12
Aj Tqet K'ulu' Abyar Jesus Ti'j Tkamiky
Mat 26:6-13; Mak 14:3-9
Aj atx tuq waqaq q'ij tzan tkanon te q'ij aj tb'i Paskw, te Jesus oxwa'q tuj Betany aj tamaq' Lásaro aj ojaw anq'in titza'. Tzi oqet ksi' jun twe' te Jesus tzan kywa'an te qale', b'ix te Ma't nsipan tuq te wab'j b'ix te Lásaro jun kxol kye aj nkyewa'an tuq twi' mes kyuky'i kye aj uk'leme'. Te Liy otzaj tin jun libr tk'ok'jal xhchukeltib' aj ta'al nardo b'ix b'an tb'anil tuq, b'an kar ti'j b'ix owok tsi' ti'j toq Jesus b'ix owel tky'ixwinsa' tuky'i stzamal twi'.* B'ix kyaqil te jay onoj tuky'i tk'ok'jal. Ntons te Judas Iskaryot jun te aj txnaq'atz te Jesus b'ix aj ojawel tuq meltz'jik ti'jky, tetz oxik tq'uma' ikxjani: «¿Tistil k'onti'l ma xik k'aylet te ja tk'ok'jalni tzan twi' tk'u'j jun xjal te jun aq'b'i* b'ix ma'-tal xik si'let kye a'e' meb'a' xjal?» Per te Juds oxik tq'uma' ntzani nya'tx tzan tpaj-wit n'ok lo'et tk'u'j kyi'j kye meb'a' xjal, sinoke komo tetz aji tuq te k'u'ul tmin, ntons oxik tq'uma' ikxji tzan tuq tel telq'a' ch'in ti'j. Yaji te Jesus oxik tq'uma' tetz ikxjani: «K'on chyolin ti'j ja xujni, tetz cha k'u'u' tuq titza' tzan nqet tk'ulu' b'ex ajna'l cha'oj nmuqet. B'ix yatzun kyi'j kye meb'a' xjal, kyetz b'ajq'ij okyeqtelten exol* per wetz nlay kyinqeten exol.»
Aj Tqet Kyb'isu' Tzan Tqet Kykansa' Te Lásaro
Yaji ky'ila'j kye aj tijajil Israel owok kcha'o' qa te Jesus atqet tuq tuj Betany, ntons eb'ajxwa'q tjay Lásaro nya'tx a'ox e'el Jesus sinoke ax e'el tuq te Lásaro aj ojaw anq'in tzan te Jesus. 10 Ntons kye pal aj nim kyajwalil oqet kyb'isu' tzan tuq tqet kykansa' ax te Lásaro, 11 tzan tpaj ky'ila'j tuq kye xjal aj tijajil Israel n'el kypawa' tuq kyib' kyi'j kyetz tzan kyokslan tuq ti'j te Jesus tzan tpaj te Lásaro.
Titza' Ok'amjik Te Jesus Tzan Kye Xjal Aj Jerusalen
Mat 21:1-11; Mak 11:1-11; Luks 19:28-40
12 Tuj junky iwitq ky'ila'j xjal aj ojetq tuq kyejakon tuj te q'ij te Paskw, owok kcha'o' qa te Jesus opoyon tuq Jerusalen, 13 ntons kyetz otzaj kyiqa' txaq rams b'ix e'ex kanol tetz, b'ix nkyesiky'in tuq ikxjani: «¡Galanxwit ky'ik ti'j te aj ma tzul kolol qetza!* ¡Galanxwit ky'ik ti'j te aj tzul aj tlajen Qajawil! ¡A tetz te twitzale' k'ulul mandad te qamaq' Israel!» 14 Te Jesus, oxik si' tetz jun ch'i tal bur, b'ix ojaw iqa' tzan te tal bur, ikxji oky'ik kixi' iktza'x nyolin tuj te Tu'jal Dios, 15 “Etetz a'ix aj amaq' Jerusalen, k'on kxob'. Intxik eten te twitzale' k'ulul mandad te etetz, tzul iqa' tzan jun ch'i tal bur.”*
16 Tb'ay kye txnaq'atz te Jesus k'onti'l owox tuj kywi' kyaqil aj ntzani, per ya ma jakon tuj twit'lel tuj ka'j ntons maxji otzaj kyna'o' kyaqil aj oky'ik ti'j aj q'ijji, komo ya tz'ib'ankaj tuq ti'j oqtxi'. 17 Ntons kye xjal aj akyeqet tuq tuky'i Jesus aj tetz tuk'le' te Lásaro aj tjaw anq'in titza', kyetz nxik tuq kypakb'a' kyaqil aj ojetq tuq tz'ok kyen. 18 Astilji kye xjal e'etz kanol tetz tzan tpaj ojetq tuq tz'ok kcha'o' ti'j te seny aj oqet tk'ulu' tuky'i tajwalil Dios. 19 Yatzun kye aj b'uch'uj Parisey nkyq'uma' tuq kyib'kyib'x ikxjani: «Intok eten waq etetz, ikxji nlay b'antik tidi' qitza', intxik eten kyaqil kye xjal nkye'ok lapet ti'j.»
Aj Tpon Joyb'aj Jesus Tzan Xjal Aj Nya'tx Txjalil
20 Ntons, kxol kye xjal aj ejakon na'ol Dios tuj te q'ij, ate' junjun xjal aj nya'tx tijajil Israel. 21 Kyetz e'ok laq'chet ti'j te Lip aj Betsayd jun amaq' tuj tkwentil Galiley, b'ix oqet kywitz twitz, oxik kyq'uma' ikxjani: «Tat, qetza qgana tzan tok qen te Jesus.» 22 Ntons te Lip oxik tq'uma' te Lexh b'ix kykab'il exwa'q q'umal tuky'i Jesus. 23 Ntons te Jesus oxik tq'uma': «Ma'tx pon or tzan tok en te tume'l b'an b'an'ax iktza'xkix [wetz a'in] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in]. 24 Oxe'l nq'uma' etetz b'an b'an'ax, qa jun twitz triw nqet tuj tx'o'tx' b'ix qa nlay naj, ntons xhchukel tetz atqet, per qa okamel ntons opuquyon mas. 25 Ab'l te aj n'ok tsi' tk'u'j tzan tkolon tanq'in, tetz okamel; yatzun te aj k'on tgan tzan tkolon tanq'in iktza' kyanq'in kye xjal aj tzani twitz tx'o'tx', tetz owanq'iyon kixi'.* 26 Ab'l aj tgan tzan nqet toksla', ntons intok lapet wi'j, b'ix aj ja' wetz okyinqtelten, ax tzi oqtelten tetz. Ab'l aj nkyinqet toksla', oqtel jiq'b'a' tzan Ntat.»
Aj Txik Tq'uma' Jesus Titza' Tuq Ntna'o' Tuj Tanim Tzan Tpaj Ch'inky Tuq Tkamik
27 «Wetz ajna'l tuj wanim ma'tx kyinxik tuj b'is, b'ix ¿tidi' nyoli'tz wetz? ¿O' petzun oxe'l nq'uma' “Tat, kyin'el akolo' ti'j aj oky'el wi'j tuj ja orni”? ¡Nlay! Komo wetz in'ul tzan tky'ikkix wi'j aj oky'el tuj ja orni. 28 Tat, intqet ayek'u' te tume'l b'an b'an'ax awi'j iktza'xkix yatz a'ich.» Yaji oxik cha'o' tuj ka'j ikxjani: «Wetz oje qet nyek'u' te tume'l b'an'ax wi'j iktza'xkix wetz a'in b'ix oqtel nk'ulu' junky'el.» 29 Ntons kye xjal aj akyeqet tuq tzi, oxik kcha'o', b'ix nkyq'uma' tuq qa jun ray ma tzaj, b'ix junjunky nkyq'uma' tuq jun ángel ma tzaj yolin tuky'i'l. 30 Yaji te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «Nya'tx tzan tnimsan nk'u'j wetz aj ma tzaj q'uma'ni sinoke te jun galan te etetz. 31 Ma'tx pon or tzan txik q'uma' te b'an'ax kyi'j kye xjal twitz ja tx'o'tx'ni, b'ix ma'tx pon or tzan tex lajo' te twitzale' ti'j te nya'tx galan twitz ja tx'o'tx'ni. 32 B'ix wetz, oj njaw eq'i' wetz tajsik tx'o'tx', okyetzajel wuk'le' kyaqil xjal wi'j.» 33 Ntons tetz, aj nxik tuq tyoli' ikxjani telponx ti'j titza' tuq tetz okamel. 34 Kye xjal owaj kyqani' tetz ikxjani: «Qetza oje tz'ok qcha'o'na tuj te Kawb'il, te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi' oqteltenkix te jun-ele'x.* ¿Titza' txiklen ayol ikxnini qa te Ichan Aj Tk'wa'al Dios ojawel eq'i' twitz tx'o'tx'? ¿Ab'l te Ichan Aj Tk'wa'al Dios n'aq'uma'ni?» 35 Ntons te Jesus oxik tq'uma' kyetz: «Ya nya'tx nim tyemp tzan nten exol etetz tzan nswan chk'atunal tuj ewitz. Pe'eb'et tuj ja chk'atunalni mina'x tuq tul te qlolj eti'j tzan tpaj te aj nb'et tuj qlolj k'onti'l teb'en ja' ikja'n txik. 36 Pe'etokslan waq wi'j man atinqet exol tzan nswan chk'atunal tuj ewitz, b'ix ikxji tzan etok etetz xjal aj xhk'atun tuj ewitz.» Ya ma xik tq'uma' kyaqil ntzani, te Jesus owex kxol b'ix owewan kywitz.
Aj Tyolin Jesus Kyi'j Kye Aj K'onti'l Tuq Nkye'okslan
37 Anke te Jesus ojetq tuq qet tk'ulu' tidi'chq yek'b'il kywitz kye xjal tuky'i tajwalil Dios, per k'onti'l tuq nkye'okslan [ky'ila'j xjal] ti'j. 38 Presiskix tuq tzan tpon tyol te Chay aj yolil tyol Dios oqtxi', aj ja' nyolin ikxjani: “Tat, nijunwt ab'l oje xik okslan te aj nxik qpakb'a'na. ¡Per a'e'xk kyetz oje tz'ok kyen apoder yatz!” 39 Astilji k'onti'l tuq nxik kyoksla'. Komo ax oqet stz'ib'a' te Chay ikxjani: 40 “Te Qtata Dios oje qet xtxayi' te kywitz, oje qet xtxayi' twitz te kyanim, tzan k'on tel kyniky', tzan k'on kyok lapet wi'j tzan kyb'antik.”*
41 Aj ntzani oqet stz'ib'a' te Chay tzan tpaj tetz owok joto' tuj twitz tidi'chq aj telponx te Qtata Dios atqet tuq tuky'i te [Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi'] b'ix oqet stz'ib'a' ti'j. 42 Per yatzun kxol kye xjal aj nim kyajwalil [kxol kye aj tijajil Israel], ky'ila'j kxol kyetz kygan tuq tzan kyokslan ti'j, per tzan tpaj kye aj b'uch'uj Parisey k'onti'l tuq nxik kyq'uma' kywitz xjal tzan k'on tuq kyetz eq'i' tuj te jay nab'il Dios. 43 Mas kygan tuq tzan kyqet jiq'b'a' tzan kye xjal b'ix nya'tx tzan Qtata Dios.
44 Ntons te Jesus oxik tq'uma' kongan [aj ja' tuq npakb'an kxol kye xjal]: «Ab'l te aj n'okslan wi'j, nya'tx cha a'ox wi'j n'okslan sinoke ax ti'j te aj otzaj lajon wetz. 45 B'ix ab'l te aj nkyin'ok totzqila' ax n'ok totzqila' te aj otzaj lajon wetz. 46 A'in wetz swal chk'atunal tuj kywitz kye xjal, b'ix ma'tx kyin'ul tzani twitz tx'o'tx' tzan k'on kyten tuj qlolj kyaqil kye aj okye'okslayon wi'j. 47 Qa at ab'l n'ok xhchan te nyol b'ix k'onti'l nqet toksla', wetz k'onti'l nxik nswa' xhcho'nal ti'j tzan tpaj wetz nya'tx swal xhcho'nal kyi'j kye xjal in'ul twitz tx'o'tx' sinoke tzan nkolon kyi'j. 48 Ab'l te aj okyin'elal tik'o' b'ix nlay xik toksla' te nyol, cha'oj tul te jwisy at titza' oxe'l swa' tuj il, komo wetz nyol aj oje xik nq'uma', max tuj te jwisy otzajelkix na'o' tzan txik swa' tuj il te aj xjalji. 49 Tzan tpaj wetz k'onti'l nkyinyolin cha tuj nwi'x-wit n'etz win, sinoke te Ntat aj otzaj lajon wetz aji ntzaj q'uman wetz kyaqil aj a tgan tzan txik nq'uma'. 50 B'ix wetz web'en kyaqil aj ntzaj tq'uma' te Ntat te jun qanq'in te jun-ele'x. Ntons, iktza'x te aj oje tzaj tq'uma' te Ntat ax ikxji wetz nxik nq'uma'.»
* 12:3 Luks 7:37-38 * 12:5 Ox oqal (300) tmin denary. * 12:8 Deu 15:11 * 12:13 Sal 118:25-26 12:15 Ax: Sión. * 12:15 Zac 9:9 * 12:25 Mat 10:39; 16:25; Mak 8:35; Luks 9:24; 17:33 * 12:34 Sal 110:4; Isa 9:7; Ezq 37:25; Dan 7:14 12:38 Ax: Qajawil, ¿ab'l oje xik okslan te aj nxik qpakb'a'na? ¿Ab'l qetz oje xik tyek'u' te Qajawil kyaqil tpoder? Isa 53:1. * 12:40 Isa 6:10