10
Nai Jesus haruka Nia eskolante nain hitu-nulu resin rua
Hotu tiha, Nai Jesus hili tan eskolante nain hitu-nulu resin rua,* depois haruka sira ru-rua baa uluk iha fat-fatin nebee Nia atu baa. Nia soe lia dehan, “Batar iha toos laran, barak teb-tebes maran tiha ona, maibee ema atu silu batar nee, uitoan deit. Tanba nee, husu ba Toos Nain para haruka tan ema hodi silu batar nee. Agora, baa ona! Hau haruka imi baa hanesan bibi malae oan nebee tama iha asu fuik nia leet. Imi lalika lori osan ka pasta, sandalias rezerva mos la bele. I lalika dada lia ho ema iha dalan.
Bainhira imi tama iha uma ida, hatete ba sira, ‘Maromak foo pas ba uma kain nee.’ Se uma nain gosta moris iha pas nia laran, entaun Maromak foo duni pas ba sira. Se lae, Maromak la foo. Hela deit iha uma nee, la bele muda husi uma ida ba uma seluk. Haan-hemu saida deit mak sira foo ba imi, tanba ema nebee servisu iha direitu atu ema selu nia kolen.
Bainhira imi tama iha aldeia ida, i ema simu imi ho diak, haan deit saida mak sira foo ba imi. Kura ema moras iha aldeia nee, i foo hatene ba ema hotu dehan, ‘Maromak nia tempu atu ukun nudar Liurai too ona.’
10 Maibee se iha aldeia ruma, nia ema la simu imi, baa hamriik iha estrada hodi hatete, 11 ‘Rai rahun husi aldeia nee, ami baku husi ami nia ain okos hodi hatudu katak, imi rasik mak sei simu todan. Maibee keta haluha, Maromak nia tempu atu ukun nudar Liurai too ona.’ ”
12 Jesus hatutan tan dehan, “Hau hatete ba imi, iha loron ikus bainhira Maromak foo justisa ba ema hotu, ema iha aldeia nee sei simu kastigu todan liu fali ema aat sira nebee uluk hela iha sidade Sodoma.”
Ema nebee lakohi simu Nai Jesus, sei terus
(Mateus 11:20-24)
13 Jesus mos dehan, “Imi ema Korazim sei terus. Imi ema Betsaida sei terus. Hau halo ona milagre bar-barak iha imi nia leet, maibee imi lakohi hakribi imi nia sala. Ema jentiu sira nebee uluk liu hela iha sidade Tiru ho Sidon nunka haree milagre sira nee. Se sira haree karik, entaun sira tuur hakdasak iha ahu kdesan i hatais hena lutu hodi hatudu katak sira hakribi ona sira nia sala. 14 Iha loron ikus bainhira Maromak tesi ema hotu-hotu nia lia, imi sei simu kastigu todan liu fali ema Tiru ho ema Sidon.
15 Nunee mos imi ema Kafarnaum sira, keta hanoin katak, Maromak sei foti sae imi ba lalehan. Lae! Nia sei soe imi ba infernu.”
16 Depois Jesus hatete ba Nia eskolante sira, “Ema nebee rona imi, nia rona mos Hau. I ema nebee lakohi simu imi, nia mos lakohi simu Hau. I ema nebee lakohi simu Hau, nia mos lakohi simu Ida nebee mak haruka Hau mai.”
Eskolante nain hitu-nulu resin rua fila fali
17 Bainhira eskolante nain hitu-nulu resin rua nee fila fali, sira haksolok teb-tebes hodi konta ba Jesus dehan, “Nai, bainhira ami hodi Ita Boot nia naran haruka diabu sira sai husi ema, diabu sira mos sai kedas!”
18 Jesus hataan, “Nee loos! Momentu imi halo nunee, Hau haree Satanás monu tuun husi lalehan hanesan rai lakan. 19 Hau foo ona kbiit ba imi atu sama samea ho sakunar. Kbiit nebee Hau foo nee, boot liu fali imi nia inimigu Satanás nia kbiit. La iha buat ida bele halo aat imi. 20 Maski nunee lalika haksolok tanba deit diabu sira hakruuk ba imi. Diak liu haksolok tanba Maromak hakerek ona imi nia naran iha lalehan.”
Nai Jesus nia laran haksolok
(Mateus 11:25-27, 13:16-17)
21 Iha tempu nee, Espiritu Santu halo Jesus nia laran haksolok, i Jesus hahii Maromak dehan, “Hau nia Aman, lalehan ho rai nia Nain. Hau hahii Ita Boot, tanba Ita Boot taka buat sira nee ba ema matenek ho ema eskola boot, maibee Ita hatudu fali ba ema nebee kiik. Hau nia Aman, ida nee halo Ita Boot nia laran haksolok duni.”
22 Depois Jesus dehan ba ema hotu iha nebaa, “Hau nia Aman foo ona kbiit ho matenek hotu-hotu mai Hau. La iha ema ida konhese lo-loos Hau, so Hau nia Aman deit. I la iha ema ida mak konhese lo-loos Hau nia Aman, so Nia Oan Hau deit. Hau mos hili ema seluk hodi hatudu Hau nia Aman ba sira, para sira mos bele konhese Nia.”
23 Depois Jesus fila ba Nia eskolante sira hodi hatete ba sira deit dehan, “Imi simu bensaun tanba imi haree buat furak nebee akontese dadauk. 24 Hau hatete ba imi, uluk iha liurai ho profeta barak mak hakarak teb-tebes atu haree buat nebee mak agora imi haree, maibee sira la haree. Sira hakarak teb-tebes atu rona buat nebee agora imi rona, maibee sira la rona.”
Ema Samaria nebee laran diak
25 Iha loron ida, mestri relijiaun Judeu ida hamriik hodi koko Jesus. Nia husu, “Mestri, hau tenki halo saida para hau bele hetan moris rohan-laek?”
26 Jesus hataan, “Maromak nia Lei dehan saida? Ita kompriende oinsaa?”
27 Nia hataan, “Maromak nia liafuan dehan, ‘O tenki hadomi Maromak, o nia Nai, ho o nia aan tomak, ho laran tomak, ho forsa tomak, ho neon tomak.’ I hakerek mos dehan, ‘O tenki hadomi o nia maluk hanesan o hadomi o nia aan rasik.’ ”
28 Jesus hataan fali, “Ita nia resposta nee loos. Entaun halo tuir, atu ita bele hetan moris.”
29 Maibee mestri relijiaun nee hakarak hatudu aan hanesan ema nebee moris loos. Entaun nia husu ba Jesus, “Maibee hau nia maluk nee see loos?”
30 Jesus hataan liu husi istoria ida nunee: “Iha ema Judeu ida sai husi Jerusalém lao tuun ba sidade Jerikó. Too iha dalan klaran, naok-teen sira asalta nia, baku nia too besik atu mate, i hadau tiha nia ropa hotu, depois husik hela nia iha dalan.
31 La kleur nai lulik Judeu ida mos lao tuun liu husi dalan nee. Bainhira nia haree ema nee, nia lao sees tiha husi dalan sorin. 32 Nunee mos ema Levi ida nebee servisu iha uma kreda boot. Nia too iha nebaa, haree ema nee, maibee lao liu fali husi dalan sorin.
33 Tuir mai, ema Samaria ida liu husi dalan nee. Nia laos ema Judeu, maibee bainhira nia haree ema Judeu nee, nia hanoin teb-tebes. 34 Nia baa tau tua ho mina ba ema nee nia isin kanek hodi kurtivu, i falun kanek sira nee halo di-diak. Depois nia tula ema nee ba nia kuda buru rasik lori ba too iha uma ida hodi kuidadu nia iha nebaa.
35 Aban fali ema Samaria nee foo uluk osan mutin rua§ ba uma nain hodi dehan, ‘Uza osan nee hodi tau matan ba nia. Se la too karik, hau fila mai mak hau selu hotu.’ ”
36 Konta tiha istoria nee hotu, Jesus husu ba mestri relijiaun nee dehan, “Entaun tuir ita nia hanoin, entre sira nain tolu nee, ida nebee mak sai hanesan maluk ba ema nebee monu iha naok-teen sira nia liman?”
37 Nia hataan, “Ida nebee hatudu laran luak ba nia.”
Jesus hatete, “Entaun, baa halo tuir.”
Nai Jesus vizita Marta ho Maria
38 Jesus ho Nia eskolante sira kontinua lao ba Jerusalém. Too iha aldeia ida, senhora ida naran Marta konvida Jesus atu baa iha nia uma, i Nia mos baa.
39 Marta iha alin ida naran Maria. Maria nee tuur besik hela Nai Jesus hodi rona Nia hanorin. 40 Maibee Marta preokupa halo preparasaun buat oi-oin. Entaun nia baa hatete ba Jesus, “Nai, Ita Boot la hanoin hau ka? Hau nia alin husik hela hau servisu mes-mesak deit! Hatete ba nia mai ajuda hau lai.”
41 Nai Jesus hataan, “Marta, Marta, o preokupa ho buat oi-oin deit. 42 Afinal iha buat ida deit mak importante liu. Maria hili ona ida nee, i Hau sei la bandu nia.”
* 10:1 Dokumentu antigu balu hakerek dehan, “eskolante nain hitu-nulu resin rua”. Balu fali dehan, “eskolante nain hitu-nulu”. Tradusaun modernu barak mak hili “hitu-nulu resin rua”. 10:2 Mateus 9:37-38 10:3 Mateus 10:16 10:8 1 Korintu 9:14; 1 Timóteo 5:18 10:11 Mateus 10:7-14; Marcos 6:8-11; Lucas 9:3-5; Apostolu sira nia Istoria 13:51 10:12 Jénesis (Kejadian) 19:24-28; Mateus 10:15, 11:24 10:13 Isaias 23:1-18; Ezequiel 26:1—28:26; Joel 3:4-8; Amós 1:9-10; Zacarias 9:2-4 10:15 Isaias 14:13-15 10:16 Mateus 10:40; Marcos 9:37; Lucas 9:48; João 13:20 10:17 Dokumentu antigu balu hakerek dehan, “eskolante nain hitu-nulu resin rua”. Balu fali dehan, “eskolante nain hitu-nulu”. Tradusaun modernu barak mak hili “hitu-nulu resin rua”. 10:19 Salmus (Mazmur) 91:13 10:22 João 3:35, 10:15 10:27 Mateus 22:35-40; Marcos 12:28-31 10:27 Levítiku (Imamat) 19:18; Deuteronómiu (Ulangan) 6:5 10:28 Levítiku (Imamat) 18:5 10:33 Iha tempu nebaa ema Judeu la gosta liu ema Samaria, i lakohi liga sira. § 10:35 Iha nee hakerek dehan, “denáriu” rua. Iha tempu nebaa badaen sira loron ida manaan denáriu ida. 10:40 João 11:1