24
Pol bit usil rin nan e von koten na vat te kavmen Filiks
Melengien lim (5) mei mitavi, e Ananaeas xa be vatixar na pris xil be taon te hal Sesaria del rut elda na Siu xil te hal Serusalem. Loea nae mun nggusil xil lamei, hisen Tetalas. E melele te kot, xil ba lasoh pe met Filiks tengan likila lihit rat rin nae iha xat Pol. Lamei vituei bus, Filiks misemae ni tengan litel Pol imei nim. Melele xa bemei, Tetalas misa sepinien nan ba xat rin na Pol pe met Filiks bit, “Vat te kavmen Filiks, vengan xa di olaxat kuh xamem del hosien nam, xamem madi e tomat vehakut. Del metisouen nam, otehiles holesok holu mei bos pupu tengan vatutou ni moletin xil te kantri ak. E ut xil vus, xamem mamaal ve lelaxatien nam, e mabit mamesuk ven.
“Xosali, iemem ti tavei tengan mavas ti melele nam xil, e, nggusil hosien nam, madakes xouk tengan usa vurangom li e uteong vuteili ni rin namem usil rin na moletin ak. Xamem makameti xa moletin ak be vatxeih tei xa di pol ni ngongoren xil xa tellep mei di mistal mi vanut Siu xil e rute xil vus e ut etan xa xi di ba en. Xi be vat tei na vanut moletin xil xa di langgusil pispisien na moletin tei te hal Nasaret. E, e hal Serusalem, xi tesak pisi tengan vasak ni Nim Eo na Siu xil mei vahe muis pe met Hi. E ve rin ak, xamem matetal xati. * E xosxa ulepis kuh rin na moletin ak, ma ulong kila ixo xi mun tang xa holesok xil xa di mabit rati usili be reitin.” E Siu xil vus xa ladi e von koten ak lamae e sepinien na Tetalas labit holesok xil vus xa biteni be reitin.
10 Melele xa Tetalas misepin e rin na Siu xil bus, vat Filiks pisen ni nggo hen tengan Pol imei e ihit kil rin nan mini. Ma Pol bemei e biteni mini bit, “Vat Filiks, xosali, inou namei pe metom tengan nisep kil rin navan usil ngongoren ak itel sien. Nabesi nou vengan xa nakila xa huram xil holu, xouk di otelepis moletin xil te kantri ak texo sexien xa momal. 11 Xosxa usis moletin xil ak, ma ulong kila xa melengien lu e le tei (12) tang tetavi xa inou natehe Serusalem tengan namot mi Hi en. 12 E melele xa Siu xil latekamet nou, natnangor ti vatel moletin tova e vioh te Nim Eo, mu natnapol ni ti selen mi moletin xil e nim te pispisientova mu e rute sav xil mun e hal Serusalem. 13 Siu xil xai lasakras lapisen kil reitinen te sexien tesa tova xa di labiteni xa natepol ni.
14 “E neta tei xa latehiteni usil nou be reitin, inou di namot mi Hi na avu namem xil nggusil sexien xil xa Iesu tepispisi ni mi xamem, sexien xa Siu xil ak labit tamal ti. E inou mun nake reitin xa holesok xil vus xa latetisi e rae xil na Mosis tetel uvei xil na provet xil. 15 Nenesien navan vatei takes e nenesien nae xa bit Hi isak ni moletin xil vus limea rilomun ra maten tengan Hi ilepis rin nae, ngan xil xa lamal pe meten e ngan xil xa latamal ti. 16 Ve rin ak, vehakut di nasak tengan napol ni holesok xil e suse tei xa isak ni nou ninave unoun ti pe met Hi mu pe met moletin sav xil.
17 “Huram xil holu natnata kat ti e hal Serusalem. Di, tenave nousav ti, natetilomun natemei tetel rut mani tatei tengan vaha vatutou ni rut hoeo xil te hal Isrel, e tengan nasa sanien eo navan xil vaha mi Hi. 18 E melele xa di natepol ni holesok xil ak, Siu xil ak latekamet nou e vioh te Nim Eo na Hi. E melele nen ak, di natepol vuol ni sexien xil te serev moten moletin en pe met Hi. E melele xa latekamet nou, natnata ti vatel vanut moletin tova, e natnapol ni ti selen tova. Natetat temak tang.
19 “E melele nen ak, rut Siu xil xa latexo provins te hal Esia latemei, e xil vari latepol ni ngongoren ak. Vahos mak mu vahit xil mun lati inggak xosali tengan lasep kil sexien tesa xa labit latepus nou natepol ni. 20 Mu umaen ni ngan xil xa ladi inggak tengan lihit kil neta tova xa misa xa latekameti e melele xa natesoh pe met kaonsel nae e latelepis rin navan. 21 Vahit lakila laviteni tang xa natesoh pe metexil e natekekei ni natehit, ‘!Di nasoh inggak pe metemim xosali vengan xa nake reitin xa moletin mikila imea rilomun ra maten!’ ”
22 Melele xa Pol misepin bus, Filiks, xa mikil kuh sexien xa Kristin xil di langgusil pispisien xil na Iesu, misemae ni tengan koten nan ingel mu ituxoh melengien sav tova. Filiks biteni bit, “Melele xa Lisias, vatixar na moletin te vaeen xil, imei ituxoh inggak, inou nimal ni ngongoren namim sung.” 23 Di, Filiks misemae ni moletin te vaeen nan xil tengan litel Pol iha e liketeh xole, e limaen ni tengan ikakao vuteili e nim te xeih e limaen ni timue nan xil tengan mei lisao ni e litutou ni.
Pol de nim te xeih pe he vat Filiks be huram lu
24 Melengien vahis mei mitavi, e Filiks bemei del atou nan xa hisen Drusila lube rute xa Pol da en. Atou nan be ate‑Siu tei. Di, Filiks misa sepinien tengan litel Pol imei tengan luteong ni sepinien nan usil neketen nan e Iesu Kristo. 25 E sepinien nan, Pol bit usil midep iaxa Hi ien bei tengan moletin xil lipol ni naha xa momal, lixuxou kuhi ve sexien nae, e itep iaxa Hi ilepis rin na moletin xil vus e Melengien te Lepisien e hoxalite te holesok xil vus. E melele xa vat Filiks milonge mak, ulin mikan holu. Ma biteni mi Pol bit, “Osepin pipin te xosali. Utilomun uha, e melele xa nakamet mesal tova mun, nikes rilomun ni xouk.” 26 E melele nen ak, Filiks di minemi bit vahit Pol vasa mani tova mini. Ve rin ak, Filiks mikes Pol vehakut tengan mei isepin itela.
27 Huram lu mei mitavi, e moletin tei minggoles von Filiks e mei be vat hu te kavmen te hal Sudea, hisen Porkas Festas. E melele nen ak, Filiks tamaen Pol ti vaha vameluv ra nim vaxoni ngan xa rae te hal Rom tesemae ni. E‑e, mistokovein ni da tang vengan xa ien ti tavei tengan vapol ni nenemien na Siu xil mei vasa xati.
24:1 Pol 25:2 24:5 Pol 17:6; 24:14 * 24:7 Rut vanuvei matu xil te Polien laling sepinien ak xa bit, “E melele xa mabue xat xamem tengan masa pangasien mini vahusil rae nar xil, Lisias, vatixar na moletin te vaeen xil, temei e texeih xat xamem tengan masa rati mini. Di, tesemae ni mi xamem mamei inggak pe metom tengan mavit rat rin namem vaha xat moletin ak.” 24:11 Pol 21:17; 8:27 24:14 Pol 24:5 24:15 Dan 12:2; Sion 5:28-29; Pol 23:6 24:16 Pol 23:1 24:17 Pol 11:29-30; Rom 15:25-26; Kal 2:10 24:18 Pol 21:26-27 24:21 Pol 23:6; 24:15 24:23 Pol 27:3; 28:16,30 24:25 Sion 16:8 24:27 Pol 25:9