22
Tkajxyꞌáttʉ pʉn wiꞌixʉ Jesús yajmátsʉt
Es ja paskʉ wyingoñʉ naty ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky diꞌibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ. Es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp tꞌʉxta̱ꞌa̱ydyʉ ja winma̱ꞌa̱ñ wiꞌix ꞌyoogʉt ja Jesús, per ttsʉꞌʉgʉdʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty.
Juudʉs tkʉyaka̱ꞌa̱ñ ja Jesús
Net ja mʉjkuꞌugópk Satanás tmooy ja winma̱ꞌa̱ñ yʉ Juudʉs Iskaryotʉ diꞌibʉ ijtp niduꞌuk ma̱ ja nima̱jmajtskpʉ Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉ, es oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es diꞌibʉty yʉ mʉj tsa̱jptʉjk kywentʉꞌa̱jttʉp, es myadyaky mʉt yʉꞌʉjʉty wiꞌix tkʉyaka̱ꞌa̱ñ ja Jesús. Es ja ja̱ꞌa̱yʉty xyondaktʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Juudʉs ko tmoꞌoya̱ꞌa̱ndʉ ja meeñ. Es ja Juudʉs tkupejky es tꞌʉxta̱a̱y ja winma̱ꞌa̱ñ wiꞌix tkʉyákʉt ja Jesús ko kyajʉ naty nʉꞌʉnʉ ja̱ꞌa̱y.
Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ ꞌyaꞌux
Es ma̱ ja paskʉ ko ja ja̱ꞌa̱yʉty dyaꞌooktʉ ja byorreegʉ, net ja Jesús tkejxy yʉ Peedrʉ mʉt ja Fwank es tꞌanma̱a̱y:
—Nʉjx yaꞌꞌaba̱a̱dʉdʉ ja paskʉ aꞌux.
Es yʉꞌʉjʉty dyajtʉʉdʉ:
—¿Ma̱ xytsyeky es nyaꞌꞌaba̱a̱dʉdʉts?
10 Es ja Jesús ꞌyadsooy:
—Ko miits mga̱jpndʉ́kʉdʉt, net xypya̱a̱dʉt tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ myʉnejxypy tuk tsiyʉ nʉʉ, es xypyanʉjxʉt extʉ ma̱ tyʉjktʉ́kʉ. 11 Es xyꞌanʉʉmʉt ja kudʉjk: “Ja Windsʉ́n yʉꞌʉ myajtʉʉjʉp: ¿Ma̱ ja kwartʉ ma̱ mba̱a̱t nꞌaꞌuxꞌáttʉdʉts mʉdʉdsʉ nꞌʉxpʉjkpʉtʉjk tyam ja paskʉ?” 12 Net mdukꞌíxʉdʉt tuꞌugʉ mʉj kwartʉ es oydyúñ ma̱ ja tuknikʉꞌʉybyʉ tʉjk. Es xyꞌʉxkúkʉt ja aꞌux jam.
13 Es yʉꞌʉjʉty ñʉjxtʉ es tpattʉ tʉgekyʉ éxtʉm ꞌyanma̱a̱yʉ ja Jesús, es dyaꞌꞌabátʉdʉ ja paskʉ aꞌux.
14 Es ko oorʉ oj tpatnʉ esʉ ja̱ꞌa̱y ꞌyꞌaꞌuxꞌáttʉt, ta ja Jesús es ja ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk ñaxwaꞌtsta̱a̱ydyʉ meesʉ winduuy. 15 Net ja Jesús jyʉnáñ:
—Njantsytsyékyʉts es nduna̱ꞌa̱ñʉts mʉt miits yʉ tya̱dʉ paskʉ aꞌux ma̱ kyajnʉmts nꞌeeky. 16 Jaꞌa ko nꞌanʉʉmʉdʉ ko kyajts nnakykyáyʉt ja paskʉ aꞌux extʉ ko yajkuydyúnʉt ma̱ ja Diosʉ kyutujkʉn.
17 Net tkoneꞌky tuk vasʉ vinʉ es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky ja Dios es tꞌanma̱a̱y ja ꞌyʉxpʉjkpʉty:
—Matstʉ es xyajwa̱ꞌxtʉt miidsʉty. 18 Nꞌanʉʉmʉdʉ ko kyajts nnakyꞌuugʉdʉts ja vinʉ extʉ ko myínʉt ja Diosʉ kyutujkʉn.
19 Es óknʉm tkoneꞌky ja tsa̱jkaaky es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky ja Dios, net ttujkwaꞌxy es tmooydyʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty es tꞌanma̱a̱y:
—Yʉꞌʉ tya̱a̱dʉ ʉjtsʉ nniniꞌx diꞌibʉ yajkʉyaka̱a̱mp mʉt miidsʉty. Tundʉ dʉꞌʉn esʉts xyjamyátstʉt.
20 Es nandʉꞌʉn ttuuñ mʉt ja vasʉ vinʉ ko kyaaydyaay ma̱ ja aꞌux es jyʉnáñ:
—Tya̱dʉ vinʉ, yʉꞌʉts ja nneꞌpyñ diꞌibʉ yajtama̱a̱mp yajꞌyoka̱a̱mp kots nꞌoogʉt miidsʉty mꞌoyꞌa̱jtʉngyʉjxmʉty es yʉꞌʉgyʉjxm ja Dios mmoꞌoyʉdʉt ja jembyʉ kajxyꞌátypyʉ.
21 ’Es ja yedyʉjk diꞌibʉts xykyʉyaka̱a̱mp, ta tyam ꞌyity mʉt ʉʉdsʉty ma̱ tya̱dʉ meesʉ. 22 Es tʉyꞌa̱jtʉn ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyoꞌoyʉts ma̱ ja oꞌkʉn ja tyuꞌu, éxtʉm ja Dios tʉ tpʉjtaꞌaky. Per pʉroobʉ ja yedyʉjk diꞌibʉts xykyʉyaka̱a̱mp.
23 Net ja ꞌyʉxpʉjkpʉty ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty pʉ́nʉ da kʉyakánʉp.
Pʉ́n waanʉ mʉj
24 Net ak yʉꞌʉjʉty ñayjyʉnánʉdʉ pʉ́nʉ da niꞌigʉ mʉj ijtp. 25 Es ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉdʉ:
—Ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉ ryéyʉty esʉ gyobernadoorʉty ñaymyʉjpʉjta̱ꞌa̱gʉdʉ, es ttsoktʉ es ja ja̱ꞌa̱yʉty jyʉna̱ꞌa̱ndʉt ko yʉꞌʉ jyikyꞌattʉ tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. 26 Per miidsʉty kyaj dʉꞌʉn xytyúndʉt. Ko mʉj mꞌita̱ꞌa̱nʉt ma̱ Dios, kyaj mnaymyʉjpʉjta̱ꞌa̱gʉdʉt. Naybyʉjta̱ꞌa̱gʉdʉ éxtʉm diꞌibʉ waanʉ mutskpʉ, es diꞌibʉ anaꞌamp, yʉꞌʉ naybyʉjtákʉp éxtʉm tuꞌugʉ tuumbʉ. 27 ¿Es pʉ́n niꞌigʉ mʉj? ¿Diꞌibʉ uñaapy ma̱ ja meesʉ es kyay, o ja tuumbʉ diꞌibʉ wingiipy? Jaꞌa pʉ́n uñaapy es kyay, ¿kʉdii? Per ʉj tyámʉts ma̱ miidsʉty éxtʉm diꞌibʉ wingiipy.
28 ’Es miidsʉty tʉ xyjamyʉdáttʉts es tʉ nandʉꞌʉn mꞌayowdʉ mʉt ʉj. 29 Pa̱a̱ty éxtʉm yʉ nDeedyʉts tʉ xymyoꞌoyʉts ja kutujkʉn, ʉj nmoꞌoyaꞌañʉts miidsʉty nandʉꞌʉn ja kutujkʉn 30 es mgay mꞌuuktʉt mʉt ʉjts ma̱ts ja nmeesʉ kots ʉj nmínʉt yajkutujkpʉ, es nbʉjta̱ꞌa̱ktʉt miidsʉty éxtʉmʉ gobernadoorʉty es mꞌanaꞌamʉt ma̱ ja ma̱jmajtskpʉ Israelʉ mya̱a̱ngʉdyʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts.
Jesús tnigajxy ko Peedrʉ ꞌyʉxtija̱ꞌa̱ñʉty
31 Es ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja Peedrʉ:
—Simonk, ja mʉjkuꞌugópk Satanás tʉ tꞌamdoy yʉ kutujkʉn ma̱ Dios es miits myajwijtsxita̱ꞌa̱ndʉ éxtʉm ja triigʉ yajwinxíty. Jaꞌadsʉ tya̱a̱dʉ nꞌandijpy, íxʉp wiꞌix myajpekytyúnʉdʉ. 32 Per ʉj tʉts nmʉnuꞌxtaꞌaky ja Dios kʉdiibʉ mmʉbʉjkʉn tyʉgoyꞌátʉt. Es ko mij mjodʉmbítʉt, xypyudʉ́kʉt ja mmʉguꞌugʉty es kyajts ʉj xymyastuꞌuttʉt.
33 Es ja Peedrʉ tꞌanma̱a̱y ja Jesús:
—Windsʉ́n, ʉj nbanʉjxaambyʉts mij oy mdimnʉjxʉt pujxndʉgóty, es extʉ óyʉts ndimꞌoogʉt mʉt mij.
34 Ta ja Jesús ꞌyadsooy:
—Peedrʉ, nꞌanʉʉmʉ ko tyamyʉ, ko kyajnʉmʉ naty ja tʉgaak ꞌyʉy, mjʉna̱ꞌa̱nʉt tʉgʉk ok ko kyajts mij xyꞌixyꞌaty.
35 Net ja Jesús dyajtʉʉdʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty:
—Kots mij ngajxtʉ nꞌayuk ka̱jxwa̱ꞌxpʉ es kyaj xymyʉnʉjxtʉ ja mmorral mʉt ja mduꞌuga̱a̱yʉk es ni mmeeñdyʉjk es ni mgʉꞌʉgʉ niꞌigʉbʉ, ¿tii mdʉgoyꞌa̱jtxʉ oynʉꞌʉnʉn?
Es yʉꞌʉjʉty jyʉnandʉ:
—Ni tii.
36 Net ja Jesús jyʉnáñ:
—Pes tyam nꞌanʉʉmʉ, pʉ́n myʉda̱jtypy ja myorral es ja myeeñdyʉjk, waꞌan dyajnejxy. Es pʉ́n kyaj tmʉdaty yʉ espa̱a̱dʉ, waꞌan tteeky ja wyit es tjúyʉt. 37 Es nꞌanʉʉmʉ koonʉm yajkuydyúnʉt mʉt ʉj éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉnaꞌañ: “Yajtúnʉp éxtʉmʉ axʉk ja̱ꞌa̱yʉn.” Pes, tʉgekyʉ diꞌibʉ ja̱a̱ybyéty ijtp mʉt ʉj, koonʉmʉ dʉꞌʉn tyuñ jyátʉdʉt.
38 Es ja ꞌyʉxpʉjkpʉty ꞌyanma̱a̱yʉdʉ:
—Windsʉ́n, tyam majtskʉ espa̱a̱dʉ.
Es ja Jesús ꞌyadsooy:
—Mʉt yʉꞌʉyʉ.
Jesús kya̱jxtaꞌaky Jetsemanii
39 Net ja Jesús tsyoꞌoñ es ñejxy ma̱ ja Oliivʉs Kopk, éxtʉm jaayʉm ñejxy. Es ja ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk pyanʉjxʉdʉ. 40 Es ko jya̱jttʉ jam, net ja Jesús jyʉnáñ:
—Ka̱jxta̱ꞌa̱ktʉ es kʉdiibʉ mbekytyúndʉt.
41 Net ja Jesús ñejxy abeky tuk ka̱ꞌtskeꞌegyʉn, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky, 42 es jyʉnáñ:
—Tatʉ, pʉn mdsejpy, yajjʉgaꞌagʉ tya̱dʉ vasʉ. Per kyaj tyúnʉt éxtʉmts ʉj ndseky, tun éxtʉm mij xytsyeky.
43 Es net ñimiinʉ tuꞌugʉ anklʉs diꞌibʉ tsa̱jpótm es jyotmʉkmooyʉ. 44 Es ko jam jyantsyꞌayooy mʉk, net kya̱jxtáky mʉt tʉgekyʉ myʉja̱a̱, es pyʉxyíkyʉty es xyeꞌxy éxtʉmʉ neꞌpyñ diꞌibʉ ka̱ꞌa̱p naxkʉjxy.
45 Es ko pyʉdeꞌky ma̱ naty kya̱jxtaꞌaky, ta ñejxy ma̱ ja ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk, es tpattʉ ak ma̱a̱dʉp, mʉt ko jyotmayꞌooktʉ. 46 Net ja Jesús jyʉnáñ:
—¿Ti ko mma̱ꞌa̱dʉ? Pʉdʉꞌʉktʉ es mga̱jxta̱ꞌa̱ktʉt, kʉdiibʉ mbekytyúndʉt.
Jesús yajmátsy
47 Támnʉmʉ naty ja Jesús ꞌyakkajxy ko myiindʉ mayjyaꞌay es ja Juudʉs twinyoꞌoyʉdʉ, ja diꞌibʉ ijtp ma̱ nima̱jmajtskpʉ ʉxpʉjkpʉ. Es ja Juudʉs tnimiiñ ja Jesús es ttsuꞌxa̱ꞌa̱ñ. 48 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja Juudʉs:
—Juudʉs, ¿dʉꞌʉnʉts xykyʉyaka̱ꞌa̱ñ mʉt tuꞌugʉ tsiꞌxyʉ?, ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ.
49 Es ko ja ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk tꞌixtʉ diꞌibʉ ja̱jtʉp, net dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
—Windsʉ́n, ¿nꞌokꞌyajtuꞌunʉm yʉ espa̱a̱dʉ?
50 Es niduꞌuk yʉꞌʉjʉty dyajtsayujtʉ tuꞌugʉ teedywyindsʉngópkʉ tyuumbʉ es tniboꞌtʉ ja ꞌyaꞌoydyatsk.
51 Net ja Jesús jyʉnáñ:
—¡Mastuꞌut! ¡Tʉ net!
Es net ja tyatsk ttoonʉ, es dyaꞌꞌagʉdakʉ. 52 Es netʉ Jesús tꞌanma̱a̱y ja teedywyindsʉ́nʉty es diꞌibʉ mʉj tsa̱jptʉjk kywentʉꞌa̱jttʉp es ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty diꞌibʉ naty yajnʉjxándʉp:
—¿Ti ko mmindʉ mʉt ja espa̱a̱dʉ es ja kepy, éxtʉmxyʉpts ʉj nmaꞌtspʉty? 53 Es kots ʉj nꞌijty bom bom mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, ni jeꞌeyʉts miits xykyatoondʉ. Per tyamʉ net tʉ tpa̱a̱ty ja oorʉ ma̱ miidsʉty mmada̱ꞌa̱gʉt es ja kaꞌóybyʉty.
Peedrʉ tꞌʉxtijy ja Jesús
54 Net tma̱jtstʉ ja Jesús es dyajnʉjxtʉ ma̱ ja teedywyindsʉngópkʉ tyʉjk, es ja Peedrʉ tpanejxy jagam jawʉ. 55 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty dyajmʉ́jʉdʉ jʉʉn ma̱ ja tʉja̱ꞌa̱, es ꞌyuꞌuñʉdʉ xyamdʉ; es ja Peedrʉ ñaxweꞌtsy nandʉꞌʉn ma̱ ja ja̱ꞌa̱yʉty. 56 Net tuꞌugʉ kiixy poꞌoduumbʉ tꞌijxy ja Peedrʉ ꞌyuꞌuñʉ jam jʉʉmbʉꞌám. Es tʉyʉ ꞌyijxʉ es jyʉnáñ:
—Tya̱dʉ yedyʉjk, yʉꞌʉ naty mʉt ja Jesús jyʉdity.
57 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ:
—Nitʉ, kyajts nꞌixyꞌaty.
58 Es ko waanʉ ꞌyijty, jatuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y ꞌyijxʉ ja Peedrʉ es ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Mij mʉt yʉꞌʉ mjʉdity nandʉꞌʉn.
Net ja Peedrʉ jyʉnáñ:
—Kyaj ꞌyʉjtsʉty.
59 Es ko ꞌyijty éxtʉm tuk oorʉn, net jatuꞌuk ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Tʉyꞌa̱jtʉn ko tya̱dʉ yedyʉjk mʉt ja Jesús, ko Galileeʉ ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉ.
60 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ:
—Kyajts nnijawʉ ti mij mgajxypy.
Es ko ja Peedrʉ dʉꞌʉn jyʉnáñ, netyʉ ja tʉgaak oj ꞌyʉy. 61 Es ja Jesús kyooꞌawdijty es twinꞌijxy ja Peedrʉ. Net ja Peedrʉ tjamyejtsy éxtʉm ꞌyanma̱a̱yʉ ja Jesús: “Kyajnʉmʉ naty ja tʉgaak ꞌyʉy ko mij mjʉna̱ꞌa̱nʉt tʉgʉk ok ko kyajts xyꞌixyꞌaty.” 62 Es net ja Peedrʉ pyʉdseemy es kuwepy kuka̱ꞌa̱tsy jyʉʉy.
63 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ kywentʉꞌa̱jttʉp ja Jesús ttukxiktʉ, twojptʉ, 64 twingudsuꞌumʉdʉ, es tꞌanʉʉmʉdʉ:
—May pʉ́n tʉ mgóxyʉty.
Jesús, wyinduuyʉty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty
65 Es tꞌanma̱a̱ydyʉ wiꞌixátyʉty es kyaj tmʉjꞌijxtʉ.
66 Es ko oj xyʉʉñʉ, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp, es dyajnʉjxtʉ ja Jesús ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. Es jap dyajtʉʉdʉ:
67 —Anmaagyʉts, ¿mijtsʉ dʉꞌʉn mGristʉ?
Esʉ Jesús ꞌyadsooy:
—Pʉn nꞌanmaapy ko dʉꞌʉn, kyaj xymyʉbʉ́ktʉt, 68 es pʉn nyajtiibyʉts oytyiity, kyajts xyꞌadsówdʉt. 69 Es tyam es extʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nꞌuꞌuñʉdʉts ma̱ ꞌyaga̱ꞌa̱ñgyʉꞌʉ Dios diꞌibʉ tʉgekyʉ mʉkꞌa̱jtʉn myʉda̱jtypy.
70 Net nidʉgekyʉ jaꞌajʉty dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
—¿Tii mjʉna̱ꞌa̱na̱a̱mp ko mij Dios mꞌUꞌunkꞌátyʉty?
Esʉ Jesús ꞌyadsooy:
—Tʉyꞌa̱jtʉn, ʉjtsʉ dʉꞌʉn.
71 Net ja ja̱ꞌa̱yʉty ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ:
—¿Ti nyajwa̱ꞌa̱nʉm ja testiigʉ? Tʉ nmʉdoꞌom tʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm diꞌibʉ yʉꞌʉ kʉꞌʉm kyajxypy ko yʉꞌʉ Dios ꞌyUꞌunkꞌátyʉty.