12
Zɛmbî mə́ dʉ sʉ́g bwân bɛ́
1 1Kr 9.24Nda shé bâŋ jíshé kɔ́ɔ́mb dɨ, kúdə zhwog buud ɔ́nɨ bwə́ mə́ lyɛ̧ shé, cʉg bwə́ á cʉgə yí í ŋgə lwó shé sâ bwə́ jɔ̂w nə́ búgə́ yí. Ntɔ́, shé myáásʉgá isâ í ŋgə́ ŋkí ŋkúŋgʉla shé yí, nə *misə́m mí ŋgə́ lɛɛl nada shé nyúúlʉ́d myá, shé yídag bə nə zɛ́ny kə́lə shwóg, ju kʉ́lə́ Zɛmbî mə́ kwəmʉsa nə́ shé júg yí. 2 2.10; 8.1Shé kə́ndʉgá mísh njɨ wə́ Yésus muud nyə á fwɔ̧ shé búgə́ mílámʉ́d yɛ́, nyə nə́mə́ wə́ mə́ bá sá nə́ búgə́ í fífəgí, bə ncindî. Nywá nyə á magʉlə shwɨy kə́lə yə kwolós dɨ́, kú bísh bímbí lʉ́ shwôn dʉ́sə shwɨy dɔɔŋg dɨ́ yí. Nyə a shígɛ́ bísh dwo nəcé nyə á ŋgə bwey dʉ́g məshusʉg Zɛmbî nyə á bwey kwəmʉsa nyə má. A njul jiya gúmə́d ja gaád, *caaŋgə́ mə́ Zɛmbî dɨ́ mbwə̂ məncwûm. 3 Kəndʉgá mitə́dʉ́gá nyə́dɨ́, nyə muud ósɔ́ɔl ɔ mísə́m bwə́ á jág lúmbʉli nə ndɨ́ njɨ a ŋgə́ jísɔw jísɔ́wʉ́g yɛ́. Kəndʉgá mitə́dʉ́gá nyə́dɨ́, bɨ bə́g kú tag, búgú bə́g kú bii bɨ́ mílámʉ́d.
4 Bɨ́ ŋgə lúmbʉli nə sâ bwə́ jɔ́w nə́ sə́m yí, njɨ lúmbʉ́lí jɔɔŋg í afwóyɛ́ bə lúmbʉ́lí á shwɨy. 5 Mik 3.11-12; Mbʉ́ 3.19Nə́ ndɛɛ́, ye bɨ mə́ wusa lə́sʉ́ Zɛmbî ŋgə́ lás nə bɨ́ tâŋ bwân bɛ́ shú wálə bɨ́ ŋkul mílámʉ́d yí? Ŋgaá á cɨ nə́:
Mwân waam,
ja Cwámba mə sʉ́g wo yí,
kú ŋwa sâ jɔɔŋgʉ́ nda fyaŋga.
Ja á ŋkáánd nə wo yí,
kú kənd nyúúl íbwundûd.
6 Nəcé Cwámba mə́ dʉ sʉ́g múúd yɛ̂sh á cɛ́ɛl yɛ́;
nyɔɔŋg yɛ̂sh á mágʉ́lə́ nə́ a jɨ mwân yé yɛ́,
á dʉ yə nyə intʉ́gʉ́lí.
7 Mbá 8.5Ntɔ́, jísɔ́wʉ́gá minjugú bɨ́ ŋgə́ bwəma nə ndɨ́ myá, mísə shú ŋgə́lə sʉ́g bɨ̂. Mpugá nə́ Zɛmbî ŋgə ŋwa bɨ́ cínɔŋgʉ́ nda bwân bɛ́. Ye mwân abyág nyə a mə́ bwɛlɛ cʉgə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nda dʉ sʉ́g nyə? 8 Zɛmbî ká bə kú sʉ́g bɨ́ nda á dʉ sʉ́g bwân bɛ́ bɛ̂sh nə́, mpu nə́ bɨ́ cugɛ́ bwân bɛ́, bɨ mə́ yidá bə nyə nda bwân bwə́ á zə nə ndɨ́ gwól dɨ́ wá. 9 Gúl sâ bɨ́ mə́ jə́lá nə nyiŋgə tə́dʉga yí jɨ́ ntʉ́ga: shé bɛ̂sh á shí bə nə osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bwə́ á byá shé wa shí ga dɨ́ wá, bwə́ á shí dʉ sʉ́g shé, shé dʉ gúmal bwo. Ká ŋkə́mʉ́sá ná bwo, ŋkəmʉsa nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ íshé jɨ́ gwɔ́w yɛ́; ŋgaá shé mə́ jəlá nə bul bul magʉlə íjwûga byé shú nə́ shé dʉ́gʉ́g cʉg ɨɨ́? 10 Mat 5.48; Rom 5.2; Zhk 3.17Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bwə́ á byá shé wá bwə́ á dʉ sʉ́g shé njɨ shú kʉ́kʉ́l wəla mbií bwə́ á dʉ kwey mətəla yí; Zɛmbî nywáá ŋgə sʉ́g shé shú mə́nywa mə́ íshé, á jɨɨ nə́ shé bə́g mbií á cɛ́ɛl yí. 11 12.14; Zhk 3.17-18Intʉ́gʉ́lí bwə́ yə́ shé nə́ bwə́ sʉ́g shé yí, í ádɛ́ fwo bə shé sâ mə́shusʉg, shé mə́ dʉ shúsʉla. Njɨ, zhúgʉ́lá zhúgʉ́lâ, intʉ́gʉ́lí byɔɔŋg í dʉ wúmə mpúmə́: shé cʉgə nə́ shɛɛ, cʉgə cʉg á otʉ́təlî. 12 Iza 35.3Ntɔ́, lʉlʉshigá məbwə́ mʉ́n mə́ mə́ káád mə́nɨ, bɨ́ lʉlʉshi mə́bwóŋ mʉ́n mə́ ŋgə́ tagʉwa mə́nɨ. 13 Mik 4.26Dʉgá kyey njɨ mə́zhɨɨ́ mə́sə́ tʉ́təlí mád, shú nə́ buud bɨ́ ŋkí tag wá, bwə́ nda láŋgʉwo kə koogʉ́, bwə́ yídag lal mə́ŋkul.
Bɨ ɔ káálʉgə
14 12.11; Mak 12.30-31; Sôm 34.15; 1Kr 7.15Wágá ŋkul nyɨ́n nyɛ̂sh nə́ bɨ cʉ́gəgí nə buud bɛ̂sh nə́ shɛɛ, bɨ́ wá ŋkul nə́ bɨ cʉ́gəgí ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ cʉg, nəcé muud mə bə́ nda cʉgə ntɔ́ yɛ́ cugɛ́ nə ŋkul bá dʉ́g Cwámba. 15 Mbá 29.17; Gal 1.6Bɨ ɔ mpú dʉ dʉ́g nə́ muud nda shúb mpáam mə́ Zɛmbî. Bɨ ɔ mpú nə́mə́ dʉ dʉ́g nə́ muud kú sá záágʉ́wó, í á bá wá bɨ́ zhizhɔɔm nə ndɛɛ́ *Dɔ̧ mú yúúd. 16 Mət 25.29-34Bɨ ɔ mpú dʉ dʉ́g nə́ muud nda wá lúú jaŋgad, ŋkí ntâg nə́ a mpyêny sâ í dʉ́gyá nə Zɛmbî yí nda Eso nyə a sá nə́; Eso nyə á kusha nə jiya cúmbá jé nə səŋ ídʉ̂w. 17 Mət 27.30-40Bɨ mə mpú nə́, shínʉ́lə nyə á shîn kusha nə jiya ntʉ́nɨ yí, ja nyə á nywá jɨɨ nə́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wág nyə mətɨ́ɨ́le mə lʉ́gə́ yí, sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nyə á ban. Eso nyə á tɛɛm nyiŋgə jɨɨ, wééshʉli mə́zhwíílɛ, nyə a shígɛ́ bə nə ŋkul cɛ́nd sâ í á bwey sɨ̂y yí.
18 MmN 19.16-22; 20.18-21Bɨ a shígɛ́ shísh kúnə́-kúnə nə wúl mbʉ́ŋ búúd bɨ́ nə ŋkul kúnya nə ndɨ́ yí, mbʉ́ŋ í ŋgə́ jígə nə kuda; bɨ a shígɛ́ shísh kúnə́-kúnə nə gúl kʉ́kʉ́l í njúl nə yídʉ́gʉ́ á ikukwɛndɛ, kú nə́mə́ nyiŋgə bə kʉ́kʉ́l ŋkwɔ̧̂ nyə á ŋgə kuŋg yí. 19 Bɨ a shígɛ́ shísh kúnə́-kúnə nə gúl kʉ́l laag í á lás yí, kú bə kʉ́l dúl kə́l í á lás yí, buud bwə́ á gwág kə̂l dɔɔŋg wá bwə́ á jəgʉla nə́ í kú na kwo cɨ bwo tɔɔ ciyá. 20 MmN 19.12-13Nəcé bwə́ áshígɛ́ bə nə ŋkul kwiig mpə́ndí Zɛmbî nyə a tə̂l yí. Mpə́ndí nyɔɔŋg í á bə nə́: «Ŋkí muud, ŋkí cúdú, sâ jɛ̂sh í kúnya nə mbʉ́ŋ yí, bwə́ gwú gwo nə məkwóógʉ́.» 21 Isâ bwə́ á dʉ́g cínɔŋg yí í á bə ŋkí jág wagʉwo, Moyîz nyəmɛ́fwó mú cɨ nə́: «Mə ŋgə lilya nə ifwaas.»
22 13.14; Gal 4.26; Mbʉ́ 5.11; 21.2Bɨ bâŋ bɨ á yida shísh kúnə́-kúnə nə mbʉ́ŋ Siyôn*Siyôn: Nyə á bə məma mbʉ́ŋ bwə́ á lwɔ̧́ ŋgwə́la á Yurʉ́səlɛm cínɔŋg gwɔ́w yí., ŋgwə́la mə́ Zɛmbî á kuwô, Yurʉ́səlɛm á joŋ dɨ́ gwɔ̂w kʉ́l ncúlyá *wəéŋgəles bwə́ ŋgə́ sá zaŋ yí. Wəéŋgəles bɔɔŋg bʉ́sə ŋkí jág bulya, bímbí múúd cúgɛ́ nə ŋkul lɔ̧́ yí. 23 Luk 10.20Bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə sɛɛŋgyá bwân wə́ acúmbâ mínə́ mə́ mú bwo micilyá joŋ dɨ́ gwɔ́w wá; bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə Zɛmbî muud mə dʉ sámb milə́sʉ́ mí búúd bɛ̂sh yɛ́, bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə *mishíshim mí otʉ́təlí ɔ búúd bwə́ mú váál í jəla yí 24 8.6; 9.12 Abɛl: Mət 4.10Bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə Yésus muud nyə á shwu məcií mɛ́ shú nə́ sə́ bə́g mifúbán yɛ́. Nyə wə́ jɨ́ lɨ́ɨ́-njɨ mpə́dʉ́gá sə́nɔ̂ŋ Zɛmbî shú sɔ̧ á gúgwáan, məcií mɛ́ mə́ ŋgə́ lás fwámɛ́ lə́sʉ́ cɔ̧́ mə́ mə́ Abɛl†Məcií mə Yésus mə́ ŋgə lás lə́sʉ́ íjuugá Zɛmbî mə́ juu sə́ mpáam nyɛ́ dɨ́ yí; məcií mə́ Abɛl mâŋ mə́ á ŋgə jɨɨ nə́ Zɛmbî kúndagí nyə nda mínyɔŋʉ̂ nyə a gwú nyə nə́..
25 6.4-6; 8.1; MmN 20.22Bɨ ɔ káálʉgə! Kúgá ban nə́ bɨ agwágʉ́lə́yɛ́ múúd ŋgə́ lás nə bɨ́ yɛ́. Nəcé, muud nyə á ŋgə cúndə yág nə buud wa shí gaád nə́ bwə́ káálʉ́gə́g yɛ́, buud bwə́ á ban nə́ bwə́ agwágʉ́lə́yɛ́ wá, bwə́ á shígɛ́ faam nə intʉ́gʉ́lí. Ŋkə́mʉ́sá ná bwə́ fwó bə kú faam, ŋkəmʉsa nə shé ja shé mə́ bán nə́ shé agwágʉ́lə́yɛ́ múúd ŋgə́ lás nə shé joŋ dɨ́, shé cugɛ́ nə ŋkul bá faam. 26 MmN 19.18; Azh 2.6, 21Yág ɨɨ́, kə̂l dɛ́ í á sá nə́ shí í júŋgyag; njɨ, ja gaád ɨɨ́, a mə́ kaag nə́: «Mə bá nyiŋgə sá nə́ í júŋgyag gúl ja; njɨ, jâŋ ja, kú ntâg bə njɨ shí wə́ í bá juŋgya, gwɔ́w í bá nə́mə́ juŋgya.» 27 Ja á cɨ́ nə́ a bá nyiŋgə sá nə́ í júŋgyag gúl ja yí, ntɔ́ mə́ lwó nə́ isâ í dʉ juŋgya yí í bá wû, nəcé byâŋ bísə isâ nyə á tɛ́ yí; í ka bá lʉ́g njɨ isâ í cúgɛ́ nə ŋkul juŋgya yí. 28 13.14Nə́ ndɛɛ́, shé yə́gá Zɛmbî akíba nə a yə́lə shé faan í cúgɛ́ nə ŋkul ntaŋʉsa yí. Shé sɛ́yʉ́gá nə nyə mbií nyə́ é gwág nywa yí, sɛ̂y nə gúmə́ nə fúndʉ́gʉ́. 29 Mbá 4.24Nəcé Zɛmbî íshé jɨ kuda í dʉ cumbal jígal sâ jɛ̂sh yí.
12:1 1Kr 9.24
12:2 2.10; 8.1
12:5 Mik 3.11-12; Mbʉ́ 3.19
12:7 Mbá 8.5
12:10 Mat 5.48; Rom 5.2; Zhk 3.17
12:11 12.14; Zhk 3.17-18
12:12 Iza 35.3
12:13 Mik 4.26
12:14 12.11; Mak 12.30-31; Sôm 34.15; 1Kr 7.15
12:15 Mbá 29.17; Gal 1.6
12:16 Mət 25.29-34
12:17 Mət 27.30-40
12:18 MmN 19.16-22; 20.18-21
12:20 MmN 19.12-13
12:22 13.14; Gal 4.26; Mbʉ́ 5.11; 21.2
*12:22 Siyôn: Nyə á bə məma mbʉ́ŋ bwə́ á lwɔ̧́ ŋgwə́la á Yurʉ́səlɛm cínɔŋg gwɔ́w yí.
12:23 Luk 10.20
12:24 8.6; 9.12 Abɛl: Mət 4.10
†12:24 Məcií mə Yésus mə́ ŋgə lás lə́sʉ́ íjuugá Zɛmbî mə́ juu sə́ mpáam nyɛ́ dɨ́ yí; məcií mə́ Abɛl mâŋ mə́ á ŋgə jɨɨ nə́ Zɛmbî kúndagí nyə nda mínyɔŋʉ̂ nyə a gwú nyə nə́.
12:25 6.4-6; 8.1; MmN 20.22
12:26 MmN 19.18; Azh 2.6, 21
12:28 13.14
12:29 Mbá 4.24