8
Ramatua Yesus nahao lahenda rifun haa
(Mateos 15:32-39)
1-3 Laiꞌ esa de, hapu lahenda dodou-inaꞌ mai rabua ao nara fo ramanene neuꞌ Yesus. Ara tuka Ni losa faiꞌ telu so, huu ria na de ara ta ranuu nanaaꞌ soꞌ. Boe ma Yesus naloo na ana mana tuka dea nara, de nae, “Au kasian neuꞌ lahenda kadoduinaꞌ ia ra. Ruma reme dooꞌ a mai, ma nate ara rabua rai ia faiꞌ telu ian so, losaꞌ ta ranuu nanaa-nininuꞌ soꞌ. Malole lenaꞌ ara bosoꞌ fali no tei rorouꞌ. Boso losa ara saparao nai eno taladaꞌ.”
Yesus ana mana tuka dea nara rataa rae, “Papa! Mamana ia dooꞌ a neme koro a mai. De leo mae leoꞌ bea oo, ita ta bisa tahao lahenda kakabainaꞌ ia ra fa.”
Yesus natane si nae, “Emi manuu roti hida nai naa?”
Ara rataa rae, “Papa. Ami peda adaꞌ noi roti hituꞌ a!”
Basa boe ma Yesus nadenu lahenda sira basa si fo ratuuꞌ reuꞌ daeꞌ. Boe ma Ana hai na roti kahitu sira, de hule makasi neuꞌ Manetualain. Boe ma Ana tetebi matan roti sira de fee si leo ana mana tuka dea nara reu. Boe ma ara reu babati fee basa lahenda sira. Ara hapu ika boaꞌ hida boe. Basa de Yesus hule seluꞌ makasi neuꞌ Manetualain soa neuꞌ ikaꞌ sira. Tutiꞌ a Ana nadenu ana mana tuka dea nara, fo ara babati fee lahenda sira bali. 8-9 Basa si bate lahenda rifun haa siran. Ara raa losaꞌ rabete. Raa basa boe ma, ana mana tuka dea ra reu rabubua ra nanaa lenaꞌ ara, henu lapaneu hitu. Basa ria, boe ma Yesus nadenu basa si fali. 10 Tepoꞌ fo ara fali, boe ma Yesus no ana mana tuka dea nara ae ofaꞌ lain reu, fo leo mamana esa reu, nade Dalmanuta.
Lahenda Farisi ra nau ratuda Ramatua Yesus
(Mateos 16:1-4)
11 Faiꞌ fo Yesus no ana mana tuka dea nara losa Dalmanuta, boe ma hapu lahenda partei Farisi hida mai raneta roo Ni. Ara ratatane ao roo Ni fo nau rahii-hiiꞌ Ana. Ara hule Ni rae, “Papa! Matudu tanda heran fo dadi buti nae, Tebe O hapu kuasa nemeꞌ Manetualain mai.”
12 Yesus hela hahae Na nae, “Maneniko Au amanene emi dedea leo naꞌ, sona Au asaledale! Ubeaꞌ taon de emi hule tanda heran? Bosoꞌ tao leoꞌ na! Memaꞌ hapu tanda, tehuu Au ta tao fee emi fa.”
13 Basa boe ma, Yesus foa ela si de no ana mana tuka dea nara ae seluꞌ ofaꞌ lain reu. Boe ma ara leo dano a seriꞌ reu.
Ramatua Yesus nanori nae, besa-besa mo lahenda Farisi ra duduku-papau nara
(Mateos 16:5-12)
14 Faiꞌ fo Yesus asa losa dano a talada, besaꞌ ko ana mana tuka dea nara rafarene rae ta reni tua-lepa fa. Ara reni adaꞌ noi roti baloꞌ esa. 15 Yesus namanene si dedea laꞌeneuꞌ roti, boe ma nae, “Emi muste besa-besa! Fo ela emi bosoꞌ laꞌe mane Herodes a no lahenda Farisi ra duduku-papau tadaluꞌ nara. Sira duduku-papau nara sama leoꞌ ralu teteiꞌ fo lahenda ame rabuan no uuꞌ ela roti a aifuu.”
16 Ramanene Ni dedea nae leoꞌ na, boe ma ana mana tuka dea nara roi ramakokoaꞌ a. Boe ma ara beidea rae, “Papa dedea ubeaꞌ ria? Bate Ana dedea nae leoꞌ na, nana huu ita ta teni roti fa na.”
17 Tehuu Yesus bubuluꞌ sira duduꞌa-aafi nara. De Ana dedea nae, “Ubeaꞌ taon de emi dedea adaꞌ noi roti a? Emi ta mala Au dale hihii Ka fa, do? Emi dodole mara memaꞌ ta tandeꞌ a fa! 18 Emi mita no mataꞌ so, tehuu ta bubuluꞌ ria sosoa na fa! Samaleoꞌ ta mita fa. Emi mamanene ao mara boe, tehuu ta bubuluꞌ hata-hata esa boeꞌ. Samaleoꞌ emi ta mamanene fa. Emi mafarene heni 19 roti kalima ara fo riꞌ Au tetebi si de fee lahenda rifun lima raa a, do? Faiꞌ na emi mabubua ma roti lenaꞌ ara lapaneu hida?”
Ara rataa rae, “Lapaneu sanahulu dua, Papa!”
20 Yesus natane seluꞌ nae, “Emi bei mafareneꞌ faiꞌ na Au tetebi roti balo ka hituꞌ ara fo fee lahenda rifun haa raa a, do? Emi mabubuaꞌ ma lena nara lapaneu hida?”
Ara rataa rae, “Hitu, Papa!”
21 Boe ma Yesus nae, “Memaꞌ tebe! Emi mita no mataꞌ so, tehuu ubeaꞌ taon de emi beita bubuluꞌ Au kuasa Ka neme beaꞌ mai fa?”
Ramatua Yesus puli na lahenda pokeꞌ a nai Betsaida
22 Basa ria, boe ma Yesus asa losa rai koroꞌ Betsaida. Nai na lahenda ra hela roo lahenda pokeꞌ esa leo Yesus neu. Ara hule Yesus fo oi laꞌe lahenda pokeꞌ ria, ela nita dae. 23 Yesus hela na lahenda ria lima na, de noon leo koroꞌ a deaꞌ neu. Boe ma Ana mudi ape neuꞌ lahenda ria mata na, basa de nafaroe ni. Ana natane nae, “Leoꞌ bea? O bisa mita dae so, do?”
24 Lahenda ria botiꞌ laka na fo memete ii-onaꞌ, boe ma nataa nae, “Ee! Au ita lahenda ra lalaꞌo. Tehuu nonooꞌ leo ai huuꞌ ara lalaꞌo.”
25 Boe ma Yesus tao seluꞌ lima Na neuꞌ lahenda ria mata na. Boe ma ana memete soba seluꞌ bali, te mata na teꞌe matetuꞌ so. Besaꞌ ia ana nita dae no matetuꞌ so. 26 Yesus nadenu lahenda ria fali, basa de nafarereneꞌ feen nae, “O fali leo, tehuu tuka eno fekeꞌ. Bosoꞌ fali seluꞌ leo Betsaida mu bali.”
Petrus nafada nae, Yesus nana Kristus riꞌ Lahenda fo Manetualain tudu memaꞌ ana neme uluꞌ mai so a
(Mateos 16:13-20; Lukas 9:18-21)
27 Basa ria, boe ma Yesus asa laꞌo rafeo koroꞌ manai Kaisarea Filipi. Nai eno taladaꞌ Yesus natane si nae, “Kalu tuka lahenda ra tutui na, ara rae Au ia nana, bea?”
28 Ara rataa rae, “Ruma rae ‘Yohanis Mana Saraniꞌ a’. Ruma rae ‘Baꞌi Elia’, Manetualain mananesi mata maꞌulu na. Hapu fekeꞌ ara rae Papa ia nana, Manetualain mananesi mata maꞌulu fekeꞌ nara esa ian.”
29 Boe ma Yesus natane seluꞌ nae, “Tehuu, emi sona mae Au ia nana, bea?”
Petrus nataa nae, “Papa ka nana Kristus! Fo Manetualain tudu memaꞌ ana neme uluꞌ mai so.”
30 Tehuu Yesus horo si nae, “Bosoꞌ mafada lahenda esa boeꞌ, e!”
Ramatua Yesus nafada memaꞌ Ria doidoso Na ma mamate Na
(Mateos 16:21-28; Lukas 9:22-27)
31 Basa ria, boe ma Yesus mulai nafada ana mana tuka dea nara nae, “Au ia, Lahenda Teteaꞌ. Neuꞌ ko Au hapu doidosoꞌ dodouꞌ, nana huu lasi hadas ara, malaka agama Yahudi ra malaka nara, ma mese agama ra, ara ta sipoꞌ Au fa. Neuꞌ ko raisa Au, tehuu naraa no fai binesaꞌ na, te Au asoda seluꞌ.”
32 Yesus nafada ledo-ledo leoꞌ na, boe ma Petrus hela non leo mamana fekeꞌ neu de nasaꞌain nae, “Papa! Bosoꞌ dedea leo naꞌ. Au ta ataaꞌ sira lima-ei nara dai Papa ka fa.”
33 Petrus dedea ria, tehuu ta tuka Manetualain hihii-nanaun fa. Boe ma Yesus lipe aon fo mete ana mana tuka dea feke nara. Basa de Ana nasaꞌai Petrus no hara beraꞌ nae, “Hee! Nitu ra malaka nara dedean ria! Maheoꞌ meme iaꞌ mai! O afi adaꞌ noi dae-bafoꞌ a hihii-nanaun, te ta Manetualain hihii-nanaun fa.”
34 Boe ma Yesus naloo na lahenda fekeꞌ ara fo mai rabua ro ana mana tuka dea nara. Ana nanori si nae, “Bea nau tuka Au, sona ana muste tuka nahere Au fai-faiꞌ! Ana muste nafarene heni ria hihii-nanaun mesan, fo tuka noi Manetualain hihii-nanaun. Leo mae lahenda nau raisa ni, ana muste tuka nahere, sama leoꞌ lahenda lepa na ai kake na fo neu mate. 35 Lahenda fo pasaꞌ mamate na, nana huu ana tuka Au, ria hapu soda-moleꞌ manabasa taꞌa losaꞌ doo na neu. Tehuu lahenda fo nafarene ada noi ria ao-ina heheli na, sona neuꞌ ko ta hapu soda-moleꞌ manabasa taꞌa fa. 36 Nenene, e! Kalu o hapu katemaꞌ dae-bafoꞌ a oe-isin, tehuu Manetualain tipa heni o, sona onto ubeaꞌ? 37 Leo mae o lepa muni katemaꞌ dae-bafoꞌ a oe-isin, tehuu o ta bisa seluꞌ sira reu sumane ma fa!
38 Mafarereneꞌ, é! Besaꞌ ia lahenda nai dae-bafoꞌ ia tadalu nara rupaꞌ ara. Ara ta tao daleꞌ fo tuka neuꞌ Manetualain. De, bea maeꞌ tuka Au, do maeꞌ homu Au nanori-nafada Ki, Au boe maeꞌ manaku ria nade na nai Manetualain matan. Huu fo Au ia, Lahenda Teteaꞌ, neuꞌ ko Au fali seluꞌ eme nusatetu-ikutemaꞌ a mai. Ma Manetualain eilaꞌo-limalopen reme nusatetu-ikutemaꞌ a mai, ara tuka roo Au. Ami onda meme nusatetu-ikutemaꞌ a mai no Amaꞌ a kuasa kahere na, besaꞌ ko lahenda bubuluꞌ rae Au ia nana, bea.
8:11 Mateos 12:38; Lukas 11:16 8:12 Mateos 12:39; Lukas 11:29 8:15 Lukas 12:1 8:18 Yeremia 5:21; Yeskial 12:2; Markus 4:12 8:28 Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8 8:29 Yohanis 6:68-69 8:34 Mateos 10:38; Lukas 9:23; 14:27 8:35 Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25