7
Pispisien usil naha xa di misak ni moletin xil lamese mu latamese ti pe met Hi
Mat 15:1-20
Vatei, Farasi xil e titsa xil te rae na Mosis langgo Serusalem, lamei visal Iesu e lakapis xole. Xil lapusi xa eloheoh nan xil di langganien del hexil xa tamese ti vahusil sexien te kekasen na Siu xil. Vengan xa Farasi xil del Siu xil vus mun di langgusil kuh sexien metu te kekasen xa bit, e melele te anien en, itiamu, moletin xil likas kuh hexil. Avu nae xil tetiamu latepispisi ni sexien ak mi xil tengan linave muis ti pe met Hi. E melele xa langgal anien e ut te posen, xil lakas moten ni mu, ma di, langga ni. E langgusil hisit sexien sav xil holu na Siu xil, nggoni hisit sexien tei takes xa di lakas kap e sospen nae xil en del ketel nae xil mun xa lapol ni ni aean xa be brons.
Misak ni, Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lasis Iesu labit, “?Veneh ma moletin nam xil latahusil xat ti sexien xil xa avu nar xil tetiamu latepispisi ni mi xir? Vengan moletin nam xil latakas hexil ti mu vaxo sexien nar, e di langganien tang.”
Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Naha xa Hi tehiteni texo provet Aesea usil xamim xa di munggusil Hi nggo hilbemim tang momal xa bit,
‘Moletin xil ak di lamerere ni nou del sepinien nae xil kestang,
e tinexil di sotin ra nou.
Tave ti neta xa di lamot minou,
nabit ninakil ti.
Vengan xil di lasa pispisien xil xa be na moletin xil tang,
e di labiteni xa inou iaxa natehiteni natehit xil lihusili.’ (Aes 29:13)
Xamim di munggur xoteh rae xil na Hi tengan muhusil kuh pispisien namim xil tang.”
Di, Iesu misepin rilomun mi xil bit, “Reitin, xamim mube metisou tova tang e rin xa di muling rae xil na Hi di nga tengan mukila muvusil pispisien namim xil tang. 10 Vengan Mosis tesemae ni tehit, ‘Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’ (Eks 20:12) E biteni mun bit, ‘Xosxa moletin tei isuhol tamen mu ninen, ma lihasi imat.’ (Eks 21:17) 11 E xamim di mupispisi mi moletin xil xa likila lihiteni mi tamexil e ninexil lihit, ‘Holesok navan xil xa nakila nitutou ni xamil ni, di nakenin ni vengan xa nate pol ni hitxatien tei tuei tengan nisikoe xole ihe na Hi kestang.’ 12 Nggo sexien ak, di mupispisi mi moletin xil ni suse xa likila lisikoe xol holesok nae xil ixo en tengan linatutou ni ti mun tamexil e ninexil ni. 13 Mak, ma pispisien namim xil di pol ni sepinien xil na Hi mei be neta sav tang. E di mupol ni holesok xil holu xa lamak.”
14 Di, Iesu biles e mikes rilomun ni vanut moletin xil tengan lamei visali e biteni mi xil bit, “!Xamim vus muteong kuhi ni sepinien navan tengan mukila! 15 Tave holesok xil ti xa moletin tei ngguri nggo vulongen be tinen iaxa di misak ni mei tamese ti pe met Hi. !E‑e, tamak ti! E sepinien xa mistal nggo vulongen iaxa mikila vasak ni moletin ak mei namese ti pe meten.” 16  *
17 Melele xa be reling vanut moletin xil e be nim, eloheoh nan xil lasisi tengan vahit kil koute te sepinien nan mi xil. 18 Ma Iesu biteni bit, “?!Midep, xamim mutakil ti mu!? ?Mutakil ti xa holesok xil xa mungguri nggo vulongomim misakras vapol ni xamim mei munamese ti pe met Hi? 19 Vengan xa be vangemim tang e, di, mistal be reling tenbemim, ba be tisok tang.” Nggo sepinien ak, Iesu misep kila xa anien xil vus bos te anien en.
20 Di, biteni mun bit, “Be holesok xil xa di tine moletin, xa di misepin ni nggo vulongen, iaxa di pol ni moletin mei tamese ti pe met Hi. Holesok xil kestang xa mistal nggo xouk iaxa pol ni xouk otamese ti. 21 Vengan melele xa tine moletin tei misa, xi di pol ni hisit sexien tesa xil ak: di pat vituei del mosav melele xa lutateli ti mu, di mikan ni neta na mosav xil, e di bas vin moletin xil. 22 Xi di mikan ni atou na mosav, be hokan, di minem usil holesok xil xa misa, di miluvos ni mosav xil, e di minem usil sexien xil holu te suse. Di minem misa ni mosav xil, di misep usil mosav xil, be koai, e di nggusil sexien na unu xil tang. 23 Reitin, sexien xil vus ak vari langgo tine moletin, e xil iaxa di lapol ni moletin tei mei tamese ti pe met Hi.”
Atou tei xa tave Siu ti mineket e xeihen na Iesu
Mat 15:21-28
24 Di, Iesu be reling rute ak e ba be rute sav tei xa be sangas ni taon te hal Taer. Xi be vangit nim tei e ien ti tavei tengan moletin tova vakil rute xa xi da en. E misakras vaxus. 25 E melele nen ak, atou tei da xa ninin tesa tei ba de tutut atuli nan. E melele xa milongeong ni xa Iesu de sangas, vatakes, bemei visal Iesu e mitingeiril mini. 26  Atou ak tave Siu ti, xi be ate‑Siria tei te provins te hal Fonesia. Xi dakes Iesu tengan vahol rat ninin tesa vahe reling atuli nan.
27 E Iesu biteni mini bit, “Namei tengan nilaxat horamue navan xil mu xa labe Siu. Vengan tamal ti xa namur anien ae e naso ni tang vaha mi kuli xil.”
28 E atou ak bit rilomun ni mini bit, “Suv, ngan ak be reitin. E kuli xil mun xa ladi xorelis von anien en lakila lava saxut anien xil xa horamue xil di langga lingi.”
29 Di, Iesu biteni mini bit, “!Reitin li, sepinien nam di pisen ni xa neketen nam mahulong! Misak ni, ve rin ak, utilomun uhe tim vengan xa ninin tesa be reling atuli nam ngamu.”
30 E melele xa atou ak duxoh tim, mikameti xa atuli nan de vet man, e ninin tesa tehe relingi ngamu.
Iesu pol ni moletin tei xa vurangen bon e takil ti vasepin mei bos rilomun
31 Melele xa Iesu be reling tan te hal Taer, ba mika pas tan te hal Saedon e be rute tei sangas visal Oei Kaleli xa lakesi ni Dekapolis. 32 E rute ak, moletin xil ladel tiramue tei xa vurangen bon e misakras vasepin kuhi bemei visali e ladakes Iesu tengan valing hen en tengan mei vahos rilomun. 33 Ma, Iesu dela be sotin vuteili ra vanut moletin xil. Di, miling vakuhen de vurang moletin ak. E dutou ni, mikusah, e miduxol me tiramue ak. 34 Di, Iesu miketeh be nesao, misehseh, e biteni mi tiramue ak e sepinien na Siu xil bit, “Epapata,” xa koute teni be ‘metal.’
35 Vatakes, vurang tiramue ak metal, e mikila valong holesok xil vaxo en. E men mei bos e mei misepin kuhi sung. 36 Di, Iesu misep xol moletin xil tengan linaviteni ti mi moletin tova naha xa tepol ni. E tave ti neta xa biteni vatei mun mi xil, xil ba labithiteni mi mosav xil. 37 E moletin xil vus xa lalong usili lamesep labit, “Holesok xil vus xa Iesu di pol ni bos xa bos. Tave ti neta xos vurang moletin bon, xi misak ni mei milongeong kuhi; mu moletin xa misakras vasepin, ma misak ni mei misepin.”
7:2 Luk 11:38 7:4 Mat 23:25; Luk 11:39 7:10 Dut 5:16; Mak 10:19; Efes 6:2 7:10 Lev 20:9 * 7:16 Rut tisen xil na Mak miling sepinien ak xa bit, “!Xosxa vurangemim di, muteong kuhi ni naha xa di nabiteni!” 7:17 Mat 13:36; Mak 4:10; Luk 8:9 7:21 Rom 1:29-31; 1Kor 5:11; 6:9-10; Kal 5:19-21; Efes 5:3-4; Kol 3:5; 1Tim 1:9-10; 2Tim 3:2-4; 4:3; 1Pit 4:3; Rev 21:8; 22:15 7:32 Mat 9:18; Mak 5:23; 8:23,25; Luk 4:40; 13:13; Pol 9:12,17; 28:8 7:33 Mak 8:23 7:34 Mat 14:19; Mak 6:41 7:36 Mak 1:44-45; 5:43 7:37 Aes 35:5-6