12
Anggur Heke Yo Ahumbo-Ahumbo Ahuneuboke
(Mat. 21:33-46; Luk. 20:9-19)
Nebei Yahudi yun-junde Yesus ahumbo-ahumbo a yae ahuneuboke weumi, “Ro mbai anggur heke mokoubokere, ruka ele yae neuboke, anggur bure ramenate naei a bulu waeuboke, kayaare hebenate naei anuwau mokouboke, roi yae mokonate yore nda anggur heke kinyeumibokera, kulun uke kolore ewole. Anggur anire hokonate hee yae, naei kayeere yarongkonde naeise nebei heke rorele naei yebaei bubaei ukeunge hekere mokowate yo bokore eke. Nebeibe heke yo yae nda rore ikilaiboke, erahuae baikoke, na me bangka yae ukainyele beufoke ewole. Heke rorele benen naei yebaei bubaei hire ukeunge eke. Heke yo yae na yunda baikoke, fe mokainyeboke, hukainyehike ewole. Nane heke rorele ro name nendo ukeunge ekere haiboke. Nebei moisa uwoumi ewate yo hiwa erahuae bayeke, hiwa hoi-soi yae hayeke. Heke rorele na imaene mokowate yo erewole oloo haloo, naei kelu mbai sele kenare kounge kiyae mo nekewole. Nebeinye na kelure ukeunge heke yo bokore ewole. Heke rorele na u bene nekewainye naei fa wanenne heke yo yae nare ei molonainyele era. Eke bae, heke yo yae erekainyele mo elate, ‘Nda niyae heke rorele naei rambunde kinyennele hakennele kiyae. Men homabon, nebei nibi yaere nare kinyennele rambun aeise inyaibonde!’ Heke rorele na kelure mo heke yo yae ikilaiboke, haiboke, na uware mo anggur heke ele moise kainyehike eke.”
Nebeise huwekokera mo Yesus yae hineumi, “Nda heke rorele na kelure heke yo yae haiboke a borombonde heene, rahebe heke yore mokommile? Mensongkonde hele nebeisa nda anggur heke hiwa yore kinyenemibonde mokonate. 10 Mayae Allahle homofae are isaeyaeuboke. Neinye Reyae ruka bele a ahuneuboke, nda wanen moloukoke,
‘Imaere haetena ruka mbai beko yae elaeikoke wokatebe,
mana nebei ruka yae bereise yeuboke.
Neyae nebei imaere kaeuboke.
11 Nebei me u Allahle reufira mokouboke,
aei ijoko bene foi eme wanen yeuboke.’ ”*
12 Boraikoke yo isaeyaeiboke neyae heke mokate yo bele nane merau imae haete yo bele a ahuneuboke huwewoumine, Yesusre ikilenaibondere nibi mahi-mahi baewate. Nebeibe ro miyae helende fe yae faewaimine, nebei anuwaunge Yesusre nukainyeboke ewate.
Pajak Naei Abe Hinewainye
(Mat. 22:15-22; Luk. 20:20-26)
13 ((Nebei Yahudi yun-jun isaeyaeiboke Herodian holona yo kelaeimi pajak roi pemerintahre inyainyele hele, nebeibe Farisi holona be ehineiboi. Nebei aerene)) Farisi holona bele Herodian holona bele ukaimile walangka wanen yembonde Yesusre are enainyehinensindere. 14 Ekate mo, Yesusre hinainye, “Guru, meyae maeisaei sele Waei afaeu na ijenne mo eleyeyae, ro miyae naei kena yon-jonde ban. Allah kenare kole afaeu Weyaebe ijokore ereyei weyamae. Nebeinye riyaeyete a na ijen mae weumelere, pajak Ondofolo Kaban Kaisarre imanelena nebei me u foi, beko? 15 Nebei pajak imanele hele, eyei yae?”
Yesus nebei holo bee naei ame-ame isaeyeubokene, weumi, “Na yaka mayae umalibe hubaufe. Roi perak mbai kelensebo!” 16 Nebei yo perak mbai kelaeinyeboke. Yesus ereuboke mo hineumi, “Ndele u nulu bele ro belebe honate?”
“Kaisarle” neyae wainye.
17 Yesus yae weumi, “Nebei wanenna Kaisarle kayee Kaisarre yennele, Allahle kayee Allahre yennele.”
Nebei a merau boroukatene fa yae bowate.
Herewate Yo Walenaibonde Naei Abe Hinewainye
(Mat. 22:23-33; Luk. 20:27-40)
18 Nebeisa Saduki holona yo, herewate yo benen ewaleiboise elewate yo, Yesusle bokore mekate mo hinewainye, 19 “Guru, Musale walora wali heere folaikoke homofaene nda a moloukoke: Ro mbai na aka baeke na fa ban mae herendena, na miyae nale rowende naeka hereke kiyaele orona menare holensindere. 20 Na ako naka mbainya kelu mehine bee hele. Bena kelu miyae rouke fa ban mo hereke. 21 Na kelu bee nendo naekale miyae nale bele nekeikoke, naekale wanen fa ban mae hereke. Kelu name nendone naei mekai yeuboke. 22 Nda kelu riyana fa ban mo yae heraikoke, na huba mokoikoi nda miyaebe hereke. 23 Na hele hereyate yo walenaibondena, nda kelu mehine bee bele nane miyae bele nekaikokena, ndele miyaere yembonde?”
24 Yesus yae weumi, “Homofae yolo-yolone molaikoke, nane merau Allah elae wake naeisa mayae isaeyeiboinye nebeinye onaeube. 25 Rabuhine ban herewate yo walenaibonde hee, ro miyae eyaroi miyae rore ei. Surgana malaikat wanen mae inyaibonde. 26 Na hibi ro miyae herewate yo benen walemmile naei, Allahle Yendo Kayaalo Musa homone moloukoke mayae okoikoinye? Nebei homone isa folon i bewole reufira Allah a uwounge, ‘Reyae Abrahambe Allah, Ishakle Allah, Yakuble Allah yeubokale.’ 27 Nebei Allah here yo naei ban, neyae wali yo naei Allah. ((Nebei aerene na yaka yeuboke nebei yo waleumikoke.)) Mai u bene ma beko helebe nekayembe.”
Allah Yae A Ukeume Na Berei Kiyae
(Mat. 22:34-40; Luk. 10:25-28)
28 Saduki holona yo bele ane huwate hee, Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi ro mbai meke borowoumi. Nebei a Yesus na ijenne mo wo kowoumine, nda ro Yesusre hineunge, “Allah yae Musare ukeunge wali heere foloukoke honate a nolona makei kayeero na bereinya hele?”
29 Yesus yae weunge, “Na bereinya nda niyae, ‘Israel borom! Aei Tuhan Kiyae, Allah, Neyae Tuhan nembai sele, hi hi u hele. 30 Allahre buhae hennele, mai kena ura, mai u bene wa benera, mai elae wakera.’ 31 Na bee nendo, ‘Waei uware heungele ma wangkele wali nibi mbainye oroyaube yore heumiyende.’§ Nda beera hi berei wanende u hele.”
32 Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi ro yae weunge, “Guru, na ijen selebe eleyae Allah nembai sele, hi ha ehameikoi. 33 Nebeinye ro miyae Allahre kena buhae na kena u nemene, na u bene wa bene nemene, nelae wake nemene hennele nebei sului mbai naei uware hennele wanen mangkele wali nibi mbainye oroyaube yore hemmiyende. Nebei u mekai naei berei sele, aei hili era akau era mahi-mahi Allahre ongkou wae felemangkonde na moinya.”
34 Yesus erewounge nda kiyae na ijen roukokene, Yesus yae weunge, “Raei me kelee u keleene nekate yo holone euwende naeise weyae ahau ban sele.” Nebei heera ro miyae hiwa are hinenainyelere fe yae kowate.
Wali Ondofolo Naei A
(Mat. 22:41-46; Luk. 20:41-44)
35 Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyaene kelewoumi yae, nda a Yesus yae weumi, “Naendae wanen mae Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi yo yae elate, ‘Wali Ondofolo Daudle orona mena’? 36 Era bae Daud nenaei yae Allahle Roh aungebokene eleukoke,
‘Allah yae raei Tuhan Kiyaere weunge,
meube reufine mei nuweibo,
wa yokeijo nemene mokoremibonde Waei oro kele me kelene mo menai orulembonde?’*
37 Daud yae Wali Ondofolore ‘Tuhan mae’ elelene, eyae Nare Daudle orona mena mo yae eleikoi sului!” Nda ro helen miyae helen Yesus keleumire kena hele kate.
38 Yesus nebei yore kelewoumi mo weumi, “Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi yore kayaa-kayaa hebembe. Neyae malo koukou foi sele hirate, nai hei-seise haete anuwaunge orate, bere hinenaimilere ibaewate. 39 Neyae Allahle imae einye bele raman bulau anuwaunge bele rore ronaimibonde anuwaufe ibaewate. 40 Miyae nannale naei rambunde yaronatere ame-ame yae beyaimire yaroyate, nebeisa ro miyae bene ebeli heki kaeu-kaeu hele ibowate. Nebei yore ehee bukulu kaban emmiyende hele.”
Miyaenale Mbai Naei Akau Era
(Luk. 21:1-4)
41 Yesus Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyaene roise hawate anuwau kelaeunge raiboke nekewate yae, Yesus ijoko neumiboke erewoumi roi helen holona yo roi helen sele hawate. 42 Nebei nolone miyaenale mbai naei roi auboke, tembaga roibe fele-fele hele. 43 Yesus na moisa orowate yore kaeneumikoke mo weumi, “Na helebe wamale, ndi anuwaunge hawaikoke yo nolora ndi keren ban nale ban miyae ken helen sele auboke. 44 Rabuhine ban, ndi yo helen honaiminabe mekaisawate. Nda miyaenale honainye hului nanemene hele mewauboke.”
* 12:11 12:11 Mazmur 118:22-23 12:26 12:26 Keluaran 3:6 12:30 12:30 Ulangan 6:4-5 § 12:31 12:31 Imamat 19:18 * 12:36 12:36 Mazmur 110:1