9
Kunum Yout Nam Kunum mak em Sang te.
Dangiwi, fein, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso i iti kunuw tem kawtem teineko, okmun be dikesomi, iti akalem am dim Kafelneam abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.* Matyu 4:13 Beli, mali kawtiw mak i abin kon dim sok so beneko, wakamin kunum mak em teing so yan so yout nam ke alakabe kunum mak beem dim dukuko, Yesus em mit debeleko, talsiliw kale. Telesomeliwi, Yesus e ikalem fein ibolow be ateyemeko, yout kunum beelo bokolewomele: “Kutaka! Ku finganokolew te! Ne kom ibolow sili sili nam be sak misim kuw kuluko, kokemi kasike.”, dangse kale. Dangei, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum i Yesus beem weng be kiliko, yol angeko, ikalem akate weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai yutaka! Kunum kale Sunbin-Got em abin kuluko, dasuw weng bokoko, kunum beem sili sili kukuw be ‘Sak misim kuw kulu kokemi!’, ange kasike, e Sunbin-Got em wiin dawkatikabe kai!”, angsiliw kale. Angiwi, Yesus e biim ibolow fukunin be kal keyemeko, bokoyemomele: “Nimtew angom ete yu ibolow fukunin wa mak ibolow fukunkabiliw a?* Matyu 12:25; Iluk 9:47; Sion 2:25 Ne bokolomeli: ‘Kom ibolow sili nam be kulu kokemika!’, angi tewe, weng be fian weng keloke kate, ne bokolomeli: ‘Ku teineko, kakama!’, angi tewe, weng be fong weng kuw keloke sako? Babo! Kate, Sunbin-Got e Kawtiw Aul nelo kitil so auk so dunemse kasike, ne ki keko, kawin dim kaleem kunum waneng im ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu koyembi te.”, yangse kale. Yangeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Ku teineko, kukalem akalbelew abin beil be kulu auleko, kukalem am elo una!”, dangse kale.* Sion 17:2 Dangei, e em dangse weng be kiliko, geleweko, baba teineko, akalem am elo fein unse kale. Unesomelei, ka biliw kawtiw alik alik i yol yol angeko, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomeliw: “Ibo! Sunbin-Got e akalem kitil so auk so be kawtiw nukalem mutuk dim dukuyembe kai.”, ange ange kesiliw kale.
Matyu Elibai em Sang te.
Beli, Yesus em kakamele ding bakate, mak kunum mak em wiin e Matyu alenale kale. Kunum be akalem tum win kulamin am tem be teinbelei, Yesus e elo atemeko, elo gaalewomele: “Ku nelo nenggelew tala o!”, dangse kale. Dangei, e em gaalewe weng be kiliko, fongate akate moko, Yesus elo fein gelew unse kale. 10 Keko beli, Yesus e Matyu beem am kel wanin wanomin unse kale. Unesomi, kawtiw im teing dim tum win kulamin kawtiw banso so, mali kawtiw Suda kawtiw im sawa weng afak keko, binba kawtiw iso, alik alik i am ka kel bonggu wensan teineko, Yesus eso em gelewkabiliw kunum biso, wanin fian mak wansiliw kale. 11 Wanbomeliwi, Falisi kunum i weng nutnut weng bokolew bokolew keko, Yesus em gelewkabiliw kunum ilo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete yom kukuyemin kunum be kunum waneng sili sili nam so, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum kukuw wa kekabiliw kunum iso, bongguko, ok wane, wanin wane wanakabe a?”, yangsiliw kale.* Iluk 15:2 12 Yangeko, dakalaliwi, Yesus e im bakabiliw weng be kiliko, ilo fakam yan weng mak bokoyemomele: “Abung geyembin kunum e wakamin banim kawtiw ilo dokoyeminbakabe kate, wakamin so kebiliw kawtiw ite kuw ilo dokoyemkabe te. 13 Kate yu kilele ibolow fukuneko, kal kesomi, dolon keloliwka! Sunbin-Got em fut tem be be bokolomele:
‘Yu samal asomi, weing dako, nelo ‘Weso! Seyo!’, nangbiliw tewe,
ne kaneko kukuw bete atemeko, kalfong kelinba kekabi kate,
yu mali kunum waneng ilo kinkin ibolow folok so kukuw kukuyemkabiliw tewe,
ne kaneko kukuw bete atemeko, kalfong kekabi te!’,
angei, yu teing bakam uneko, ibolow fukuneko, ibolow tem tem keko, uina! Yu kilele kililina! Ne kiol kunum waneng kawtiw ilo gaayemomin telinba kebi kate, sili sili nam so kunum waneng biim gomet teleko, ilo gaayemomin talsi te.”, yangse kale.* Osea 6:6; Matyu 12:7
Kukuw Ming so Kukuw Kikis so Nam Bongguliw em Weng te.
14 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Yesus em mit teleko, dakalalomeliw: “Deiw mak deiw mak ding dim bakate, nu so, Falisi kunum iso, alik alik nu wanin tokomin kukuw gelewkabiliw kate, nimtew angom ete kom gelewkabiliw kunum bi diwkuw kuw wanin wanenkabiliw a?”, dangsiliw kale.* Iluk 18:12 15 Dangiwi, Yesus e ilo fakam weng mak bokoyemomele: “Kunum mak em waneng mak wamduko, wanin wanomin wensaniw kawtiw iso alakabe ding dim kabalak e, yu ki keko, teleko, alik alik biilo bokoyemomeliw: ‘Kame sakik ilum ding kasike, yu kanelom wanin wanokoliw te!’, yangokoliw a? Babo! Kate sowem keloke ding kabalak e, kunum waneng wamduse kunum be iso makuw binba kelei, i elo nam atemiw te. Beem ding dim kabalak e, akalem akunum kusel ikati wanin wanomin tokolokoliw te.”, yangse kale.
16 Yangesomi, ilo fakam weng makso bokoyemomele: “Kawtiw i ilim anung kikis mak kuluko, ming em dim elo dasomi, nam beneliw te. Nimtew angom? Kaneliw tewe, kilelsiliw ilim beem gingokoliw ding dim e, ilim kikis be fong betel gel kelei, ilim ming beelo fuwfuw keko, iti atin kuw wa wa keloke kasike. 17 Yu kililina! Nem weng kikis e wain ok kikis em kiskiw te. Kawtiw i wain ok kikis mak wain ok sen ming tem elo nam daliw te* 9:17 Suda im kukuw e kanekote: I meme asomi, kal kulu beneko, ok sen kelewaliw te. Beli, i wain ok kikis mak benesiliw ok sen beem tem dasomi, tiak ding fensiliw te. Fensiliw beem ding bakate, wain ok kikis be fasuko, ok sen be gekeko, elo wenkabe te.. Daliw tewe, wain ok kikis be wain ok sen ming tem be kawtol angeko, kawin dim mit kumineko, buseloke te. Kanelei, wain ok sen akati atin kuw wa keloke te. Feinka! Kawtiw i wain ok kikis be wain ok sen kikis tem elo kuw dakamoliwka! Daliw tewe, wain ok so, ok sen so, alew be makuw fein kenboke kasike.”, yangse kale.
Wakamin Waneng Alew im Sang te.
18 Yangbe ding dim be, kak kunum mak teleko, Yesus em mit mewso katin bukbuk teineko, bokolewomele: “Kutaka! Nem mun ukati kame kuw kuanu te. Kasike kame, ku teleko, kom teing e um dim dukulew kano, u iti finik so baba teinuka!”, dangse kale. 19 Dangei, Yesus e kunum beem dangse weng be kilise kasike, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, kunum beso, alik alik i makuw kunum beem am dim kalo unsiliw kale.
20 Unesomeliwi, wakamin so waneng mak Yesus em ibiku unbe dim mewso mewso gelew gelew teleko, akalem ilim tiakim minggiko, unbe dim bete, ilim beem ful be teing meleleweko, unsu kale. Nimtew angom? Kalun kel itol tiak ding dim e, waneng bu diwkuw diwkuw abiw ilum keko, alenalu kasike. 21 Beli, waneng bu ukalem ibolow tem kel fukunomelu: “Ne Yesus em ilim dim kel teing kang meleli tewe, ne fein kenoki te!”, angsu kale.* Matyu 14:36 22 Kanelui, Yesus e famdes angeko, watemsomelei, bokoumomele: “Aul kutaka! Ku finganemokolew te! Kukalem ‘Fein!’, nangew ibolow bakate, kulo dokokeme kasike.”, wangse kale. Wangse ding dim bakate, waneng bu fein ken kesu kale.
23 Kenui, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, ilo yemde talse kak kunum beso, alik alik i uneko, kak kunum beem am kalo talsiliw kale. Teliwi, fom am bomi, amebiliw kawtiw demdem mak yetemsiliw kale. 9:23 Isalael kawtiw im kukuw e kanekote: Fom am biliw ding dim bakate, i sakik fian kuluko, fotiaw gaansiliw te. Beemdiw, aul gel beem kuansu ding kale, kawtiw i fotiaw so gaansiliw kale. 24 Yetemiwi, Yesus e kawtiw biilo bokoyemomele: “Yu alik alik kut unina! Aul kalu atin kuw kuaninba te. Akalbu kasike!”, yangse kale. Yangse kate, i elo weng milewsomi, abeng gilewsiliw kale. 25 Abeng gilewiw kate, i kawtiw kunum waneng alik alik biilo yenbakalaliwi, i kut unsiliw kale. Uniwi, Yesus e am kawtem uneko, kuanbu waneng aul buum teing kulu waulei, u iti finik so baba teinsu kale.
26 Teinui, aneng aneng beem biliw kawtiw alik alik i kanele sang be fein kiliko, kal kesiliw kale.
Kunum Alemsal im Kal Ilum so Sang te.
27 Beli, Yesus em aneng ka iti koleweko, unse ding kabalak e, kiin sukul kunum alew mak elo gelew teleko, gaaneko, bokolewomeliw: “Debit mulkis Yesus o! Ku nulo kinkin ibolow keyema o!”, dangsiliw kale.* Matyu 20:29-34 28 Dangiwi, Yesus e ilo kililinba tew kesomi, am mak kawtem elo unse kale. Unei, kiin sukul kunum aso i elo anggelew teleko, em fukun talsiliw kasike, e aso ilo dakalako, bokoyemomele: “Kaso yu nelo ‘Fein!’, nangeko, ibolow fukunomeliw: Ne ki keko, kaso yulo ken keyemoki te?”, yangse kale. Yangei, aso i yan weng bokolewomeliw: “Noya! Kamok Fian kutaka! Fein! Kute ki te!”, dangsiliw kale. 29 Dangiwi, e aso im kiin sukul beelo meleyemeko, aso ilo bokoyemomele: “Yukalem fein ibolow beemdiw e yom kiin be goliwka!”, yangse kasike, 30 aso biim kiin sukul so be kiin golyemse kale. Golyemei, Yesus e aso ilo kitil weng mak bokoyemomele: “Wee! Kaso yu kanelom yom dim kaneyeme be mali kawtiw ilo bokoyemokoliw te!”, yangse kale.* Matyu 8:4 31 Yangse kate, aso i em yangse weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewsomi, uneko, im dim kaneyemse sang be aneng ka biliw kawtiw alik alik ilo bokoyem yak bokoyem yak unsiliw kale.
32 Aso biim Yesus elo kolew unsiliw ding bakate, mali kawtiw i aneng matil ete bontem dim benelewse kunum mak Yesus em fukun mit mewso debele talsiliw kale. 33 Debele teliwi, Yesus e aneng matil beelo anbakala kolewse kasike, beem ding dim bakate, weng banim kunum be fein weng matem bokose kale. Kanelei, ka biliw kawtiw i kanele eisneng be atemeko, ikalem bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai, yutaka! Kaneko eisneng mak Isalael aneng fian kale matem fitew kelinba kabe te!”, angsiliw kale.* Mak 2:12 34 Angsiliw kate, Falisi kawtiw i bokolomeliw: “Aneng matil im emisik kak finik e kunum Yesus beem wiin em dim amko kolewbe kasike, e kitil so keko, aneng matil ilo yenbakala kebaka!”, ange ange keko, bokole bokole kesiliw kale.* Matyu 12:24; Mak 3:22; Iluk 11:15
Yesus e akalem Gelewkabiliw Kunum biilo “Weng Deko, Bakayem Unina!”, Angomi, Yemdase em Sang te.
(9:35–10:42)
Kawtiw ilo Kinkin Ibolow Keyemse em Sang te.
35 Beli, Yesus e aneng fian beem abiw abiw angom biim Suda kunum waneng im wensankabiliw am am kalo uneko, alik alik ka biliw kawtiw ilo kukuyem diliko, bakayem yak yak uneko, abiil tikin em gawman ding dim em mewso tele Weng Kal Ken Ati be bokoyem yak yak unse kale. Unbomelei, mali kawtiw im kal wanin auk im dim be bakati alik alik kilelyemse kale.* Matyu 4:23; Mak 1:39 36 Kilelyembomi, kawtiw banban biilo yetemeko, kinkin ibolow fian keyemse kale. Nimtew angom? I siwsiw yetemeko, alakabiliw kawtiw banim imdiw kesomi, sakik ilum so kesomi, ibolow fukunin net keyemeko, ibolow so kou keyem alakabiliw kawtiw kesiliw kasike.* Teing Bakamin 27:17; 1 Kamokim 22:17; Sekalaya 10:2; Matyu 14:14; Mak 6:34 37 Beli, e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Musun em wanin dem banban akal gilako, memen kesomi, yom kele kate, dem beem dakaluko, kulomin kawtiw i fong gel kasike,* Iluk 10:2 38 yu beem musun sen kayak elo bokolewomeliw: ‘Musun wanin dem dakaluko, kulomin kawtiw makso yemdala o!’, dangoliwka!”, bokoyemomi, yangse kale.

*9:1: Matyu 4:13

*9:4: Matyu 12:25; Iluk 9:47; Sion 2:25

*9:6: Sion 17:2

*9:11: Iluk 15:2

*9:13: Osea 6:6; Matyu 12:7

*9:14: Iluk 18:12

*9:17: 9:17 Suda im kukuw e kanekote: I meme asomi, kal kulu beneko, ok sen kelewaliw te. Beli, i wain ok kikis mak benesiliw ok sen beem tem dasomi, tiak ding fensiliw te. Fensiliw beem ding bakate, wain ok kikis be fasuko, ok sen be gekeko, elo wenkabe te.

*9:21: Matyu 14:36

9:23: 9:23 Isalael kawtiw im kukuw e kanekote: Fom am biliw ding dim bakate, i sakik fian kuluko, fotiaw gaansiliw te. Beemdiw, aul gel beem kuansu ding kale, kawtiw i fotiaw so gaansiliw kale.

*9:27: Matyu 20:29-34

*9:30: Matyu 8:4

*9:33: Mak 2:12

*9:34: Matyu 12:24; Mak 3:22; Iluk 11:15

*9:35: Matyu 4:23; Mak 1:39

*9:36: Teing Bakamin 27:17; 1 Kamokim 22:17; Sekalaya 10:2; Matyu 14:14; Mak 6:34

*9:37: Iluk 10:2