14
Helot adi Jesu gigitŋiŋ nadiŋa nadififile tuguk
(Mak 6:14-29; Luk 9:7-9)
Nai uŋaniŋ Galilihi’walaŋ me mapme Helot adi Jesu’walaŋ gigitŋiŋ nadiguk. U nadiŋa talitimeŋ noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Woŋ adi Jon Imeyout Tububihit. Adi kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk doktiŋa kudi saŋiniŋnit hinek tilak.”
3-4 Mede u hogok yofit mu tuguk. Adi koom dali Filip’walaŋ tamŋiŋ Helodiya lom nagikuk. Kaŋ Jondi niŋguk, “Du tam u nagikuŋ woŋ adi yom tuguŋ.” Unduŋ hogok nilu nilu Helotdi kwihitaaŋ mikmeŋiye yenimbune wooŋ Jon nagila buŋa tawa fafaŋeniŋdi ibidokooŋ yot fafaŋeniŋneŋ kamegiŋ. Kaŋ Helotdi Jon ulukumuŋdok nadisuguk, iŋgoŋ metamdi polofet niyagiŋ dokti metamdok muntaaŋ wabiguk. Ala Helot’walaŋ mintaminta nai foloŋ metam buŋa bopneeŋ itune Helodiya waabiŋiŋ adi buŋa namandahik foloŋ kap momooŋ hinek miyeune Helotdi kanadiune utumbaune indiŋ niŋguk, “Nu Bepaŋ dawineŋ biyagoŋ hinek yofafaŋelat, du nemek niŋdok nadiŋa nanimbune kedem gambit.”
Kaŋ miŋdi nadinadi miŋa niŋgigineune buŋa indiŋ yoguk, “Jon Imeyout Tububihit’walaŋ mebi maliŋ foloŋ kobuk yuku kameeŋ tibu namuliweŋ!”
Unduŋ yobune bulaniŋgoŋ wapum nadiŋa welemulap tuguk, iŋgoŋ moŋ deti nimbek, agaŋ Bepaŋ be metam namandahik foloŋ mede yofafaŋe tuguk doktiŋa fiit nadimiŋguk. 10 Tiŋa yobune mikmeŋiyedi wooŋ Jon yot fafaŋeniŋneŋ hakuk u kodi udokooŋ 11 mebi maliŋ foloŋ kameeŋ tiŋa bu waabi u miŋgiŋ. Kaŋ adibo tiŋa wooŋ miŋdok mimbune kaŋ nadihakale tuguk. 12 Kaŋ Jon mihiŋiyedi wooŋ sigiŋ gitnem u bemŋa wooŋ wenefulagiŋ. Unduŋ tiŋa wooŋ Jesu mede kahat timiŋgiŋ.
Jesudi metam 5 tausen nanaŋe eŋ kale yemtoi tuguk
(Mak 6:30-44; Luk 9:10-17; Jon 6:1-14)
13 Jesu adi Jon’walaŋ mede kahat unduŋ nadiŋa kwet u bikabuŋa muwage niŋ foloŋ looŋ imeŋgwaŋ fokolok losuwaaŋ kwet fiileŋ nehogok hatibe uguk. Kaŋ metam adi u nadiŋa yohikwehik biyabuŋa imeŋgwaŋ gaga tabe keleeŋ wooŋ wosuwagiŋ. 14 Kaŋ muwage gineniŋ tatakula fooŋ metam bop wapum u yabuŋa weleŋ goloune bulaniŋgoŋ nadiyemiŋa metam yagithinit u yehitubu-kedebaguk. 15 Unduŋ hati tulune mele udaneune tebeledaguk, kaŋ mihiŋiyedi wooŋ niŋgiŋ, “I kwet fiileŋ hatnene agaŋ tebele tilak, ale metam yeniŋkulune yokwet gineŋ wooŋ nanaŋe tuwanaŋ tineŋ.”
16 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Maŋgoŋde uneŋ yoŋa yeniŋkukiiŋ? Hidi hide nemek nanaŋdok neeŋ yembu naneŋ.”
17 Unduŋ yenimbune yogiŋ, “Indi adi belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufom hogok boihakam.”
18 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Unda u moŋgola nu’walaŋ iŋgoŋ buneŋ.” 19 Unduŋ yoŋa metam yenimbune kilihikit momooŋ foloŋ fooŋ ilaugiŋ. Kaŋ belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufomuk u moŋgola dadiyeeŋ kunum foloŋ diweeŋ Bepaŋ niutumbaaŋ metam daneyemdok yoŋa wobuŋa mihiŋiye yembune daneeŋ metam yemtaune nagiŋ. 20 Kaŋ metam hogohogok naaŋ tuwot tubune mihiŋiyedi nadikidiki u bondibondi 12 kadahitokogiŋ. 21 Me kale nanaŋe u nagiŋ adi yokunathik 5 tausen, eŋ tamwoi tiŋa wapmihi adi mu yehikunakiŋ.
Jesu imeŋgwaŋ tabe yalitauguk
(Mak 6:45-52; Jon 6:16-21)
22 Unduŋ tiŋa nai uŋaniŋgoŋ Jesudi mihiŋiye yeniŋkulune nehi hogok imeŋgwaŋ fukuniŋ lone muwage foloŋ looŋ timeŋ ila ugiŋ. 23 Kaŋ adi metam yeniŋkulune udapmaune nehogok tuwai foloŋ looŋ Bepaŋ ninadi hatuguk. Unduŋ hati tulune bufaune nehogok uŋgoŋ hatiguk. 24 Kaŋ nai uŋaniŋ muwage adi imeŋgwaŋ lekiŋgoŋ hinek uguk. Kaŋ fifiŋgobutdi adi ugiŋneŋkade fedila buŋa ime tubugiyondaaŋ muwagehik u tiloŋafoŋat kisaŋ tiyemguk.
25 Unduŋ tubune ila ulune helehelede Jesu adi ime tabe foloniŋgoŋ yalitawooŋ yehitubu-dulaguk. 26 Kaŋ mihiŋiye adi u kaŋ munta kisaŋ tiŋa saŋiniŋhik gweheyeune yogiŋ, “Ya momolokdi bulak.” Yoŋa yakawe kisaŋ togiŋ.
27 Yakawe totigiŋ kaŋ Jesudi yeniŋkulemaaŋ yeniŋguk, “Fafaŋe tiŋa itneŋ. Nagoŋ bulat ale munta mu tineŋ.”
28 Unduŋ yobune Pitadi yoguk, “Wapum, biyagoŋ hinek dagoŋ nobu buluweŋ kaŋ yobune ime tabe foloniŋgoŋ yalitawooŋ gabit.”
29 Unduŋ yobune Jesudi yoguk, “Kedem ale beŋ.”
Unduŋ yobune Pita adi muwage gineniŋ fooŋ imeŋgwaŋ tabe Jesu yakukneŋkade uguk. 30 Kedem uguk iŋgoŋ sububa wapum fedila ime tubugiyondaune u kaŋ muntaaŋ ime maaneŋ fowe tiŋa moŋ kaŋ katiŋa yoguk, “Wapum, nehitubu-lodaluweŋ!”
31 Unduŋ katibune Jesudi pilap hinek wooŋ kohoŋ foloŋ honeeŋ niŋguk, “Nadisukilitige gilaŋgilaŋ, du maŋgoŋde welelufom tilaŋ?” 32 Unduŋ niŋa muwage foloŋ logumuk kaŋ sububa wapum buguk u wabiŋa kulemaguk.
33 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye noli muwage foloŋ ikiŋ adi Jesu hebeŋ foloŋ mulelem timiŋa nintilooŋ indiŋ niŋgiŋ, “Du biyagoŋ hinek Bepaŋ mihiŋiŋ.”
Jesudi Genesalet kwetneŋ metam yagithinit fee yehitubu-kedebaguk
(Mak 6:53-56)
34 Unduŋ tiŋa imeŋgwaŋ u meŋeŋa ime fokolok Genesalet kwetneŋ kiŋ foloŋ losuwagiŋ, 35 kaŋ metam adi Jesu kakiyondaaŋ mede kameu yokwet magimagi ila ugiŋ indigoŋ tuwot udapmaune metam yagithinit yahaŋeeŋ bugiŋ. 36 Buŋa Jesu dahidahiŋiŋ diki hogok honeeŋ kedebadok ninadigiŋ. Kaŋ metam nediyeŋ dahidahiŋiŋ diki honegiŋ adi kedeba-utumba tigiŋ.