14
Munabuli’walaaniŋ siloŋ momooŋ kubugoŋdi noli yalakapmelak
Hidi welesiloŋnit hatiŋa metam noli welesiloŋ tiyemdok gigine tiyaneeŋ. Tiŋa undugoŋ Munabuli diniŋ siloŋ momohi moŋgotdok gigine tiyaneeŋ. Eŋ Munabulidi hehitubu-lodaune Bepaŋ’walaaniŋ mede nadiŋa yohautadok gigine hinek tiyaneeŋ.
Me nediyeŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yolak adi metam mu yenilak. Adi yadi Bepaŋ hogok nilak. Adi yadi Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yodok maŋiŋ tubulodaune mede hebiniŋ yolak kaŋ metam adi mu nadidakaleiŋ. Kaŋ me nediyeŋ Munabulidi tubulodaune Bepaŋ’walaaniŋ mede nadiŋa yohautalak adi adi metam yeniyehitubu-didimeeŋ yeniŋkilitiŋa yeniŋkulemalak.
Kaŋ me Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yolak adi yadi ne’walaŋ weleŋ niŋkilitilak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautalak adi yadi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop yeniŋkilitilak. Ale hidi hogohogok Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ yoneeŋ wendok nadiwene utumbawaak. Iŋgoŋ Munabulidi hehitubu-lodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautaneeŋ adi nadihambene utumba hinek tibaak. Me Munabulidi tubulodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautalak adi me niŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yoŋa metamdok mu tubutakalelak u kalakapmelak. Unduŋ doktiŋa mede gitipmuŋ gineŋ yokaaŋ tubutakaleŋ metam Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop yenimbune nadiŋa wendiniŋ folooŋ tubumintaaŋ boihatibune wendigoŋ yehitubu-kilitiune tuwot tibaak. Notneye, nu hidi’walaŋkade buŋa Munabulidi nehitubu-lodaune mede gitipmuŋ gineŋ mede hanimbene dediŋ tiŋa hehitubu-kilitiwek? Iŋgoŋ nu mede hebiniŋ yobihit, be nadinadi fuliŋ, be kigili mede be yotubudidime mede hanihautawe kedem welehikdi nadikilitineŋ.
Bepaŋ’walaŋ mede tumutnit mokit yodakaleeŋ yodok
Nemek niŋ foloŋ kamekaaŋ hanimbe nadineŋ. Nemek fiili, wagim be baidi medehik didimeniŋgoŋ mu tobune nohiyedi detiŋa kap hapmuŋ nadidakaleneŋ? Be bai didimeniŋgoŋ mu fedilune dediŋ tiŋa nadidakaleeŋ memik biiŋ yoŋa tebe bohom tiulidokoneŋ? Ale hidi maaŋ undugoŋ Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ mede tumutnit yobune nolidi dediŋ tiŋa nadineŋ? Woŋ adi yobune folooŋnit mokit tibaak. 10 Kwetkwet mede mebimebi haliwiiŋ u molohiyedi mebi kedem nadidakaleiŋ. 11 Iŋgoŋ nu me niŋ medeŋiŋ yolak mu nadilat adi nutok nadinambune kauleŋ tibek. Kaŋ nubo aditok nadiwene kauleŋ iŋgoŋ tibek. 12 Ale hidi’walaŋ mebi maaŋ undugoŋ hatak. Munabuli’walaŋ saŋiniŋ hidi’walaŋkade mintadok kedem yoiŋ ala Munabuli’walaŋ siloŋ momooŋ u kayoŋbop yeniŋkilitidok gigine taneeŋ.
13 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ mede yobaak adi yadi mebi nadihinakaŋ metam tubutakaleyemdok Wapum ninadiune tubulodawaak. 14 Be nu Munabulidi mebelemne tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ ninadi tiŋa adi munabulinedi hogok tibune nadisune adi nadidakalenit mokit halek. 15 Ale wendoktiŋa dediŋ titiŋdok? Indiŋ titiŋdok. Munabulidi nehitubu-lodaune mede gitipmuŋ gineŋ kedem ninadiwit, eŋ nadisunedi maaŋ nadidakalenit ninadiwit. Tiŋa undugoŋ Munabulidi nehitubu-lodaune mede gitipmuŋ gineŋ niutumba kap tobit, eŋ nadisunedi maaŋ nadidakalenit kap toŋa Bepaŋ niutumbawit. 16 Be du munabulige hogokdi Wapum niutumbaune noke niŋ adi ninadige mu nadidakaleeŋ “U biyagoŋ” deti gehitubu-lodaaŋ yobek? 17 Biyagoŋ, du Wapum binek niutumbaŋaŋ iŋgoŋ noke adi mu nadidakaleŋak doktiŋa weleŋ mu lodawetik. 18 Nu adi Munabulidi mebelemne tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ mede yolatdi hidi’walaŋ kalakapmelak doktiŋa Bepaŋ niutumbalat. 19 Iŋgoŋ nu wendok nadiwene folooŋ binek tiliwek woŋ adi metamdi Bepaŋ niutumbadok bopneune mede kweheyeniŋ hinek kedem yolit. Iŋgoŋ nu wendok nadiwe folak. Tiŋa metam Mede Momooŋ lufomgoŋ nehi’walaŋ mede foloŋ yodakaleeŋ yenindidimedok adi nadiwe folooŋ hinek tilak.
Nadidakalenit mintawe kaŋ adi me kilitihidok tuwolit tibaak
20 Notneye, hidi mede nadidakale titiŋdok nadisuhik wapmihi nadinadi mu hatiyaneeŋ. Kadakaniŋdok adigili nadisuhikdi wapmihi’walaŋ wondok tuwolit hatiyaneeŋ. Eŋ nadidakaledok adi me agaŋ kilitihi eŋ naditomihi aditok tuwolit hatiyaneeŋ. 21 Yodoko Mede gineŋ mede niŋ indiŋ youkiŋ hatak, “Wapumdi yolak, nu me gitipmuŋ, niŋkadehi yanagilene buŋa nehi’walaŋ mede foloŋ metam i nu’niŋ mede yenimbune u maaŋ fiit mu nadinamneeŋ.”
22 Ale wendok fukuniŋbo indiŋ yobit. Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yoyo uyadi Bepaŋ’walaaniŋ kudi niŋ. Woŋ adi metam nadisukilitihinitdok gigit mu tilak. Woŋ adi metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ aditok gigit tilak. Eŋ Munabulidi tubulodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yobihit adi metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ aditok gigit mu tilak. Woŋ adi metam nadisukilitihinit aditok gigit tilak. 23 Ale i nadineŋ. Kayoŋbop wanakaŋ bopneeŋ metam wanaŋ Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ yolune me niŋ Munabulidi siloŋ tilak u mu nadilakdi bek, be me nadisukilitinit mokit niŋdi looŋ habuŋa indiŋ yobek, “Ya nadinadihik filune tobubuye tiiŋ.” 24 Be kayoŋbop wanaŋ Munabulidi yehitubu-lodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa ila yohautalune metam nadisukilitihinit mokitdi bek, be me niŋ Munabulidi siloŋ tilak u mu nadilakdi uŋgoŋ looŋ habuŋa Bepaŋ’walaŋ gigitmede u nadiwek adi yadi ne’niŋ weleŋ diniŋ mebi wanakaŋ hogohogok kanadi tiŋa weleŋ tubutakalewek. 25 Unduŋ tiŋa weleŋ maaneŋ nemek kabup nadifula tubune halek u tubuhaŋindaune moŋ kaŋ duwokeneeŋ ila Bepaŋ nintiŋalooŋ yobek, “Bepaŋ adi biyagoŋ hinek hidut hatilak.”
Bepaŋ niutumbanene welehik hamap mu baneeŋ
26 Notneye, ale dediŋ. Hidi Bepaŋ niutumbane nadiŋa bopneŋ niŋdi toutumba kap nadisuŋa buluwaak, niŋ eŋ metam yenintubudidimedok mede tiulidokooŋ buluwaak, niŋ eŋ Bepaŋdi mede hebiniŋ nimbihitak u yohautadok tiulidokooŋ buluwaak, niŋ eŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yobe buluwaak, niŋ eŋ mede gitipmuŋ u mebi hide’walaŋ mede gineŋ tubutakalewe buluwaak. Nemek u hogohogok woŋ adi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop nadisukilitihik yehitubu-kilitidok nadiŋa taneeŋ. 27 Tiŋa Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ yone kaŋ metam feedi mu yoyaneeŋ. Lufom bek, be lufomkulitniŋdi hogok yoyaneeŋ. Kubugoŋ kubugoŋ nilidibo yoŋ nilidibo yoŋ tubune nolidi mebi nadiŋa tubutakaleŋ haniyaneeŋ. 28 Be me mede tubutakaledok nemu hatihambune kaŋ mede gitipmuŋ mu yoyaneeŋ. Nebek niŋ adi unduŋ tibene nadiŋa ne hogok Bepaŋ’walaŋkade yoluwaak.
29 Eŋ Munabulidi polofet tubulodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautadok adi undugoŋ. Me lufom bek, be lufomkulitniŋdi hogok yoyaneeŋ. Kaŋ nolidi ila kametnadi tiŋa kanadiyaneeŋ.
30 Be Munabulidi me niŋ’walaŋ weleŋ gineŋ mede tubumintamimbune tomboyoula yobune kaŋ timeŋ yoluwaak adi wabi tuluwaak. 31 Bepaŋ’walaŋ mede yohauta u kedem taneeŋ ala kubugoŋkubugoŋdi yohautaune gigitmededi metam hogohogok yeniyehitubu-didimeŋ kiulihi taneeŋ. 32 Bepaŋ’walaŋ mede yohautaiŋ adi nohiye’walaŋ mede nadiŋa nilibo yooŋ, nilibo yooŋ kedem taneeŋ. 33 Bepaŋ adi nemek tiŋgiyoŋgiyone mu tilak. Bepaŋ adi kulemaŋgoŋ eŋ didimeniŋgoŋ tilak.
Hidi Bepaŋ niutumbadok nemek didimeniŋgoŋ hinek taneeŋ
Noli indiŋ. Kayoŋbop noli gineŋ Mede Momooŋ yonadidok bopneŋila 34 tamwoi adi mede kabup ikiiŋ. Ale hidi maaŋ undugoŋ tiyaneeŋ. Tamwoi adi unduŋ tiŋa fofoŋnit hatidok Judahi’walaŋ Yodoko Mededi yolak. 35 Be adi nemek niŋ nadine kaŋ yohineŋ wooŋ yohohiye yeninadiyaneeŋ. Tam niŋ adi kayoŋbop diniŋ bop gineŋ pilali yali mede yobune tuwot mu tibetik.
36 Bepaŋ’walaŋ mede hidi’walaŋkade be tububihila mintaguk? Be hidi hide hogok nadigiŋ? 37 Niŋ indiŋ. Hidi’walaaniŋ niŋdi netok nu polofet be Munabulidi siloŋ tinamulak unduŋ nadiwaak adi yadi mede youhamulat i Wapum’walaaniŋ mede unduŋ nadidakalewaak. 38 Eŋ nediyeŋ mede i nadiune folooŋnit mokit tibaak aditok adi sigilulum timindok.
39 Unduŋ doktiŋa notneye, indiŋ nadineŋ: Hidi Munabulidi hehitubu-lodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautadok gigine tineeŋ. Eŋ Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ yoyo wendok kamehep adi mu tiyaneeŋ.
40 Eŋ mebi hinek adi indiŋ: Hidi Bepaŋ niutumbadok nemek hogohogok taneeŋ u tuwolit tuwolit eŋ didimeniŋgoŋ hinek taneeŋ.