23
Aj Txik Tq'uma' Jesus Titza' Nkyepaltin Tuq Kye Xnaq'tzon
Mak 12:38-40; Luks 11:37-54; 20:45-47
Yaji te Jesus oxik tq'uma' kyuky'i kye xjal b'ix kye txnaq'atz ikxjani: «Kye xnaq'tzal Kawb'il b'ix kye aj b'uch'uj Parisey, a'e'xk kyetz oje kaj ksi'x kyib' tzan txik kyq'uma' tidi' telponx te Kawb'il iktza'x okaj tq'uma' te Moisés oqtxi'. Astilji etetz presis tzan kyqet etoksla' b'ix tzan txik eteq'i' kyaqil aj otzajel kyq'uma', per k'on tz'el etin aj nkyk'ulu' kyetz, tzan tpaj kyetz ntzaj kyq'uma' jun tidi' b'ix chuktky te aj nkyk'ulu'. Kyetz nqet kyb'isu' tidi'chq aj b'an kwest tzan tqet kyk'ulu' txq'anky xjal, b'ix yaji nxik kyk'ulu' mandad kyi'j kye txq'anky, per kyetz nya'tx dispwest tzan kyonen ch'inwt. Kyaqil aj nqet kyk'ulu' cha n'oken tzan kyok e'e' tzan kye xjal.* Nqet kyk'ulu' nimaq kye tal kaxh tuky'i tyol Dios tuj aj yob'a' tajsik kywitz b'ix ti'j kyq'ab' [iktza' jun ub'ech],* b'ix nqet kyk'ulu' nim twa'lkal kye ub'ech ti'j xtxa'm kyq'anaq xluj.* Oj kxik uk'le' wa'il tjay junky, mer kygan tzan kyqet wit'let tuj kyluwar aj ja' mas jiq'b'ame', b'ix ax kyuj kye jay nab'il Dios ax tzi mer kygan tzan kyqet wit'let tuj kyluwar aj ja' mas jiq'b'ame'.* B'ix mer kygan tzan kyok lima' tzan kye xjal tuj te plas b'ix tzan kyok q'uma' “Xnaq'tzon.” Per yatzun etetz, k'onti'l tzan tel egani' tzan etok q'uma' “Xnaq'tzon” tzan tpaj cha jun te aj Xnaq'tzal etetz, te Koloyon aj Q'umankaj Oqtxi', b'ix etetz ekyaqil etermanx etib'. B'ix k'on tz'ok eq'uma' “Qtat” te nijunwt xjal tzani twitz tx'o'tx', tzan tpaj cha jun te Etat, aj atjax tuj ka'j. 10 B'ix ni k'onti'l tzan etok q'uma' “Yek'ul B'ey,”* tzan tpaj a'ox te Koloyon aj Q'umankaj Oqtxi' te Yek'ul Eb'ey [tzan eb'et iktza' te Qtata Dios tgan]. 11 Te aj at nim tajwalil exol etetz, a tetz te aj nk'ulun kwent te etetz. 12 Komo ab'l aj nqet tjiq'b'a' tib'x, tetz owelal eq'i' tky'exaw; b'ix ab'l aj k'onti'l nqet tjiq'b'a'x tib', tetz oqtel jiq'b'a'.*
13 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Komo etetz k'onti'l nkyekaj esi' tzan kyten kye xjal tuj tq'ab' te Qtat aj nnajan tuj ka'j; etetz k'onti'l nxik eq'apo' etib' tuj tq'ab' Qtata Dios b'ix k'onti'l nkyekaj esi' tzan txik kyq'apo' kyib' kye txq'anky aj kygan tzan kyten tuj tq'ab'.
14 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Etetz n'el etin kyjay kye ch'i byud, b'ix nkxchalaj oj etok en [nkxtzanun] nkxnaq'tzan nim tuj; astilji etetz owokel eten jun xhcho'nal b'an nim.
15 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Etetz ja'chq nkxb'et twitz tx'o'tx' b'ix nkxjunxla'in nim a' tzan echimon xjal tzan kyokslan te exnaq'tzb'en, b'ix oj kyk'amon te exnaq'tzb'en, yaji n'ek'ulu' tzan stzaj si' te kymeres mas nim ewitz etetz tzan kxik xon tuj te nim q'aq' aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun.
16 ¡Last etetz aj iktza' moy a'ix b'ix nkyexik ejocho' txq'anky! Etetz n'eq'uma' qa oxe'l qsi' qjurament ti'j te Nin Jay Nab'il Qtata Dios, te nini telponx nya'tx presis [tzan tqet jk'ulu' iktza' ojetq xik jq'uma']; per qa oxe'l qsi' qjurament ti'j te oro tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios, te nini telponx b'an presis [tzan tqet jk'ulu' iktza' ojetq xik jq'uma']. 17 ¡B'an mok' a'ix, b'ix moy! ¿Alkyetz te aj mas presis, te xtx'otx'al oro qatzun te Nin Jay aj nk'ulun tzan tkaj pawlet te oro a'ox te Qtata Dios? 18 Ax nxik eq'uma' qa qetz nxik qsi' qjurament ti'j te tz'e'sb'il, te nini telponx nya'tx b'an presis [tzan tqet jk'ulu' iktza' ojetq xik jq'uma']; per qa nxik qsi' qjurament ti'j te oyej aj atqet tajsik te tz'e'sb'il, te nini telponx b'an presis [tzan tqet jk'ulu' iktza' ojetq xik jq'uma']. 19 ¡Moy ka'r! ¿Alkyetz te aj mas presis, te oyej aj nxik qsi' te Qtata Dios qatzun te tz'e'sb'il aj nk'ulun tzan tkaj pawlet te qoyej a'ox te Qtata Diosji? 20 Komo ab'l te aj nxik tsi' tjurament ti'j te tz'e'sb'il, nxik tsi' tjurament nya'tx a'ox ti'j te tz'e'sb'il sinoke ax ti'j aj atqet tajsik. 21 B'ix ab'l te aj nxik tsi' tjurament ti'j te Nin Jay Nab'il Qtata Dios, nxik tsi' nya'tx a'ox ti'j te Nin Jayji sinoke ax ti'jx te Qtata Dios aj nnajan tuj. 22 B'ix ab'l te aj nxik tsi' tjurament ti'j te ka'j, nxik tsi' tjurament ti'j te twit'lel Qtata Dios b'ix ax ti'j Qtata Dios aj nqet wit'let tzi.*
23 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Etetz nkaj epawa' te Qtata Dios te tlajuji' part ti'j kyaqil tidi' etetz* ti'j te menta b'ix te anixh b'ix te comino, per k'onti'l nqet etoksla' te aj mas b'an presis aj tz'ib'ankaj tuj te Kawb'il, iktza' tzan jk'ulun tume'l kyuky'i txq'anky, b'ix tzan tok lo'et jk'u'j kyi'j txq'anky b'ix tzan k'on kaj jkola' te txnaq'tzb'en Qtata Dios. Aj ntzani te aj presis tzan ek'ulun, per ax k'onti'l tzan tkaj esi' tzan ek'ulun te junky. 24 Etetz nxik ejocho' junky, per ax etetz a'ix moy. Etetz n'ok esi' ek'u'j ti'j te jun tidi' aj k'onti'l nim tbalor b'ix k'onti'l n'ok esi' enab'l ti'j te aj b'an presis.§
25 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Etetz n'el etx'ajo' b'an saq kyi'j kye uk'b'il b'ix kye laq, per etetz tuj etanim b'an tz'il tzan tpaj etelq'b'en b'ix tzan tpaj tqetlen ek'ulu' tidi'chq iktza' etetz egan. 26 ¡Etetz aj b'uch'uj Parisey, moy a'ix! Mejor, intjatz etx'ajo' tb'ay kyuj kye uk'b'il b'ix kyuj kye laq, b'ix yaji b'a'n tzan tkaj saq kyi'j.
27 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Etetz a'ix iktza' kye pantyon aj b'an sjapun-e' kyi'j, b'an galan kxik ka'yin, per tujx pur tb'aqil kamnaq at b'ix tidi'chq aj nya'tx galan. 28 Ax ikxji etetz exik ka'yin, naqe cha b'an galan a'ix tuj kywitz kye xjal, per tuj etanim pur nya'tx galan b'ix cha xmeletz' a'ix.
29 ¡Last etetz a'ix xnaq'tzal Kawb'il b'ix etetz aj b'uch'uj Parisey, etetz a'ix xmeletz'! Etetz njaw ek'ulu' kypantyon kye aj yolil tyol Dios b'ix nqetb'aj etxaku' kypantyon kye xjal aj b'an galan-e' tuq, 30 b'ix nxik eq'uma' ikxjani: “Cha itz'ojo'-wit tuq aj itz'oje' tuq kye qijajilna oqtxi', qetza k'onti'l-tal o'onena kyuky'i'l tzan tqet kykansa' kye tlajen Qtata Dios.” 31 Tzan tpaj nkxq'uman ikxji, eti'jx nkxyolin a'ix kyijajil kye aj eqet kansan kye tlajen Qtata Dios. 32 ¡Ntons pe'ek'ulunnajji iktza'x e'aq'ik kyk'ulun kye etijajil!
33 ¡Tijajil kan a'ix! ¿Titza' etetz okxkoletel tzan k'on exik xo'o' tuj te nim q'aq' aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun?* 34 Astilji wetz okyexe'l nlajo' aj yolil nyol b'ix xjal aj at nim kynab'l b'ix xnaq'tzon, per etetz okyeqtel-alo ekansa' junjun te kyetz, b'ix junjunky okyeqtel-alo eklabi' twitz krus, b'ix kye junjunky okyeqtel-alo ejub'cha' kyuj kye jay nab'il Dios, b'ix okyejawel elajo' tzan kyoqik ja'chq tuj ky'ila'j amaq'. 35 Tzan tpaj te nini, tzul etajsik etetz te xhcho'nal tzan tpaj telen eq'i' te kchiky'el kye kyaqil aj galan xjal aj eqet kansa' [tzan kye etijajil oqtxi'], atx aj tqetlen kansa' te Abel* aj b'an galan tuq tuj twitz te Qtata Dios, max aj tqet kansa' te Sakariy aj tk'ajol Berekiys, aj onaj txol te tz'e'sb'il b'ix te Nin Jay te Qtata Dios.* 36 Wetz oxe'l nq'uma' etetz te b'an'ax, te xhcho'nal aj tzan tpaj kyaqil aj oky'ikni, owulel kyajsik kyaqil ja xjalni.»
Aj Nb'isun Tuq Te Jesus Kyi'j Kye Xjal Aj Jerusalen
Luks 13:34-35
37 «¡Etetz aj Jerusalen! ¡Etetz aj Jerusalen! Etetz aj nkyeqet ekansa' kye aj yolil tyol Dios, etetz aj nkye'ok exo'o' tuky'i ab'j kye aj lajome' tzan kypakb'an tyol Dios etuky'i'l. Wetz ky'ila'j-el ngan tuq tzan nkolon eti'j iktza' jun paqon aj nkye'ok xhchimo' tal tjaq' txiky', per etetz k'onti'l eb'anij. 38 Tzaj echa'o', te ejay okajel kola'. 39 Oxe'l nq'uma' b'eyx ajna'l etetz, ya nlay kyin'ok eten sinoke max oj tpon te or oj txik eq'uma' wi'j: “Galanx-alo te aj tzulni, jun tlajen Qajawil.”»*
* 23:5 Mat 6:1 * 23:5 Deu 6:8 * 23:5 Núm 15:38 * 23:6 Mat 20:26-27; Mak 9:35; 10:43-44; Luks 14:8-11; 22:26 * 23:10 Tuj te yol gryeg telponx te ntzani jun xnaq'tzon aj n'onen kyuky'i kye xjal tzan tel kyniky' tidi' presis tzan kyk'ulun iktza' te Qtata Dios tgan. * 23:12 Luks 14:11; 18:14; 1Xhp 5:5 23:14 Kye xjal oqtxi' aj oqet ktz'ib'a' tyol Qtata Dios tuj kyyol, atqet k'onti'l oqet ktz'ib'a' ja taqan ntzani. * 23:22 Isa 66:1; Mat 5:34 * 23:23 Lev 27:30 23:23 Ax: eneldo. § 23:24 Ax: Etetz nkaj etxijo' te tal us per nxik eb'ilq'u' jun nim kamey; Mat 23:36-40. * 23:33 Mat 3:7; Luks 3:7 * 23:35 Gén 4:8 * 23:35 2Cró 24:20-21 * 23:39 Sal 118:26