15
Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mededi mamaŋ-papaŋ’walaŋ mede kalakapme tilak
(Mak 7:1-13)
Nai uŋaniŋ Falisi tiŋa Yodoko Mede henale Jelusalemhi noli adi Jesu’walaŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ, “Dediŋ doktiŋa mihigeye adi wapuhiniye’walaŋ titiŋhik diniŋ yodoko u lahukiiŋ? Tiŋa nanaŋe nanaŋdok kohohik mu youtewalandaaŋ hogok naiŋ.”
Unduŋ ninadiune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Kaŋ hidi maŋgoŋde hide’walaŋ mahik mede tagimneeŋ Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede lahukiiŋ? Bepaŋ’walaŋ mede indiŋ hatak, ‘Du maŋge baha’walaŋ mahik mede tagimneluwaaŋ.’ Tiŋa noli maaŋ indiŋ, ‘Nebek niŋdi mimbeu medehaki yenimbune kaŋ ulukumuŋ titiŋdok.’ Unduŋ hatak iŋgoŋ hidi adi indiŋ yoiŋ, ‘Nebek niŋdi miŋ be beu indiŋ nimbetik: Nemek du gamuŋa gehiulihidok u agaŋ Bepaŋdok siloŋ timilat, adi unduŋ kedem yoŋa mimbeu mu yehitubu-lodaluwaak.’ Hidi unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yotubufit tiiŋ. Yalaŋ-me hidi! Koom polofet Aisaiyadi hiditok-ku mede biyagoŋ hinek indiŋ yoguk,
‘Mebop heki yeŋ-adi mahikdi hogok naniutumbaaŋ welehikdi mu nabukahileiŋ. Tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yoŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede keleŋila nu naniutumbaiŋ wondi folooŋnit mokit tilak.’ ”
Nemek noli manik gineŋ labiiŋdi kadakaniŋ tilak
(Mak 7:14-23)
10 Unduŋ tiŋa Jesudi metambop wapum noli maaŋ kutiyenimbune buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Nu mede i hanimbene nadiŋa nadidakale hinek tineŋ. 11 Nemek mahik gineŋ folak wendi kadakaniŋ mu tilak, nemek toboniŋ mahik gineŋkade labulak wendi kadakaniŋ tilak.”
12 Unduŋ yoguk kaŋ mihiŋiyedi wooŋ niŋgiŋ, “Falisi heki adi du mede yoŋaŋ u nadiŋa nadikadaka tigamŋit, u maaŋbe nadilaŋ?”
13 Unduŋ yobune yeniŋguk, “Bem hogohogok batne kunum foloŋ hatilakdi mu yetiguk u tamali beŋa yakut titiŋdok. 14 Hidi me undihidok nadibedi mu tineŋ, adi dauhik sipmakahi doktiŋa dausipmik heki’walaŋ talitimeŋhiye. Me niŋ dawi sipmakaŋ adi noliŋiŋ niŋ dawi sipmakaŋ tuwot mu nagila talik nindidimeeŋ udemek. Unduŋ tiŋa wooŋ adi ham gineŋ noŋgoŋ mademek.”
15 Kaŋ Pitadi indiŋ niŋguk, “Yoyout mede niniŋaŋ wendiniŋ mebi maaŋ ninimbune nadinim.”
16 Yobune Jesudi yoguk, “Kei! Be hidi maaŋ undugoŋ nadisuhinit mokit hatiiŋ! 17 Mede i deti mu nadidakaleiŋ? Mahikdi nemek naune maaneŋ foune kabahikdi daneune taliineŋ fooŋ dapmaaŋ ulak. 18 Eŋ nemek welehik maaneŋniŋ mahik gineŋ labulak wendi kadakaniŋ tilak. 19 Kadakaniŋ indihi: Nadisu hogohi, mehinek widihikumuŋ, hekimalam kikabi, metam kefifile, siloda, kubo, yalaŋ mede, mede hogohi yoŋa Bepaŋ nimpekit titiŋ. 20 Nemenemek wendi hehitubu-kadakalak. Eŋ kohohik mu youtela nanaŋe benaiŋ wendi mu hehitubu-kadakalak.”
Kanahan tam niŋdi Jesu nadisukiliti hinek timiŋguk
(Mak 7:24-30)
21 Kaŋ Jesu adi kwet u bikabuŋa kwet wapum Taiya dut Saidon yokwet ikumukneŋ uguk. 22 Uŋoŋ wooŋ hatilune me Kanahanhi Judahi’walaŋ feknit mokit hatiyagiŋneniŋ tam niŋdi buŋa kutnimbulabulayeeŋ yoguk, “Wapum, du Dewit’walaŋ yalakidi nutok tiŋa bulaniŋgoŋ nadiweŋ. Nu waabine yabapdi fomiŋa helemahelemaŋ kisaŋ hinek tubukadakalak.”
23 Unduŋ yobune Jesudi u nadiŋa mede toboniŋ nemu tubu-udanemiŋguk. Unduŋ tubune mihiŋiyedibo niŋgiŋ, “Tam siginineŋ i katiŋa nihikelelak i niŋkulune wek.”
24 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu adi Isilaehi dompa fiit tigiŋ hekidok hogok napmeune bugut.”
25 Unduŋ yolune tam u buŋa hebeŋ gineŋ mulelem timiŋa ninadiguk, “Wapum, du fiit nehitubu-lodaweŋ.”
26 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Wapmihi’walaŋ nanaŋe yolom beŋa kamo yehitoine tuwot mu tibek.”
27 Unduŋ yobune mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Wapum, u biyagoŋ yolaŋ, iŋgoŋ kamo heki adi molohiyedi falikhik foloŋ nanaŋe natubumaŋ tubune munamunam uŋakoŋ fiit naiŋ.”
28 Unduŋ yobune niŋguk, “O tam, nadisukilitige wapum hinek! Ale nemek mintagamdok nadi yolaŋ undugoŋ hinek mintagambek.” Unduŋ yolune nai uŋaniŋgoŋ waabiŋiŋ kedebaguk.
Jesudi metam fee hinek yehitubu-kedebaguk
29 Kaŋ Jesu adi kwet u bikabuŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa Galili imeŋgwaŋneŋ busuwaguk. Busuwaaŋ looŋ tuwai foloŋ itune metam bop wapumdi adi’walaŋkade bumiŋgiŋ. 30 Adi me kayohik hogohi eŋ me kohohik gweheyehi tiŋa bubuyehi eŋ metam yagit folofigitahinit eŋ dauhik sipmakahi yanagila buŋa Jesu hebeŋ foloŋ bopneune yehitubu-kedebadapmaguk.
31 Kaŋ bubuyehidi mede yogiŋ eŋ kayohik kadakahidi talik yaugiŋ eŋ kohohik gweheyehidi fafaŋegiŋ eŋ dauhik sipmakahidi diwedakale tigiŋ. Kaŋ metam adi u yabuŋa boho tiŋa Isilaehi’walaŋ Bepaŋ niutumbagiŋ.
Jesudi metam 4 tausen nanaŋe eŋ kale yemtoi tuguk
(Mak 8:1-10)
32 Jesudi mihiŋiye yehibopneeŋ yeniŋguk, “Metam i nukut buŋa hatibune helebufa lufomkulitniŋ tilak, kaŋ nanaŋehik agaŋ dapmaune map tubu yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemilat. Nu hogok hinek yeniŋkulene wooŋ talipmeŋ nanaŋedok map tiŋa daukukut tineeneŋ yoŋa nadibedi tilat.”
33 Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiyedi indiŋ yogiŋ, “Kwet fileŋ indineŋ nanaŋe deŋgoŋ tubumintaaŋ metam bop wapum indiniŋ yemnene natoki tineŋ?”
34 Unduŋ nimbune adibo yeninadiguk, “Hide’walaŋ belet dedigoŋ boihakiiŋ?”
Kaŋ adibo yogiŋ, “7 hogok tiŋa pisi-kabe lufomgoŋ.”
35 U nadiŋa metam yenimbune kwetfoloŋ fooŋ ila ugiŋ. 36 Kaŋ adi belet 7 tiŋa pisi u moŋgola Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye yembune adibo beŋa metam yembune nagiŋ. 37 Metam hogohogok wanakaŋ naaŋ tuwot tigiŋ. Kaŋ nanaŋe nadikidiki tigiŋ u Jesu mihiŋiyedi beŋa bondibondi 7 kadahitokogiŋ. 38 Nanaŋe u nagiŋ me yokunathik 4 tausen, eŋ tam tiŋa wapmihi adi mu yehikunakiŋ. 39 Unduŋ tiŋa metam yeniŋkulune uune Jesu adi mihiŋiye dut muwage gineŋ looŋ wooŋ Magadan kwetneŋ ugiŋ.