9
Yesu ekeza u-anim tuelv, manqa gezø-løvua, gekhofosam
(Met 10:5-15; Mak 6:7-13)
Khøuwa nøme, Yesu ekeza paev ezoqam tuelv, gèmøváb. Yaq ndego iz neka bazaføgakh zø-etoám. Ndigu ezoqa nqova soqøsoqa vinivinimba zǿngeasumát neka enqoni-us ezoqam vǿkhakheinøvemāt. Yaq tene-khofosám ndǿgo, ezoqa Mbumbukiam-qa Megeat Matev-qa yaq-té giní-zømesimát neka enqoni-us ezoqam vǿkhakheinøvemāt. 9:3-5 Luk 10:4-11Āv gezømbe-eín nqǽgo, “Tozo-okhoat, gigiap ndø-upø̀gi᷄m, av nqægo, tatuag neka moqos neka lou neka moni neka ndabua enend nonqo. Zo ezoqa khoev tizø-einat, ta khoev-te ndøgo, até vøsokhoé. Yaq ta-mbá tøzøté-ivøvemát ndǿgo, vemiav nøme-te tozozavat. Geté zo vemiav nøme-te tozomø-fakhazat, yaq ndigu zo khatobeav tøgoat, ta vemiav ndøgo, sège-ivøvemát. Yaq pakhakh ndøgo, zoqa zenda tokhotapak-te tøgoat, sozó-pomoememát. Yaq ndigu tìabiti-zøtezát, ni manqa-zapa zigonēm.”
Yaq ndigu gèpanqaním, vemivemiav vinivinimba-te, Mbumbukiam-qa Manqat Mbomambaqape vømē-zømesim-a, enqoni-us ezoqam vømø̄-khakheinøvem, manqei-manqei ate qægoam.
Elod Yesu-qa yaq-te go꞉nakat
(Met 14:1-12; Mak 6:14-29)
9:7 Met 16:14; Mak 8:28; Luk 9:19Yaq Elod, ndego Gelili plovins-ge kawa ezoqam, manqat ge-ewag, matev vinivinimba qafakhanumat, ndego gò꞉beváp. Zapa ndǿgo, ezoqa nøme āv gini-manqatám nqǽgo, “Zion, ndego ibøkha iz etoam ezoqam, nangó gendo-khandí꞉v, løvøte-te.” Geté ezoqa nøme gimanqatam, “Ilaiza ndøfakhán.” Neka ezoqa nøme, āv gini-manqatám nqǽgo, “Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam, ibugukhokhof giyageapam, nøme nangó gendo-khandí꞉v.”
9:9 Luk 23:8Yaq Elod āv gene-eín nqǽgo, “Zion, noqa manqa vøovam-te, monqo mbokepøzém. Geté ngenek gekha ezoqâm, emanqat nqæmbo-yoge?” Yaq ndego Yesu omete-qa ndøgoám.
Yesu ezoqa bawan-qape ge꞉zøkef
(Met 14:13-21; Mak 6:30-44; Zion 6:1-14)
10 Yesu-gi u-anim nango ginduvesez, vø̄e-ometem, av nqægo, matev ande āv kinī-matønumam, yaq ndego vemiav nøme-té genø-itúb. Ta vemiav-qa iz, Betsaidá. Ndego ambá gemø-ekhapus-mokho-mba-ezín, ti namba. 11 Geté ezoqa ewaqape gi꞉zøtez, av nqægo, Yesu ande āv kenēma, yaq ndigu sègembo-paevém. Yaq Yesu sègekhatób, neka Mbumbukiam-qa Megeat Matev-qa yaq-te vø̄e-zømesim neka enqoni-us ezoqam vø̄khakheinøvem.
12 Yaq qakhagus ndøgo, khøuwa ambá vømø̄-sinanɨn. Tegi paev ezoqam tuelv tinìzāv, Yesu vømbō-einim, “Ezoqa bawan-qape é-moqo-khofosám. Yaq vemivemiav neka khoev avøavun nqagot, lou neka venanqei nonqo, tìabimi-váo. Zapa ndǿgo, ni ezoqam-av manqei-té qazigú, nqanek.”
13 Geté yaq Yesu gezø-ein, “Lou zo zozǿ-etoám, tilog.”
Yaq gindu-qavøinam, “Ni flawa faev neka zonga menas mba nigú. Gê, nginik ezoqa bawan-qape, lou ni nimøzǿwī?” 14 Ndigu nqanek manqat gi-einim, zapa ndǿgo. Ezoqa kandambá gigoam. Angana ate gi꞉goam, ande āv faev taosén ndi꞉gú.* 9:14 Sakheis neka nakheis mø̀ndøgoám. Geté ndigu gevebøpøteáv.
Yaq Yesu ekeza paev ezoqam gezø-ein, “Ezoqa yà beqonáv. 50 50-té giabenø-qoqongeapét.”
15 Yaq Yesu-gi paev ezoqam, āv tini-matønømém, yaq ezoqa ewaqape vø̄qonam. 16 Yaq Yesu até gendego, nginik flawa faev neka zonga menas ge-upø̀zō, yan-te sasa ndøqan, Mbumbukiam ike manqat vømbō-ein. Yaq gèmbegím, tegi paev ezoqam vøzø̄-etoam, yaq ndigu ezoqa ewaqape sasa zø-etoam. 17 Yaq ezoqa ewaqape, lou tilóg ndǿgo, até vøzø̄-ewez. Yaq lou mbegeap ndøgo, ezoqa gi-ivøvem, gèpizumém. Yakhav tuélv ginqeitømem, qamøvea.
Pita gematøvem, Yesu, ndego Mesayā
(Met 16:13-19; Mak 8:27-29)
18 Khøuwa nøme, Yesu geguligulimat, tegi paev ezoqam mba ndøgoám, te namba. Yaq ndego āv gezømbe-beváp nqǽgo, “Gê, ezoqa no gekha ezoqām mé꞉næna?”
19  9:19 Luk 9:7-8Yaq ndigu gindu-qavøinam, “Ezoqa nøme ndimanqate, qo Zión, ndego ibøkha iz etoam ezoqam. Neka nøme ndimanqate, qo Ilaizá. Neka nøme ndimanqate, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqa nøme, ndigu ibugukhokhof giyageapam, ezoqa kopo nqawá gendo-khandí꞉v.”
20  9:20 Zion 6:68-69Yaq Yesu gezøbevap, “Gemâ zo? No gekha ezoqām zøténæna?”
Yaq Pita gendo-qavøiu, “Qo Mesayá, ndego Mbumbukiam ge꞉manqatam, tendo-khofotav.”
21 Yaq Yesu ekeza paev ezoqam gègugúb, vøzømbē-khafen, gezø-ein, “Zo ezoqa nøme me꞉zø̀ma᷄s, av nqægo, no gekha ezoqām.”
Yesu ekeza løvøte neka nango khandi꞉vat-qa yaq-te, ande ge꞉zømas
(Met 16:21-23; Mak 8:31-33)
22  9:22 Luk 9:44; 18:32-33Yaq Yesu manqat nøme, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Ezoqam-ge Yo, nqosøgeap kandambaqape bendáp. Neka Zu megetapak neka Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam bèsanqawém, sasa belaem. Geté khøuwa timømbo-misika-ez ndøgo, ndego Mbumbukiam nango ndø̀khandí꞉v.”
Yesu-te paev-qa toqogoat
(Met 16:24-28; Mak 8:34–9:1)
23  9:23 Met 10:38; Luk 14:27Yaq Yesu ezoqa ewaqape gezø-ein, “Gekha ezoqām ndego, no-te paev-qa ndego, ndego ekeza poev matev, zitá geabetewuá, neka ekeza tae mutui bē-eqa, khøuwa ate tæpavpavemat, neka no sasa benøndopaev. 24  9:24 Met 10:39; Luk 17:33; Zion 12:25Gekha ezoqām ndego, ekeza yage geawat-qa tegoat, ndego ndæ̀khambuá. Geté gekha ezoqām ndego, ekeza yage te꞉khambua, no zapaya, ndego ndø̀møqeív. 25 Gèmbo-mataváp. Ezoqa manqei-qape gigiap ate nqægo tømbogawam, getē ekezan gēsoqoēv, vømǿ-navøēm, yaq ta gigiap ate ndægo, áv khambøé-tøkē?
26  9:26 Met 10:33; Luk 12:9Gekha ezoqām ndego, noqa yaq-te neka noqa manqat-qa yaq-te, mivi tegoat, yaq até Ezoqam-gé Yó-a, ndego mivi ndø̀gó te-te, ndego ekeza waev bazaføgakh-us neka Eve-qa waev bazaføgakh-us neka Mbumbukiam-gi enzol ezoqam-qa waev bazaføgakh-us namba te꞉geav. 27 No unimanqatín nqazø-manqate. Zo ezoqa nøme nqazo-waniap, naqanøká zópakhaezák. Geté Mbumbukiam-qa Megeat Matev, ndòzotøkhæ-qeivím.”
Yesu bugug qambo-enend
(Met 17:1-8; Mak 9:2-8)
28 Yesu nqanek manqat ge-ein, yaq ande av khøuwa eit-qa zita-te, ndego Pita neka Zion neka Zems tène-upøzó. Yaq manqei pøyat-té gimøqavíg. Guligulim-qa ndøqavigát. 29 Ndego ate av-té ge꞉guligulimat, yaq teqa bugug sège-enénd, neka ndabua vømbō-enend. Ùnime꞉-papaqá. Andé ndand vøiyám. 30 Yaq nqáe! Ezoqa menas sègefakház. Ezoqa ngínik, Mozes neka Ilaiza. Manqat ndømanqatám, Yesu namba. 31  9:31 Luk 9:22Ndigu ezoqa menas, Mbumbukiam-qá waev-ús. Yesu-qá løvøte-qa yaq-té gini-manqatám, neka ndego Mbumbukiam-qa manqa mbusa ande āv kemé-unimanqatīn, Zelusalem taon-te ndøgo. 32  9:32 2 Pita 1:16-18Pita neka tegi zifuap menas, venanqei zøvín. Yaq sègesømbí. Yaq nango gindusuz, ndigu Yesu Mbumbukiam-qá waev-ús ndø-ometám, neka ndigu ezoqa menas vø̄zømet, te namba giwanam. 33 Yaq ndigu ezoqa menas, qavøne-qa gigoam, Pita Yesu āv gembøe-eín nqǽgo, “Evézøza. Qanimáv, ni nqeigu. Ni khoev-qasis misika nizǿpuán, qoqa kopo neka Mozes-qa kopo neka Ilaiza-qa kopo.” Pita nqanek manqat khokhó sege-eín. Ndego otevateáv, gekha manqat ge-ein.
34 Pita ate av-té manqat ge꞉manqatam, yaq ozoz ndokawá, vø̄gutaz. Yaq ndigu paev ezoqam, møe kandambá gigonem, ozoz qagutaz. 35  9:35 Luk 3:22Yaq ozoz-te ndøgo, manqat ndofakhán. Āv qande-eín nqǽgo, “Ngenek nogé Yó. No nø̀veatáv. Zo teqa manqat gèyogé.”
36 Manqat ndøgo qame-navøem, yaq Yesu mba ndø-ometám. Ekhapús segeyám.
Ndigu paev ezoqam, nqanek matev giqeivim, gèkhonoumám. Ta khøuwa-te ndøgo, ndigu ezoqa nøme-te manqatemáv, taqa yaq-te.
Yesu opønakam gekhakheinøvem, ndego nqova soqa gembøigoam
(Met 17:14-18; Mak 9:14-27)
37 Yaq khøuwa nøme qandopave, Yesu tegi paev ezoqa misika namba, manqei poyat-te ginduvis, yaq ezoqa bawan-qape møqás. 38 Yaq nqáe! Ta bawan mokho-te ndøgo, ezoqa kopo āv gene-akhá nqǽgo, “Nøméndim ezoqam, no nø̀taqa-viám. Ambá noge yo qombo-tøkeɨ́n. No nakheis nøme mbaín. Sa kopo ngének. 39 Nqova soqa ndøqanøtumatún. Yaq gè-ogeaɨ́n. Kha segembøɨ́-wageapét neka køse vømbó-qounīt. Faf-faf-ús. Ndego nqova soqa yovitáv neka ùnime꞉-ngiuín. 40 No qogi paev ezoqam mø̀ezøviám, ngenek nqova soqa tingeatømem. Geté ndigu amba me꞉goném. Kopømba mbaín.”
41 Yaq Yesu gendo-qavøiu, “Zo matev køfigiap neka unimanqatin mbain ezoqam, zo ndakin nqazoyage, gê, no khøuwa andé gekhâm, zo namba tizi꞉yagat neka zoqa viniv vǿe-eqatāt? Geté ság! Qoge yo vø̀ndondáf.”
42 Yaq ndego opønakam, ate av-té ge꞉geavun, nqova soqa manqei-té genø-ogiú, vø̄-uvutam. Kha sègembøi-wageapát. Yaq Yesu ndego nqova soqa gèmbøe-khafén, vø̄fakhan, neka opønakam vø̄khakheinøvem, yaq eve nqawa sasa mbo-etoam.
43 Ezoqa ewaqape, nqanek Mbumbukiam-qa bazaføgakh-qape giqeivim, ndigu nqova ndafe kandambá.
Yesu qambo-menas, ekeza løvøte-qa yaq-te ge꞉zømas
(Met 17:22-23; Mak 9:30-32)
Ezoqa ewaqape, Yesu-qa matev ate ndægo-qa yaq-te, até gimbøe-matavupát, yaq ndego ekeza paev ezoqam gezø-ein, 44  9:44 Luk 9:22“Noqa manqat ùnime꞉-yogém, no ndakin tæzø-ein. Ezoqam-ge Yo, ezoqam-qá zenda-té ginǿveém.” 45  9:45 Luk 18:34Geté Yesu nqanek manqat ge-ein, tegi paev ezoqam, manqa mokho ndapeáv. Gèkhonawám ti-te. Yaq ndigu kopømba mbaín, manqa mokho vǿe-qeivīm. Geté ndigu møe ndøgoném, Yesu manqa mokho-qa yaq-te vømbøé-bevøpēm.
Yesu-gi paev ezoqam mokho-te, megeat ezoqam, gekha ezoqâm?
(Met 18:1-5; Mak 9:33-37)
46  9:46 Luk 22:24Khøuwa nøme, Yesu-gi paev ezoqam, ekeza mokho-mba, gèponqombupát. Tini-ponqombupát ndǿgo, ti mokho-te, iz akhae kandambaqape, gekha ezoqā ndø̄go. 47 Geté Yesu é-møndæ-otév, ndigu gekhā mbómatavupam. Yaq ndego nakhasam ndo-itú, teqa avønin-te vø̄ve, 48  9:48 Met 10:40gezø-ein, “Gekha ezoqām ndego, noqa iz-te, ngenek nakhasam tekhato, ndego no ndǿkhatómb. Neka gekha ezoqām ndego, no tekhatomb, ndego até ndegó-a, vǿkhatō, ndego no gendo-khofotan. Zo mokho-te, ezoqa kandambaqape ndégo tegó, ndego iz mbain ndøgo.”
Ezoqam ni sanqaupav ndigu, ndigu nigí
(Mak 9:38-40)
49 Zion Yesu gembo-ein, “Evézøza. Ni ezoqam mø̀i-ometám. Ndego nqova soqøsoqa ndøngeasumatún. Qoqá iz-té genøgoatún. Yaq ni nìmbøe-khafeném. Zapa ndøgo, ndego ni namba, qo-te pøpøvumáv.”
50  9:50 Met 12:30; Luk 11:23Geté yaq Yesu gezø-qavøiu, “Mbøe-khafèa᷄p, ndego. Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, zo-te sanqaupav ndego, ndego zogé.”
Samalia vemiav nøme-te, Yesu gisanqawem
51 Khøuwa ge꞉khatobat, Yesu yan-te te꞉qavig, ndego matavap āv genegó nqǽgo: Zelusalem taon-té genǿwáv. Yaq kopømba mbaín, teqa matavap toqo-enend taqa yaq-te. 52 Yaq ndego u-anim ndøkhofotáz, teqa megemege-te. Yaq ndigu vemiav nøme-te gimøfakhaz, Samalia manqei-te ndøgo, ambá nakhoa mømbo-khakheinømemɨ́n, vømébūv. 53 Geté ndigu vemiav-ak, giyogem av nqægo, Yesu Zelusalem taon-tē genømā, yaq ndigu khatoweáv. 9:53 Yaq Zu ezoqam-a, yaq Samalia ezoqam, qaqa matev zømbugoám. Yaq ndigu Samalia ezoqam poeveáv, Zu ezoqam tiqa manqei-te sa tu꞉-apet. 54  9:54 2 King 1:9-16Yaq tegi paev ezoqa menas, Zems neka Zion, tiqa matev giqeivim, ndigu Yesu āv gimbøe-einím nqǽgo, “Evézøza. Qoqa poev gekhâm? Ndizí-akhaem, gøinam betøndōvis yan-te, nginik ezoqam vǿngiæzō?”
55 Geté Yesu gèndoqambún, nginik ezoqa menas vø̄gugub. 9:55 Baebol kopokopo nøme-te, Glik manqat-te gipeaomem, manqat nøme ndø̂gó. Ta manqat nqánek: Yaq Yesu gezø-ein, “Zo zøtezateáv, zo gekha nqova-gī ezoqām. Zapa ndǿgo, Ezoqam-ge Yo, ambá av nqǣgo, ezoqam-qa yage ngi꞉wat-qa ndøgeavún. Geté ndego ezoqa khandi꞉zat-qa ndøgeavún.”
56 Yaq Yesu ekeza paev ezoqam namba, vemiav nøme-té gimøzáv.
Yesu toqombo-paev, taqa yaq-te
(Met 8:19-22)
57 Yaq ndigu ate av-té nakhoa gi꞉geveat, ezoqa tendowáv ndǿgo, Yesu vømbō-ein, “Qo ande āv khoqoté-okhoāt, no até nøtaqá-pavát.”
58 Yaq Yesu gembo-qavøiu, “Qanimáv. Geté gèmbo-mataváp. Gaqo lozokhak,§ 9:58 Nginik gaqo lozokhak-qa nqovønqova, Metiu 8:20 avønin-té qonǿqeív. sømbiam nonqo, manqei nqa ndøzø̂gó neka pipisi viviap ndø̄zø̄gō. Geté Ezoqam-ge Yo, khoev mbaín, te꞉sømbimat, pusa vǿe-tayāt.”
59 Yaq ezoqa nøme-te, Yesu āv gene-eín nqǽgo, “Qonøndó-páev.”
Geté yaq ndego ezoqam gendo-ein, “Evézøza. Até vøkhæ-keogé. Tat bàtøkhæ-otáv.”* 9:59 Ta khøuwa-te ndøgo, ngenek ezoqam-ge eve nanimateáv, as ndǿgoát. Geté ndego bugukhokhof tege eve namba yage-qa ndøgoám. Yaq Yesu paev-qa sa ndǿgo tenegoám, eve tembøe-nanim
60 Geté yaq Yesu gembo-qavøiu, “Āv taoká. Ekeza pakhaezat-ak tiabe-osám ndigu, gipakhaez. 9:60 Ezoqa ndigu gipakhaez, ndígu tøne-manqaté, ndigu Yesu paeveav ndigu. Geté qo, ezoqa Mbumbukiam-qá Megeat Matev qomé-zømesím.”
61  9:61 1 King 19:20Ezoqa nøme Yesu gembo-ein, “Evézøza. No ndø̀taqando-páev. Geté bàtøkhonáv, nogi ezoqam, ouo manqat bamøzø̄-ein.”
62 Yaq Yesu gembo-qavøiu, “Gekha ezoqām ndego, manqei tekhaemet, yaq ndego zita-te sekembā segē-qambunimāt, ndego kopømba mbaín, Mbumbukiam-qa Megeat Matev-te sasai tego.”

9:3 9:3-5 Luk 10:4-11

9:7 9:7 Met 16:14; Mak 8:28; Luk 9:19

9:9 9:9 Luk 23:8

*9:14 9:14 Sakheis neka nakheis mø̀ndøgoám. Geté ndigu gevebøpøteáv.

9:19 9:19 Luk 9:7-8

9:20 9:20 Zion 6:68-69

9:22 9:22 Luk 9:44; 18:32-33

9:23 9:23 Met 10:38; Luk 14:27

9:24 9:24 Met 10:39; Luk 17:33; Zion 12:25

9:26 9:26 Met 10:33; Luk 12:9

9:31 9:31 Luk 9:22

9:32 9:32 2 Pita 1:16-18

9:35 9:35 Luk 3:22

9:44 9:44 Luk 9:22

9:45 9:45 Luk 18:34

9:46 9:46 Luk 22:24

9:48 9:48 Met 10:40

9:50 9:50 Met 12:30; Luk 11:23

9:53 9:53 Yaq Zu ezoqam-a, yaq Samalia ezoqam, qaqa matev zømbugoám. Yaq ndigu Samalia ezoqam poeveáv, Zu ezoqam tiqa manqei-te sa tu꞉-apet.

9:54 9:54 2 King 1:9-16

9:55 9:55 Baebol kopokopo nøme-te, Glik manqat-te gipeaomem, manqat nøme ndø̂gó. Ta manqat nqánek: Yaq Yesu gezø-ein, “Zo zøtezateáv, zo gekha nqova-gī ezoqām. Zapa ndǿgo, Ezoqam-ge Yo, ambá av nqǣgo, ezoqam-qa yage ngi꞉wat-qa ndøgeavún. Geté ndego ezoqa khandi꞉zat-qa ndøgeavún.”

§9:58 9:58 Nginik gaqo lozokhak-qa nqovønqova, Metiu 8:20 avønin-té qonǿqeív.

*9:59 9:59 Ta khøuwa-te ndøgo, ngenek ezoqam-ge eve nanimateáv, as ndǿgoát. Geté ndego bugukhokhof tege eve namba yage-qa ndøgoám. Yaq Yesu paev-qa sa ndǿgo tenegoám, eve tembøe-nanim

9:60 9:60 Ezoqa ndigu gipakhaez, ndígu tøne-manqaté, ndigu Yesu paeveav ndigu.

9:61 9:61 1 King 19:20