2
Nai Jesus kura ema ida liman-ain mate
(Mateus 9:1-8; Lucas 5:17-26)
Liu tiha loron ida-rua, Jesus fila fali ba Kafarnaum. Ema rona katak Jesus mai fali ona. Nunee ema nadodon mai sena malu metin iha uma laran, too iha odamatan oin mos, ema nakonu. Depois Jesus foo sai Maromak nia liafuan ba sira.
Jesus koalia dadauk, ema nain haat mai hulan mane ida liman-ain mate atu lori ba Jesus. Maibee iha uma laran ema nakonu, too sira obriga atu tama mos, tama la diak. Entaun sira lori nia sae ba iha uma leten, i sira sobu uma kakuluk halo kuak hodi hatuun nia ho nia toba fatin, iha loos Jesus nia oin. Bainhira Jesus haree sira nia fiar, Nia dehan ba ema isin mate nee, “Oan, o nia sala hamoos tiha ona.”
Iha mos mestri relijiaun balu tuur hela iha nebaa. Sira komesa hanoin dehan, “Nusaa mak Nia koalia fali nunee? Nia hatete aat Maromak! So Maromak deit mak bele hamoos ema nia sala.”
Jesus hatene kedas sira nia hanoin, entaun Nia husu sira, “Nusaa mak imi hanoin nunee? Se Hau dehan ba ema liman-ain mate nee katak, nia sala hamoos tiha ona, imi seidauk hatene, sai duni nunee ka lae. Maibee se Hau haruka nia hamriik ona hodi lori nia toba fatin i lao, imi bele haree ho matan. 10 Agora Hau sei hatudu mo-moos ba imi katak iha mundu nee Hau, Ema Umanu nia Oan iha kbiit hodi hamoos ema nia sala.”
Nunee Jesus hatete ba ema liman-ain mate nee dehan, 11 “Hamriik ona! Foti o nia toba fatin hodi fila ba uma.”
12 Ema nee hamriik kedas, i foti nia toba fatin hodi lao sai ba liur. Ema hotu iha fatin nee haree, i sira admira hodi hahii Maromak dehan, “Ita foin mak haree buat ida hanesan nee.”
Nai Jesus bolu Levi para tuir Nia
(Mateus 9:9-13; Lucas 5:27-32)
13 Hotu tiha Jesus sai ba iha tasi ibun Galileia, ema barak mai hasoru Nia, i Nia komesa hanorin sira. 14 Jesus lao dadauk, Nia haree kobrador impostu ida naran Levi, Alfeu nia oan tuur hela iha nia servisu fatin. Jesus dehan ba nia, “Mai tuir Hau!” Levi mos hamriik hodi tuir Jesus.
15 Depois Jesus ho Nia eskolante sira baa haan iha Levi nia uma, i kobrador impostu barak ho ema aat sira seluk mos haan hamutuk ho sira. Tanba ema hanesan nee, barak mak tuir Jesus.
16 Iha mestri relijiaun balu husi grupu Farizeu haree Jesus haan hamutuk ho kobrador impostu ho ema aat sira. Nunee sira husu ba Jesus nia eskolante sira, “Nusaa mak Nia haan hamutuk fali ho kobrador impostu ho ema aat sira nee?”
17 Bainhira Jesus rona sira nia liafuan nee, Nia dehan ba sira, “So ema moras mak presiza doutor, ema isin diak lae. Hau mai atu bolu ema aat sira, laos atu bolu ema nebee konsidera nia aan moris loos ona.”
Tansaa mak Nai Jesus nia eskolante sira la jejun
(Mateus 9:14-17; Lucas 5:33-39)
18 Iha loron ida João Sarani Nain nia eskolante sira ho mos ema Farizeu sira halo jejun. Ema balu mai husu Jesus nunee: “Ema nebee tuir João Sarani Nain halo jejun. Ema Farizeu sira nia eskolante sira mos hanesan. Maibee tansaa mak Ita Boot nia eskolante sira la jejun?”
19 Jesus hataan ho komparasaun dehan, “Hau hanesan noivu ida nebee selebra nia festa kazamentu. Bainhira noivu sei hamutuk ho nia bainaka sira, sira bele jejun ka? La bele! Durante noivu iha hela sira nia klaran, sira la bele jejun. 20 Maibee too iha loron ida, ema sei lori lakon tiha noivu nee. Iha loron nee mak nia bainaka sira sei jejun.
21 La iha ema ida uza hena foun hodi taka fali ba hena bosan nebee kuak. Se lae, hena foun dada hamutuk sai kiik tiha too estraga fali hena bosan nee halo naklees liu tan.
22 Nunee mos ema halo tua, la tau iha tua fatin nebee halo husi animal nia kulit nebee tuan ona. Tanba tua foun sempre nafurin sae hodi halo kulit tuan nee nakfera tanba toos tiha ona. Nunee tua mos fakar sai. Tua foun, tenki tau iha tua fatin foun.”*
Nai Jesus mak loron Sabadu nia Nain
(Mateus 12:1-8; Lucas 6:1-5)
23 Iha loron Sabadu ida, Jesus ho Nia eskolante sira lao liu husi ema nia toos. Sira lao dadauk, nia eskolante sira komesa korut trigu musan. 24 Haree nunee, ema husi grupu Farizeu hasee Jesus dehan, “Haree took. Sira servisu fali iha loron Sabadu. Ida nee kontra ita nia lei!”
25 Jesus hatete ba sira, “Imi lee tiha ona liurai David nia istoria. Nusaa mak imi la kompriende nafatin? Iha loron ida David ho nia ema sira hamlaha loos i presiza hahaan. 26 Nia tama ba tenda orasaun. Iha nebaa iha paun nebee nai lulik sira oferese ona ba Maromak. Tuir lo-loos, so nai lulik sira deit mak bele haan paun nee, ema seluk la bele. Maibee David foti tiha paun nee hodi haan, i nia fahe mos ba nia ema sira haan. Ida nee akontese iha nai lulik boot Abiatar nia tempu.”
27 Jesus hatutan tan dehan, “Maromak halo loron Sabadu atu ajuda ema, laos atu foo todan ba ema. 28 Nee duni Hau, Ema Umanu nia Oan mak loron Sabadu nia Nain. Hau mak iha direitu atu desidi, ema bele halo saida iha loron nee.”
* 2:22 Nunee Nai Jesus hanorin katak, la bele kahur Nia hanorin nebee foun ho ema Farizeu sira nia hanorin nebee tuan. 2:23 Deuteronómiu (Ulangan) 23:25 2:26 1 Samuel 21:1-6; Levítiku (Imamat) 24:9