16
O Timoti i wan tomo nam o Pol ma o Sailas
Ap 14:6; 2 Tim 1:5O Pol ma o Sailas der wanpat tiro o Derbe ra numur utiro o Listra. Tiro o Listra, ara tagun a taro na ususer kura iai, a risano o Timoti. O nano a ino Juda ma a tene nurnur, ma o tamano a te Grik. Pil 2:19-22Det ra det tar tistisino una nurnur tong o Listra ma o Aikoniam, det watungi un o Timoti lena i a wakak na musano. O Pol i nemi sur detul in nan tomo. I ben pasi, ra i tok talilis a pinino, uni a kum te Juda ra kura una kum tamon ra, det tasmani lena o tamano, a te Grik* O Timoti a te Juda uni o nano a te Juda, ikut, ra i nat miso ka di tok talilis a pinino, uni o tamano a te Grik. O Pol i tok talilisi sur a taro Juda det in mulaoti ra in nan tomo nam o Pol una pinapam.. Ap 15:23-29Ra detul wan nanan una kum tamon, detul wasiso un asau ra a kum aposel ma a kum mugumugu det sa wasiso pas uni sapat o Jerusalem, sur a taro det in muri. Ra a taro na lotu una kum tamon det lubung una nurnur, ma a nilulukin det i labo nanan kut una kum bung.
A tamtama anun o Pol tong o Troas
Ap 18:23A Tokodos na Nion i turbat detul sur gong munung detul warawai nama Wakak na Wasiso, tong una papor Asia. Ra detul wan tuptupukus kut tong una ru papor, Pirigia ma o Galesia. Detul wanpat una tuktuk ina papor Misia, ra detul nemi sur detul in nan utong una papor Bitinia, ikut a Nion o Iesu ke mulaot sur detul in nan utong. I mo ra detul wan sakit a papor Misia, ma detul wan utong o Troas.
Una mirum, o Pol i tama ara tamtama. I tama ara musano, a te Masedonia i tur taru ma i saringi lena, “Un nan urin o Masedonia, ma un warut met.” 10 Ra i sa tama tar a tamtama ra, uniutra met O Luk i tumus a du wasiso “met”, uni i wan tomo nam o Pol. waninar pas sur a inawan utong o Masedonia, uni met tasmani lena o God ut i sa kabo pas met sur met in warawai torom det nama Wakak na Wasiso.
O Lidia i nukpukus tong o Pilipai
11 Ra met wan tagitong o Troas, met kas una sip ma met wan tokodos utong una ailan Samotres. Ra ara bung palu met wan bulung utong o Neapolis. 12 Ra met wan tagitiro o Neapolis utong o Pilipai. A tamon ra, i labo sakit taun a kum tamon rop tong una papor Masedonia, ra a taro Rom det kis iai. Ra met kis pas a kabano bung tiro una tamon ra. 13 Una Bung na Sabat met pirso una matansako ina tamon ra, sur a danim, uni met nuki lena a nubual na niaring kura nisan a danim ra. Met kis taru, ma met wasiso nama wardain ra kura det sa kis tomo taru tiro iai.
14 Ara ino tagun det ra det longoro met, a risano o Lidia, a ino tagitong o Taiataira, a tene siuru pepol na malu ma a tene lotu torom o God. Ra a Labino i pukus pas anun a nilaun sur in mur a kum wasiso ra o Pol i watungi. 15 Ra di sa baptaiso tar o Lidia ma det kai ra det kis una nun a rumu, i ben pas met, ra i watungi lena, “Ra mot nuki lena a nurnur una Labino, mot in ruk una nung a rumu, ma mot in kis uni.” Ra i ungongos pas met.
O Pol ma o Sailas der karabus tong o Pilipai
16 Ara bung ra met wan sur a nubual na niaring, met etorom pas nam ara tultul na ino ra a laulau na nion kura uni, ma i ser wasiso mugu un asau ra in nanpat numur. Anun a kum mugumugu det ser los a labino mani tagun anun a pinapam. 17  Mk 1:24A ino ra i mur met nam o Pol, ma i kukukuk lena, “A kum musano ri, det a kum tultul anun o God a Labino Sakit, det inanos mot una kisapi ra din ulaun mot uni.” 18 A susut na bung i pami lenra. Ra a pinin o Pol i sa ngoro nami, i tupukus, ra i watungi tan a laulau na nion lena, “Una risan o Iesu Karisito, a watungi tam, un pirso gusun a ino ri.” Uniutra a laulau na nion i pirso gusuni.
19 A kum mugumugu anun a ino ra, det tasmani lena, ka det in tama melet lako mani mo gusuni. Ra det pam ukai pas o Pol ma o Sailas, ra det dat pas der torom a kum mugumugu una nubual na inawan tomo. 20  Mk 13:9Det ben tar der torom a kum tene warkurai ma det watungi lena, “Aru musano ri, aru te Juda, der pam pat a kum purpuruon una nundat a tamon. 21 Der ususer a taro una kum utna ra ke tokodos sur dat a taro Rom dat in longoro i, ma dat in muri.” 22  2 Kor 11:25; 1 Tes 2:2A kunur na taro kai det kukukuk ma det takun der, ra a kum tene warkurai det itula sur din palos ru anunder a kum malu ma din miras der namin kadas. 23 Ra di sa miras dekdek tar der, di uruk tar der una karabus, ma di inanos tar a tene tamtamabat sur in tamtama dekdek taru un der. 24 Ra a tene tamtamabat i sa rakon tar a wasiso ra, i uruk tar der una kukur rumu kura epotor una karabus, ma i ukai tar a kum kikinder nama palang.
25 Una labino mirum, o Pol ma o Sailas der wararing, ma der kelekele torom o God. Ma a taro kai ra det kis una karabus, det longoro der. 26 Kura kut, a labino guri i wanpat, ra i gunu a kum pos ina rumu. Ra uniutra a kum matansako rop det papos, ma a kum sen det tapalos gusun a kum karabus rop. 27  Ap 12:18-19A tene tamtamabat i tuangun, ra i tama a kum matansako det sa papos. I dat pirso pas anun in totok na inaim sur in um doko i ut nami, uni i nuki lena a kum karabus det sa kalabor song. 28 Ikut o Pol i kakabo dekdek toromi lena, “Gong u ban laulau ui. Met rop kuri kut met.”
29 A tene tamtamabat i kakabo sur lako kum lam, ra i kalabor ruk lakit torom o Pol ma o Sailas. I ngara ma i neneder, ra i puku pirso taru numugu tander. 30  Ap 2:37I ben pirso pas der, ra i ting der lena, “Aru musano, asau ra an pami sur din ulaun iau?” 31 Ra der balu i lena, “Un nurnur una Labino o Iesu, ra o God in ulaun ui tomo nam det ra det kis una num a rumu.” 32 Ra der wasiso nama wasiso anun a Labino toromi, ma torom det rop ra det kis una nun a rumu. 33 Una bung na mirum ut ra, a tene tamtamabat i ben pas der, ma i gos a kum kinano lokono kadas ra kura una pininder. Ra uniutra di baptaiso a tene tamtamabat, ma det rop ra det kis una nun a rumu. 34 I ben pas der utiro una nun a rumu, ma i tabor der nama utna na inangon. I gas sakit, ma anun a taro kai det gas, uni det sa nurnur un o God.
35 Una kobot raut a kum tene warkurai det tulu ru aru polis nama wasiso lena, “Un palos ru aru musano ra.” 36 Ra a tene tamtamabat i inanos o Pol lena, “A kum tene warkurai det itula sur din palos ru mur. Uniri mur in pirso, ma mur in nan nama malmal.” 37 Ikut o Pol i watungi torom a ru polis lena, “Det miras mir umatan a taro, ma det uruk tar mir una karabus, ikut katutaio utmakai i warkurai tar mir. Mir aru te Rom ut mir. Ra uniri det nem na palos eno ru mir. Ikut awu! I wakak sur det ut det in nan urin ma det in palos ru mir.” 38 Aru polis der milet melet, ma der inanos a kum tene warkurai una kum wasiso ra. Ra det longoro i lena der aru te Rom, det ngara. 39 Ra det wan, det upuaso anundet a niraro torom der, ma det ben pirso pas der gusun a karabus. Ra det sa ben pirso pas der, det saring der sur der in nan gisen gusun anundet a tamon. 40 Ra der sa pirso gusun a karabus, der wan sur a rumu anun o Lidia. Tiro iai der tama det ra det tar tistisino una nurnur ra der uragot tar det. Numur der wan.

16:1: Ap 14:6; 2 Tim 1:5

16:2: Pil 2:19-22

*16:3: O Timoti a te Juda uni o nano a te Juda, ikut, ra i nat miso ka di tok talilis a pinino, uni o tamano a te Grik. O Pol i tok talilisi sur a taro Juda det in mulaoti ra in nan tomo nam o Pol una pinapam.

16:4: Ap 15:23-29

16:6: Ap 18:23

16:10: O Luk i tumus a du wasiso “met”, uni i wan tomo nam o Pol.

16:17: Mk 1:24

16:20: Mk 13:9

16:22: 2 Kor 11:25; 1 Tes 2:2

16:27: Ap 12:18-19

16:30: Ap 2:37