim Temanele
⸤Sambat-enale omba pupa,⸥ kóru kona tenga pulu monjupa kongun-enale ola urum kene, oliu Yesos-nga lumbili anduli yambuma-kene wasie langi nombu Yesos-ni “Piliiku nai.” nirim akili mele piliipuliinga nombu tapú-topu molumulúndu liipu máku turumulu. Poll-ni yambuma ung-mani sirim. Yunu ‘Ulsulam-uikundu pumbu.’ nimbaliinga yambuma ung-mani sipa mulupili kolea ipulele ai-burum tirim. 8-9 Oliu lku olakundu lku-polu yupuku-sipaliinga suluminana máku turumulu akuna tepi-llam pulele kandupu monjupu mulurumulu. Akuna yi-kumunjupu te mulurum, yunga bili Yutikas. Yunu ‘Lkuli pa tipili.’ niku suruwe te turing akuna olakundu mulurum. Poll-ni ung we nimba mindi mulurum kanu-kene Yutikas yunu aima uru-ni sumbili-sambili tirim kilia yunu kam-kamu uru pirim kanu-kene topa lku-sumbiliana mania mundurum. Yunu liingí puku kanuring kene yi kanili uinga kolupa pora sirim. 10 Poll-ni mania pupa yi-ónale lirim akuna omba tamalu pepa kanglupaliinga eninindu nimba mele: “Eni mini-wale naa mundai. Yu we kona molemú.” nirim.
11 Aku-sipa tepaliinga alsupa suluminana olandu pupaliinga, enini-kene keri-langi liiku noku kene, alsuku ung niku muluring kene kolea tangurum kilia yunu purum. 12 Yi-kumunjupu kulurum kanili yunu alsupa kona mulurum kilia enini aima numanu kaí pirim-na yunu numanu siku meku puring.
20:13-17 Poll Kolea Mallitas Taon-na Purum Temanele
13 Poll kolea Toras taon-na we mulupili oliu sipna Asos taon akuna kumbi-lepu purumulu. Poll-ni “Yunu kolea Asos nendu mania kupulanum ombú.” nirim kilia oliu kumbi-lepu pupu kene ‘Yunu kolea Asos ombá kene sipna wasie pumulú.’ nimbu nokupu we mulurumulu. 14 Penga Poll kolea Asos urum kene kanupu liipuliinga yunu-kene wasie sipna pupu Mitillin taon-na pupu pepu, 15 ulsulam-uikundu anju pupu, ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Kios purumulu kene ena pupa sumbulu turum. Aku-kene pupu mindi molamili kolea tangurum. Kelepu ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Semos purumulu kene alsupa ena pupa sumbulu turum. Akuna pupu molamili kolea alsupa tangurum kene pupu Mallitas taon-na purumulu. 16 Poll-ni ‘Sumbi-sipa kolea-auli Jerusallem pupa, Pendikos enale ui wendu naa upili yunu kanuna sukundu pumbu.’ nimba piliipaliinga, ‘Kolea Esia propinj pumbu kene enama we pora nimbá kene kapula naa pumbu.’ nimba piliipa ‘Epesas taon mundupu kelepu Jerusallem sumbi-sipu pumbu.’ nimba piliirim.
20:17—21:1 Poll-ni Epesas Krais-nga Yambumanga Tápu-Yimandu “Na Kamu Pukur. Eni Molai.” Nirim Temanele
17 Poll-ni ‘Epesas naa pulka.’ nimba piliipaliinga, kolea Mallitas we mulurumulu kene Poll-ni Epesas taon-na Krais-nga yambu-talape muluringmanga tápu-yimandu nimba mundupa kene “Na moliuna wai.” nirim. 18 Kanu-kene enini yunu mulurumna uring kanu-kene yunu-ni eninindu nimba mele:
“Na kolea Esia propinj ui-pulu-pulu ombu, akuna sukundu koleamanga pali andupu kene kongun tepu ulu tirindu kanuma eni kanuku piliiku, ekupu teliu akili piliilimili. 19 Kolea Esia propinj sukundu lelemú koleamanga temani kaiéle topu silsiliipu andurundu kene Juda-yambuma-ni nanga kongunale taki-taki teku kis-sinjiku pipi singí tiring akiliinga na buni pulele membu mindili nurundu akiliinga-pe nanga bili paka naa topu, Auliele-nga kongunale táka-nimbu tenjipu kene ‘Ungele aima piliangi.’ nimbuliinga kolama omba mania-mania pupili mulurundu. 20 ‘Eni temani kaiéle topu simbundu mundupu naa kelambu.’ nimbuliinga, eni liipu tapunjumba temani-kaiéle mundu-mong naa tenjipu topu silsiliipu andupu, máku turingmanga kepe eninga lkumanga kepe eni ungma pali mani sipu ung-bo tunjurundu kanili eni kanuku piliilimili. 21 Juda-yambuma kene yambu-lupama kene tondulu mundupu nimbu mele: “Ulu-pulu-kísma munduku kelku, numanu topele toku Pulu Yili molemúna puku, oliunga Auli Yesos molupa tirim ulu akuma ‘sika’ niku tondulu munduku piliiku molangi.” nimbuliinga taki-taki enini nimbu silsiliipu andurundu kanili.
22 “Akiliinga ekupu Minéle-ni ka-mele sipa liipa mundukum-na na Jerusallem-ndu pukur. Na Jerusallem pumbu kene nambulka ulu te kam-kamu wendu ombánje naa piliiker, 23 akiliinga-pe koleamanga pali anduliu kene Mini Kake Tiliele-ni ungma tondulu mundupa na nimba silimú akili i-sipa mele: “Nu ka-lkuna peku mindili nuní.” nilimú akili mindi piliiliu. 24 Akiliinga-pe ‘na molupu konjupu, mindili naa nombu, na naa kolambu.’ nimbu keli topu ulu te kapula naa teliu. ‘Auli Yesos-ni na kongun sirim kongunale tepu liipu kene mindi na numanu simbu.’ nimbu piliipuliinga moliu. Kongun akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu mana-yambuma we kondu kolemú akili mele temani kaiéle topu siliu kanili.
25 “Kapula, na alsupu ung te nimbú teker. Na-ni uinga eninga koleamanga andupu kene Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema nokulemú nokumba akili eni nimbu sirindu piliiring yambumanga tiluri-ni kepe na alsuku naa kanungí. 26 Aku tembaliinga na-ni ekupu eni sika ya nimbu siker: “Yambumanga te molupa kis-sipa kolea-kísina pumu lem nanga ulu te mólu, yunga ung liipa su simbaliinga pumba.” niker. 27 Na-ni eni piliiku molangi Pulu Yili-ni “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele uluma pali ‘Mundupu naa kelambu.’ nimbu mundu-mong naa tenjipu sumbi-sipu eni nimbu sirindu kanili.
 
28 Mini Kake Tiliele-ni eni tápu-yima makó topa ‘Kung-sipsipma nokangi.’ nirim sipsipma nokuku konjuku, eni-enini nokuku konjangi. Pulu Yili-ni yunga memi onde lirimele-ni eni liirim Pulu Yili yunga yambu-talape molemelemanga tápu-yi kaíma molangi.
29 “Na piliikerele eni mundupu kelepu pumbu kene eni mulungína owa-takara aima kísima oku Yesos-nga kung-sipsipma toku bulu-bale singí lem. 30 Eninga yambu mare kepe penga ungma topele toku gólu toku, Yesos-nga lumbili anduli yambu mare kundi toku ‘Oliu lumbili wai.’ niku aku tingí. 31 Aku-sipa uluma wendu ombá akiliinga eni taki-taki nokuku konjuku molai. Eni piliiku mulungí mele i-sipa: Na-ni ‘Ung ima piliangi.’ nimbuliinga ipulele tanguli enamanga pali kolama omba mania-mania pupili tondulu mundupu eni liipu tapunjupu lip-lipi topu nimbu sipu mindi moliu, walse kepe enembu naa kolupu, we nimbu molambu punie yupuku pora nikem. Aku-sipu tirindu akili piliiku apera naa siku, nimbu sirindu ungma aima piliiku molai.
32 “Ekupu eni Pulu Yili-nga kína liipu monjupu, ‘Pulu Yili-nga we kondu kululi ungele ⸤eni nimbu sirindu⸥ akuma-ni eni tondulu sipa, Pulu Yili-ni ‘nanga yambuma mindi molku, yambu kake tílima molai’ nilimú yambu kanuma yunu méle kaíma simba kene eni aku-sipa simba liingí, we kondu kululi ung akili eni-kene pípili.’ nimbu niker.
33 “Na yambumanga ku-moni gollu sillipa-ma kene mulumbale mélemanga te kanupu kum naa panjurundu. 34 Na kene, na wasie tapú-topu andurumulu yambu kanuma kene, oliu mélema mólu turum kene nanga ki-seleni tondulu mundupu kongun tepu mélema liipu kene liipu tapunjurundu. 35 ‘Nanga kongunuma pali eni aku-siku teangi.’ nimbu, liipu ora sirindu. Oliu-ni aku-sipu tepu kene tondulu naa pili yambuma liipu tapunjupu tondulu mundupu teamili. Auli Yesos-ni nirim akili mele piliiku molangi. Yesos yunu-ni nimba mele: “Yambu te-ni yambu te liipa tapunjupa mélema sipaliinga numanu silimú akili ola-kilia; yununu mélema liipaliinga numanu silimú akili mania-kilia.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
36 Ung akuma nimba pora sipaliinga, yunu Epesas tápu-yima kene koporungu langupa eninga ninjipa Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tinjirim. 37 Kanu-kene enini pali kola teku Poll kanglku kondu kuluring. 38 Enini kamele mindili lakupa tipili muluring. Poll-ni “Na alsuku naa kanungí.” uinga nirim akili piliikuliinga enini aku-siku mindili kuluring. Kanu-kene yunu liiku meku sipna-sukundu puku mundu-puring.