5
Gadarʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja kaꞌóybyʉty
Ta tnina̱jxtʉ ja mejyñ, es jya̱jttʉ ma̱ yʉ ñaxwíñʉdʉ Gadarʉ. Ko ja Jesús pyʉdseemy ma̱ ja barkʉ, net ñimiinʉ tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja kaꞌoybyʉ es tsyooñ ma̱ ja kampyoon. Tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y jam tsyʉna̱a̱y kampyoonóty es ni pʉ́n kyamʉmadaꞌagyʉty, ni mʉdʉ kadenʉ. Kana̱k ok jyayajkʉwʉꞌʉñ mʉdʉ kadenʉ, es tyuknujkʉdyaapy, es jyʉdity xʉʉñ koots ma̱jatyʉ tun kopk, es yaꞌaxy jyeky kampyoonóty es ñayyajtsayútyʉty mʉdʉ tsa̱a̱. Es ko tꞌijxy ja Jesús jagam, pʉyeꞌegyʉ oj ñejxy, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es tꞌanma̱a̱y jantsy mʉk:
—Jesús, Dios Tsa̱jpótmʉdʉ ꞌyUꞌunk, ¿wiꞌixʉts mij xytyuna̱ꞌa̱ñ? ¡Nmʉnuꞌxtákypy mʉdʉ Diosʉ xyʉʉgyʉjxm kʉdiits xytsyaatsytyúñ!
Dʉꞌʉn jyʉnáñ mʉt ko Jesús tʉ naty tꞌanʉʉmʉ:
—Kaꞌoybyʉ, tukpʉdsʉmʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y.
Ta ja Jesús yajtʉʉjʉ:
—¿Ti mxʉꞌa̱jtypy?
Ta jaꞌa ꞌyadsooy:
—Jaꞌats nxʉꞌaty Lejyonk, mʉt ko nimáyʉts ʉʉdsʉty.
10 Es ja kaꞌóybyʉty myʉnuꞌxtáktʉ ja Jesús es kʉdiibʉ kyáxʉdʉt wiink tsoo. 11 Jamʉ naty mayʉ ʉdsʉm jyʉꞌxtʉ nawingón ma̱ tadʉ kopk. 12 Ta ja kaꞌóybyʉty tmʉnuꞌxtáktʉ ja Jesús es tꞌanʉʉmʉdʉ:
—Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, kajxtʉgʉts ma̱ yʉ tadʉ ʉdsʉm esʉts ʉʉdsʉty ndʉ́kʉdʉt ma̱ yʉꞌʉ.
13 Net ja Jesús dyajkutijky. Ta ja kaꞌóybyʉty pyʉdseemy ma̱ ja yedyʉjk es tyʉjkʉ ma̱ ja ʉdsʉ́mʉty. Jamʉ naty éxtʉm majtsk milʉ ʉdsʉ́mʉty. Net ja ʉdsʉ́mʉty ñʉjxtʉ jantsy pʉyeꞌegyʉ nax jʉjpꞌám es kyupʉyʉꞌkna̱jxtʉ mejyñóty, es jap jyiꞌxta̱a̱ydyʉ.
14 Net ja diꞌibʉ ja ʉdsʉm kywentʉꞌa̱jttʉp pʉyeꞌegyʉ oj ñʉjxtʉ, es oj ttukmʉmadya̱ꞌa̱ktʉ ja nax ka̱jpn es nʉꞌa̱a̱y tuꞌa̱a̱ybyʉty. Ta myiiñ ja ja̱ꞌa̱y es tꞌixandʉ ti dʉnʉ naty tʉ jyaty tʉ kyʉbétyʉty. 15 Ko jya̱jttʉ ma̱ naty jam ja Jesús, ta tꞌijxtʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ naty myʉda̱jtypy ja kaꞌóybyʉty. Tamʉ naty ꞌyuꞌuñʉ witxʉ es yuunk naxypy. Ta ttsʉꞌkʉdʉ, 16 es diꞌibʉ naty tʉ tꞌixtʉ, jaꞌa tyukmʉmadyaktʉ éxtʉmʉ naty tʉ jyaty tʉ kyʉbety mʉt ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉda̱jt ja kaꞌóybyʉty es éxtʉmʉ naty tʉ jyaty mʉt ja ʉdsʉ́mʉty. 17 Net tmʉnuꞌxtáktʉ ja Jesús es pyʉdsʉ́mʉt jam es ñʉjxʉt wiinktuuy.
18 Ko ja Jesús tyʉjkʉ ma̱ ja barkʉ, ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ naty myʉda̱jtypy ja kaꞌóybyʉty myʉnuꞌxták ja Jesús esxyʉp ñejxy mʉt yʉꞌʉ. 19 Es ja Jesús kyaj dyajkutijky, niꞌigʉ tꞌanma̱a̱y:
—Nʉjx ma̱ mdʉjk mʉdʉ mjiiky mmʉguꞌuk, es tukmʉmadya̱ꞌa̱k tʉgekyʉ diꞌibʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm tʉ ttuñ mʉt mij, es wiꞌix tʉ tmʉdaty ja paꞌꞌayoꞌon mʉt mij.
20 Ja ja̱ꞌa̱y oj ñejxy, es tmadyakwaꞌxy ma̱ yʉ Dekápolʉs ka̱jpnʉty tʉgekyʉ diꞌibʉ natyʉ Jesús tʉ ttuñ mʉt yʉꞌʉ. Es dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ja diꞌibáty myʉdoodʉ.
Jayrʉ ñʉʉx es ja toxytyʉjk diꞌibʉ Jesusʉ wyit tyoon
21 Ko ja Jesús jyʉmbijty ma̱ ja barkʉ mʉt ja ꞌyʉxpʉjkpʉty, ta tnina̱jxtʉ ja mejyñ. Es ko jyajty jamdsoo, ta ñimiinʉdʉ mayjyaꞌay. 22 Net ñimiinʉ niduꞌuk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Jayrʉ, diꞌibʉ windsʉnꞌa̱jtp ma̱ ja tsa̱jptʉjk. Ko jyajty ma̱ ja Jesús, ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ tyekyꞌʉjxm, 23 es tjantsymyʉnuꞌxtáky, es tꞌanʉʉmʉ:
—Yʉ nnʉʉxʉts timꞌoogánʉp. Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, min esʉ mgʉꞌʉ xytyuknikónʉt es ꞌyagʉda̱ꞌa̱gʉt es jyikyꞌátʉt.
24 Net ja Jesús oj ñejxy mʉt yʉꞌʉ, es may ja ja̱ꞌa̱y oj pyanʉjxʉdʉ es ꞌyadijmúkʉdʉ. 25 Es ma̱ yʉ tadʉ mayjyaꞌay, japʉ naty tuꞌugʉ toxytyʉjk diꞌibʉ ma̱jmajtsk jʉmʉjtʉ naty ja taxyʉ pa̱ꞌa̱m tmʉda̱jnʉ. 26 Tʉ naty jyantsyꞌayoonʉ es tʉ ña̱jxnʉ natyʉ kudsooy kana̱a̱k, es tʉ naty dyajtuunda̱a̱yñʉ tʉgekyʉ ja myeeñ diꞌibʉ naty myʉda̱jtypy, es ni wiꞌix tsoo tʉ kyaꞌꞌagʉdaꞌaky, niꞌigʉ myʉjtáknʉ.
27 Ko tya̱dʉ toxytyʉjk tmʉdooy ko jaa ja Jesús, ta tmʉwingooñ ʉxkʉꞌp tsoo ma̱ ja mayjyaꞌay, es ñaydyukpatʉ ja Jesusʉ wyit, 28 mʉt ko ñayjyʉnaꞌañʉty: “Mʉt yʉꞌʉyʉ kots nnaydyukpa̱a̱dʉdʉ yʉ wyit, agʉda̱ꞌa̱gʉpts.” 29 Es netyʉ ja wyindaxyʉ ꞌyadijky, es tja̱ꞌa̱jʉ ja ñiniꞌx ko tʉ ꞌyagʉdaꞌaky.
30 Es net ja Jesús tja̱ꞌa̱jʉ ko tʉ naty pʉ́n dyaꞌꞌagʉdaꞌaky mʉt ja myʉkꞌa̱jtʉn. Net ñayjyʉꞌijxʉ ma̱ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es dyajtʉʉy:
—¿Pʉ́nʉts ja nwit tʉ ñaydyukpa̱a̱dyʉty?
31 Net ja ꞌyʉxpʉjkpʉty ꞌyanma̱a̱yʉdʉ:
—Mꞌijxypy ko ja mayjyaꞌay mꞌadijmúkʉdʉ, es xyajtʉ́y: “¿Pʉ́n tʉ ñaydyukpa̱a̱dyʉty ja nwítʉts?”
32 Es ja Jesús ñasꞌijxʉ xidsoo ya̱dsoo es tꞌixa̱ꞌa̱ñ pʉ́nʉ naty tʉ ñaydyukpa̱a̱dyʉty ja wyit. 33 Ta ja toxytyʉjk tsyʉyʉy mʉt ja tsʉꞌʉgʉ, jaꞌa ko ñija̱ꞌa̱p éxtʉmʉ naty tʉ jyaty. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es tꞌanma̱a̱ydyaay tʉgekyʉ ja tʉyꞌa̱jtʉn. 34 Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Tʉ mꞌagʉdaꞌaky mʉt ko tʉ xymyʉbeky. Nʉjx yajxón. Tʉ mꞌagʉdaꞌaky.
35 Támnʉmʉ naty ja Jesús ꞌyakkajxy ko ñimiinʉdʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsoꞌomp ma̱ ja Jayrʉ tyʉjk. Ta tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Jayrʉ:
—Yʉ mnʉʉx tʉ ꞌyoꞌknʉ. Katʉ xyñakyꞌadsipy ja Windsʉ́n.
36 Es ja Jesús ni tkamʉjpʉjtáky éxtʉmʉ naty jyʉna̱ꞌa̱ndʉ. Ta tꞌanma̱a̱y ja Jayrʉ:
—Katʉ mjotmayꞌeeky. Mʉbʉjkʉts jeꞌeyʉ.
37 Es tkutijky es kyaj pʉ́n pyanʉjxʉdʉt, jaꞌayʉ ja Peedrʉ, Santya̱ꞌa̱gʉ esʉ Fwank, ja myʉgaꞌaxʉ Santya̱ꞌa̱gʉ. 38 Ko jyajty ma̱ ja tyʉjkʉ Jayrʉ, net tꞌijxy ko niꞌigʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty ñaymyuk ñaydya̱ꞌa̱dsʉdʉ es jyantsyjyʉꞌʉy jyantsyya̱ꞌa̱xtʉ. 39 Ta ja Jesús tyʉjkʉ jap tʉgoty es tꞌanma̱a̱ydyʉ:
—¿Ti ko nʉgoo mꞌoknaꞌamnʉdʉ es mjʉꞌʉydyʉ? Yʉ kixyuꞌunk kyaj tʉ ꞌyeeky, ma̱a̱bʉ dʉꞌʉn.
40 Per jeꞌeyʉ tyukxíkʉdʉ. Net ja Jesús dyajpʉdsʉʉmdʉ nidʉgekyʉ. Ta tmʉnejxy ja uꞌunkta̱a̱k uꞌunkteety es mʉdʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty. Ta tyʉjkʉ ma̱ ja oꞌkpuꞌunk ꞌyity. 41 Ta tma̱jtsʉ ja kyʉꞌʉ es tꞌanma̱a̱y:
—Talita, kumi (diꞌibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp: “Kixyuꞌunk, mij nꞌanmaapy, pʉdʉꞌʉk.”)
42 Netyʉ ja kixyuꞌunk pyʉdeꞌky es yoꞌoydsyoꞌoñ. Ma̱jmajtskʉ natyʉ jyʉmʉjt. Es ja ja̱ꞌa̱yʉty dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ. 43 Es ja Jesús oj tyuknipʉ́kʉdʉ es kʉdiibʉ pʉ́n ttukmʉmadya̱ꞌa̱ktʉt, es tyuknipʉjktʉ es dyajkáyʉt ja kixyuꞌunk.